TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ............
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km- s(vabastiilis) hõbeda ja30 km-s (klassikalises stiilis) bronksi ning jälitus sõidus 5+10 km sai 6. koha. Mk-l sai etappide kokkuvõttes 1994. 60.-62 koha, 1995.aastal 25., 1996. 17., 1997. 13. ja 1998. aastal 19. koha. 1999 oli pikkadel distantsidel parim ning üldkokkuvõt...
Olümpiavõitja - Kristina Smigun-Vähi Referaat Autor: Sarah-Liis Seppel Juhendaja: Helis Lall 3. klass Nissi, 2009 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................3 Karjäär...........................................................................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treen...
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre
Kristina Smigun Vähi Siis kui väljas külm on ilm läheb temal soojaks hing. Selga tõmbab dressi valge ja rõõmsalt hüppab lumehange. Alla paneb suusad pikkad ja kätte suusakepid võtab. Oskab tema mitut stiili nii klassikat kui uisustiili. Võistlustel on kõva käsi ei naljalt tema ära väsi. Medaleid tal mitut värvi ning tähesära lisab sarmi. Rahvas hüüab teda Krissuks ja elab kaasa iga võistlus. Kui võistlus lõppeb, tema kelgib ja kullast medal kaelas helgib.
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehem...
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...
KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik Juhendaja: õp Siim Palu 26.04.2010 Uurimistöö eesmärk Uurida kahekordse olümpiavõitja, Eesti edukaima naissuusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri ning leida vastus küsimusele: kuidas ta on suutnud vaatamata korduvale ebaõnnele tõusta maailma tippsuusatajate hulka. Uurimistöö annab ülevaate Kristina teekonnast kuldmedaliteni, tema õnnestumistest ja ebaõnnest. Allikad: raamatud, ajakirjad, ajalehed, internet ja televisioon. Uurimistöö ülesehitus 1. Elulugu 2. Saavutused 2.1. Torino olümpiamängud 2.1.1. Kristina konkurendid Torino olümpial 2.2. Vancouveri olümpiamängud 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid 4. Ebaõnnestumised 5. Kristina suusatiim 6. Kristina ja ajakirjandus 1. Elulugu ü Sündinud 23.02.1977 Tartus ü ...
2006 Schwede, I. Torino 2006 : 2006 XX taliolümpiamängud. Tallinn. Sporditäht. 2006 Pulleritsu spordiblogi. Pullerits: Kas tahate piiluda Eesti suusatajate lapsepõlve? 19 http://suusk.blogspot.com/2010/02/pullerits-kas-tahate-piiluda-eesti.html (13.03.2010) Ranne, R. Lihtsalt Kiku. Eesti Ekspressi veebileht: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/- 29597C8A412D10C5C225711600517D0C (21.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Anatoli Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Katrin Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0- migun (22.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Kristina Smigun-Vähi: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina-_ %C5%A0migun-V%C3%A4hi (18.02.2010) Vikipeedia entsüklopeedia. Rutt Smigun: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun (22.02.2010) LISAD Lisa 1. Faktid Kristinast Hüüdnimi: Kix, Kiku. Pikkus: 168 cm. 20 Kaal: 59 kg.
Tippsport- võlu või valu? Tippsport on võistlusspordi kõrgeim aste, millele pürgib iga suurte unistustega sportlane. Tippspordis on osalejal eesmärk jõuda peamiselt rahvusvahelisele tiitlivõistlusele ning võita medal ja tuua au ja kuulsus oma kodumaale. Kristina Šmigun on 1 inimene 2%-st elanikkonnast, kes tegi selle ära. Kristina võitis oma sportlaskarjääri jooksul Eestile ja iseendale mitmeid medaleid, millest kõige tähtsamad on 2 olümpiakulda ja üks hõbe. Tal olid kindlad eesmärgid, enesedistsipliin, õiged eeskujud ning unistused, mille ta raske töö ja vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi
Eesti suusasport- suur edu või ilus unenägu Vancouveri taliolümpiamängudel sai Eesti kesise saagi: 1 hõbe naiste vabatehnika sõidust. Eesti suusasportlased Smigun-Vähi, Mae ja Veerpalu on oma viimased olümpiastardid teinud, aga uut põlvkonda, mis esindaks oma riiki esikümnes, ei ole kusagil näha. Eesti on murdmaasuusatamises üks Euroopa enim kuldmedaleid võitnud riike. Seda tänu meie veteranidele, eesotsas Veerpalu ja Smigun, kes mõlemad on tulnud kahel korral olümpiavõitjaks. Veerpalu on koguni rekordiomanik- ta on vanimana maailmas tulnud maailmameistriks(38) ja olümpiavõitjaks(36). Selliseid talente ei sünni iga päev, kuid tekib tunne, et kas Eesti on üldse enam suusatamises mingigi tegija. Sportlasi, kellelt on palju loodetud, on esinenud mitmel korral. Näiteks loodeti, et Rehemaal on suur tulevik ja et ta on Veerpalu ja Mae mantlipärija suusakondise au ja uhkusena. Viimased...
Eneseteostus ja selle hind Inimese üheks suurimaks vajaduseks on eneseteostus. Enamik meist püüdleb selle poole me käime koolis mitte ainult selle pärast, et peab ning on kombeks, vaid ka selleks, et end arendada ja harida, me võtame endale erinevaid hobisid, et näidata enda andeid nii spordis kui ka kunstis. Inimesed otsivad tunnustust ning kiitust, tahavad silma paista ning erilised olla. Tõesti, kas kõige kohutavam ei ole mitte olla keskpärane ning halli massi eralduv? Ameerika psühholoog William James on öelnud: ,,Otsi üles see hingeseisund, mille puhul sa tunned end kõige sügavamalt ja jõulisemalt elavat ning millega käib kaasas sisemine hääl, mis ütleb: ,,Selline olen ma tegelikult." Ja kui sa oled selle seisundi leidnud, järgi seda." Tõepoolest, inimesel peab olema silme ees mingi suund, kuhu ta tahab jõuda, miski, mis teeb õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tul...
Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõid...
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
annaabi.ee 
