omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu.
III etapp- infovahetus. Räägitakse asjast Tavaliselt tehakse seda täiskasvanu tasandil IV etapp- kontakti lõpetamine Mitteverbaalselt ha verbaalselt. Rituaalid iaga lahkumine on uue kohtumise aluseks. Kontakti lõpetamise sõnum sa hoolid, sa oled sõbralik, sa oled head sooviv. Tasand: sõbralik laps v hea vanem Mitteverbaalne suhtlemine ja psühholoogiline kontakt Psühholoogilise kontakti olmasolu paistab välja: 1. Silmside 2. Suhtlemistasandist 3. Miimikast Mida väiksem vahemaaa seda parem kontakt. See ei kehti sund olukordades Distants seismisel, istuisel . lua taga, suhtlejate pikkuse mõju Distantsi muutused Aksepteeri teist sellisena nagu on Kui ta on kurb võta teda kurvana, kui ta on vihane võta teda vihasena Miimika ja kontakt- sõbralikus vs kivinägu Poosid ja kontakt- dominantsed või alistuvad poosid raskendavad kontakti saamist Zestid: kõnet toetavad liiigutused (illustreerivad)
· verbaalne võimekus · arukus, terve mõistus · hea mälu · soov olla hea teenindaja SUHTELMISTEHNIKAD Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine · Sõnumist moodustab Verbaalne osa 7% Hääletoon 38% Visuaalne osa 55% · Suhtlemises teistega omab mõju/efeki: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Suhtlemise kägisu saadakse üle 50% ingos miimikast (näo ilmest) ja zestidest. Oluline ei ole ainult mida me räägime, vaid ka see kuidas. Topeltsõnum -V ja MV ei kattu · Võivad olla tahtlikud või tahtmatud · lapsed aastates 6-12 usuvad suhtlemisel eelkõge sõnu · Täiskasvanud usuvad eelkõigekeha keelt ehk mitteverbaalset väljendust Verbaalne väljendus · Loomulik keel hääldus, kõne kiirus, rütm, pausid ja nende asukoht · Loogilisus arusaadavus, lihtsus. Tihedus, emotsionaalsus
Küsida tuleks ainult seda, mida tõepoolest kliendi huvides oleks vaja teada ja ebaoluline uudishimu kõrvale jätta. Kõige tähtsam on esitada küsimused loogilises järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks. Tuleb jälgida inimese meeleolu, hääletooni ja sõnatuid väljendusvaheneid ehk kehakeelt. Suure osa arvamusest ja emotsioonist võib välja lugeda ka näoilmest, miimikast, kehahoiakust ja zestidest. Tegelikult moodustab suurema osa suhtlusest mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel. Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata
ilm). III Infovahetus räägitakse asjast Tavaliselt tehakse seda Täiskasvanu Tasandilt IV Kontakti lõpetamine Mitteverbaalselt ja verbaalselt. Rituaalid. Iga lahkumine on uue kohtumise alguseks. Kontakti lõpetamise sõnum: ,,Sa hoolid", ,,Sa oled sõbralik"; ,,Sa oled head sooviv". Tasand: Sõbralik Laps või Hea Vanem Psühholoogilise kontakti olemasolu paistab välja: - Silmsidest - Suhtlemisdistantsist - Miimikast - Zestidest - Poosidest - Hääletoonist Distants · Intiimne distants 045 cm (eestlastel arvatavalt 0- 60) · Personaalne distants (45120 cm) (eestlastel arvatavalt 60-120) · Sotsiaalne distants (120360 cm) · Avalik distants 360 cm ja enam Mida väiksem distants võetakse, seda parem on kontakt (ei kehti sundolukorras), ei kehti eri kultuuride esindajate puhul Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi.
Samuti on oluline inimesele omaste sotsiaalsete karakteristikute nägemine, näiteks riietuse iseärasused, iseloomulikud kõneväljendid ja käitumismaneer, mis räägivad tema kuuluvusest ühte või teise sotsiaalsesse keskkonda, mõnikord ka elukutsest, elukohast jms. Meie poolt lausutud sõnades võib kõlada nii erutus ja rõõm kui ka palve, käsk, nõudmine, imestus, ähvardus, kahtlus, laitus, pilge, armastus. Peale sõnade loeme seda kõike välja miimikast ja zestidest (zest võib tähendada "palun istuge", "minge välja", "jätke mind rahule" jne.). See on juba ekspressioon laiemas tähenduses, käitumise ekspressioon, mida kasutatakse suhtlemises. Ekspressiooni emotsionaalne ja mõjutav külg on omavahel tihedalt seotud. A. Makarenko arvates peab iga pedagoog õppima hääleseadet, miimika valitsemist, et osata täpselt, sugereerivalt, käskivalt väljendada oma mõtteid ja tundeid
kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu jääks. 20-30 tuhat aastat tagasi olid seksuaalsus ja sensuaalsus täiesti olemas.
Sõnadega on ju kergem valetada kui kehaga. Selleks, et jätta endast mulje, mis on kasulik, on mõttekas endale sisendada uskumisi, mida tahate väljendada. Naeratus on loomulikum, kui selle taga on uskumus, et klient on meeldiv ja teeb mulle rõõmu, ma olen õnnelik, et ta tuli. Lõppude lõpuks on mul alati võimalik ümber mõelda, näiteks tööpäeva lõpus. Tahtes saada kliendist täielikku pilti, ärge lähtuge ühest tunnusest, näiteks miimikast või käte asendist. Tegelikkuses on kasulik seostada erinevaid tunnuseid ja alles seejärel teha järeldused. Partneris suhtlemise käigus toimunu tajumiseks pane tähele muutusi Hingamises Naha värvuses Keha asendis Näoilmes Miimikas (kulmude, silmade, kõrvade jne. liikumine) Suu asendis ja kujus (tähelepanu alahuulele)
Naeratus on loomulikum, kui selle taga on uskumus, et klient on meeldiv ja teeb mulle rõõmu, ma olen õnnelik, et ta tuli. Lõppude lõpuks on mul alati võimalik ümber mõelda, näiteks tööpäeva lõpus. Vaadelge , joonistage ja kirjeldage erinevaid poose. Seejärel püüdke ühiselt leida neile kirjeldused, millega kõik nõus on. Tahtes saada kliendist täielikku pilti, ärge lähtuge ühest tunnusest, näiteks miimikast või käte asendist. Tegelikkuses on kasulik seostada erinevaid tunnuseid ja alles seejärel teha järeldused. Vaata joonist 10, mis kirjeldab keha piirkondi, milles toimuvate muutuste kaudu on võimalik aru saada, milles on muutuse põhjus. Jälgi erinevate inimeste puhul neid piirkondi. Muuda oma asendit just nendes piirkondades. Kuidas on keha kasutusele motsioonide väljaelamisel? Kuidas
edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim variant, sest see desorienteerib õpilast. Tulemuseks on ebakindlus, tegevuse eesmärkide ähmastumine, alaväärsustunde tekkimine. Hindamise puudumisel hakatakse tagasisidet otsima ebaolulistes detailides, millele omistatakse suur tähtsus. Vastust otsitakse õpetaja miimikast, zestidest, intonatsioonist. Ühesõnaga, õpilane on teadmatuses oma tegevuse tulemuslikkusest. Hindamine on lapse arengu seisukohalt hädavajalik tegevus - selline on klassikalise pedagoogika seisukoht. Lapsekeskne pedagoogika on Ellen Keyst alates olnud igasuguse hindamise vastu. Miks? Tulemuste järgi saadud hinded ei kajasta nii mõnigi kord nähtud vaeva ja tehtud pingutusi. Koolitöös on üsnagi tavaline, et ühesuguse hinde võivad saada nii see õpilane, kes tõsiselt
Tegutsege suurima võimaliku diskreetsusega ja ärge unustage vaikimiskohustust kolmandate isikute suhtes. 7) Pärssumus, stuupor, algatusvõime puudumine Teadvusel, säilinud elutähtsate funktsioonidega patsiendi tardunud seisundit nimetatakse stuuporiks. Võimalikud põhjused on reaktsioon traumaatilisele sündmusele, skisofreenia, depressioon või teised psühhiaatrilised haigusilmingud. Sümptomid on erinevad ja ulatuvad tardunud miimikast, toidu mittevastuvõtmisest, mitterääkimisest kuni lihaste kanguseni või jäsemete pehme paindlikkuseni nagu lõõgastuval patsiendil. Differentsiaaldiagnostiliselt tuleb stuuporit eristada teadvushäiretest ja mürgitustest. Sellise patsiendi diagnoos täpsustatakse haigla EMO-s. 8) Elu tänaval – kodutus Kodutu olemine ei tähenda mitte ainult katuse puudumist pea kohalt, vaid ka elamist ümbruses,
annaabi.ee 
