Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metslooomad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsloomadMetsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talvel hall,
Elas kord hiir, kellel oli oli väga ilus maja, kus ta oli elanud kuu aega. Tema maja nägi välja nii uhke, et kõik teised metsloomad kadestasid teda ja soovisid, et ta selle maja nendele jätaks ja ise minema läheks. Ükskord tulid metsloomad kokku. Hiire maja juurde tulid: metssead, jänes ja karud. Siga ütleb hiirele: „Palun koli siit majast ära ja jäta see meile. Sina saad omale alati uue maja ehitada, kuna oskad seda juba.“ Hiir vastab: „Kuid see on minu kodu ja tahan siin ise elada“ Siga Ütleb: „Kuid kas sul on kahju meile oma maja jätta? Minul on 2 last ja ka nemad vajaksid kodu.“ Hiir ütleb: „Kuid minu oma on minu. Kuid kui soovite võite mulle teinepäev tulla külla. Teen kooki ja mahla.“
Metsloomad Raido Selge Metsloomad Metsloom on metsikuna elutsev loom, vastandina inimese kodustatud hoolealusena elavatele koduloomadele. Metsloomad ei ole aretatud ja neil pole tõuge, ehkki nad võivad vahel ristuda koduloomadega (näiteks hunt ja koer). Vaatamata nimetusele ei kuulu metsloomade hulka üksnes metsas elavad loomad. Leidub ka loomi, keda tavaliselt ei nimetata kodu- ega metsloomadeks, näiteks inimeste läheduses elavad parasiidid (lutikad, täid, koid jne).Metsloomi on palju nt karu, rebane, hunt, jänes, põger jne. Karu Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Laia levila tõttu eristatakse mitmeid pruunkaru alamliike, mis erinevad näiteks kasvu, kolju kuju, karvkatte värvuse ja mitme muumorfoloogilise tunnuse poolest. Reban
Autojuhi ohud pimedas sõites. Autot juhtides peab olema juht tähelepanelik, eriti aga pimedas sõites. Sel ajal võivad varitseda juhte erinevad ohud. Mis ohud on autojuhil pimedas sõites ? Palju õnnetusi juhtub seetõttu, et metsloomad jooksevad autole ette. Üldjuhul on enamus metsloomi ööloomad ning nad hakkavad toitu otsima hämara saabudes. Seetõttu tulebki olla eriti tähelepanelik just teedel, mille lähedal on metsatukk. Kokkupõrge metsloomadega võib tuua suuri kahjustusi. Kokkupõrkel ulukiga, võib halvimal juhul auto minna isegi mahakandmisele. Selliste õnnetuste ärahoidmiseks tuleks pimedas sõites kindlasti kiirust vähendada, kuid kõige kasulikum vahend õnnetuste ärahoidmiseks on metslooma viled
kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama lastele küsimusi, et kaasata nad tegevusse. Nt. Kellel on kodus koduloomi, tõstke käsi? Millised koduloomad teil on? (Kõik saavad vastata
Õppegrupp: ev09 Tartu 2010 Ennemuistsel ajal läinud kord ühel koosviibimisel erinevate külade ja linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatamine. Seda olid nad õppinud juba lapsest saati, et huntide eest talvel minema lipsata. Jõudiski kätte aeg, mil metsaloomad sõitsid Vancuverisse. Ikka
Liiklusõnnetuste tekkepõhjused Inimtegurid väsimus joobeseisund uimastid narkootikumid ravimid psüühilised haigused eeskirjade järgimine kogemus vanus hooletus keskendumisvõime liikluskasvatus Kiirus Välistegurid ilm ja nähtavus halb nähtavus külgtuul Metsloomad Ööpimedus teede olukord auklik tee libe tee Hooldamata tee Halva pinnasekattega tee Tehnika auto tehniline olek rikkis pidurid Külglibisemise kontroll Abs rehvid liikluskorraldusvahendite õige toimimine (valgusfoor jne) ???
Muust piirkonnast, teistsuguse levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega. Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad
Viirused Viirused on: ● Üliväikesed ● Rakulise ehituseta ● Mõned elus, mõned eluta objektid ● Rakusisesed parasiidid Viiruste omadused, mis näitavad, et on elus: ● Sisaldavad pärilikkusainet (DNA; RNA) ● Sisaldavad valke ● On võimelised muutuma ja arenema Viiruste omadused, mis näitavad, et pole elus: ● Puudub iseseisev ainevahetus ● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised
Rebane Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma tüvepikkus on 82 170 cm (keskmiselt umbes 100 cm), sealhulgas saba 3560 cm (umbes üks kolmandik; keskmiselt 4045 cm). Täiskasvanud rebase kehamass on alates 2,7 kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm. Rebane Eestis Rebane on kõigile tuntud metsaelanik.
KARU Katrina Raiend Gustav Adolfi Gümnaasium 8c 2008 Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavaliselt kõrge heina sees, kui neid ei segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte Ökosüsteemis on karule koht kiskjana. Ainus vastane on talle inimene. Rahvasuus hüütakse karu "mesik�
2. Mida nad mängu ajal tegid (kirjeldus)? 3. Kuidas nad suhtusid kaasmängijatesse? 4. Kas nad täitsid mängu reegleid? 5. Mida nad mängust õppisid? 6. Kas läbi mängu saadi ka midagi uut teada? 7. Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui kaotuspunkte poleks arvestatud? 8. Milliseid muudatusi võiks sellesse mängu teha? Kasutatud allikas: Marika Peksar, Torm, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/u7ykbangzu METSLOOMAD Mängu eesmärk: Teavitada lapsi loomade põhivajadustest Mängust lähemalt: Lapsed jagatakse kahte rühma loomad ja vajadused. Rühmad asetatakse seisma kahe joone taha, seljad vastamisi. Selleks, et loom saaks elada, vajab ta toitu, jooki ja peavarju. Iga loom mõtleb, millest ta hetkel puudust tunneb kas toidu, joogi või peavarju järele. Iga vajaduse rühmas olev õpilane mõtleb, kes ta hetkel on, kas toit, jook või peavari. Vastavalt valitud vajadusele tuleb ka
Halljänes Sten-Martten Rebane Rahvapärased nimed Haavikuemand, kikk-kõrv Karvastik · Pealtpoolt pruunikashall · Talvekarv helehall Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40.html 2. http://www.hot.ee/metsloomad/page14.html 3. http://windows.microsof
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv s
m`- t- taimed, elu maapinnas t`-t - puud, põõsad, istikud, taimed m`- lv- loodusvarade teke , maapinna kihistumine t`-lo- toit, elukeskkond m`- lo- loomastiku elu, toit, väetis lo`- õ- elukeskkond, hingamine õ`- õ- elu lo`- m- keskkond, taimed õ`- m- hapnik, elu maapinnal lo`- t- toit, vili õ`- t- elu taimes, hapnik lo`- lo- toaloomad, koduloomad, metsloomad õ`- lo- elu maal, hapnik Ise olen töötanud palju aastaid toiduainetööstuses, samuti varem juuksurina. Momendill ei tööta kuna õpin, tegutsen ka külavanemana.
või krooniline pea- või seljaajukelmete haigus. · Meningiit on kas mädane või mittemädane ehk aseptiline. Mädase meningiidi tekitajateks on bakterid, seened või algloomad, aseptilist põletikku põhjustavad viirused, mükobakterid, borreeliad, ajukelmetele sattunud kasvajarakud ning ka mõned ravimid. borrelioos · Borrelioos ehk Lyme'i tõbi on puukide poolt levitatav nakkushaigus. Looduslikuks tekitajaks on pisiimetajad hiired, linnud, kodu- ja metsloomad, kelle organismis haigustekitaja. · Puugid on loomade välisparasiidid, kes vajavad oma elutegevuse jätkamiseks verd. Nad imevad loomadelt verd, ja kui nad seejärel inimest hammustavad, saab inimene nakkuse. antibiootikumid Antibiootikumid on mikroobide, seente, loomsete ja taimsete organismide poolt toodetavad ained, millel on tugev toime ohtlikute bakterite paljunemise peatamiseks. Antibiootikumid on keemiliselt
28 Flat Tasane 29 Rich in hills Küngaste poolest rikas 30 The second largest Suuruselt teine 31 The deepest Kõige sügavam 32 The longest Kõige pikem 33 Swamps and bogs Sood ja rabad 34 Wild animals Metsloomad 35 For the protection of plantlife Taimestiku kaitseks 36 National park Rahvuspargid 37 The safest Kõige turvalisem 38 For years Aastaid
Fovism- 20.saj Prantsusmaal; Foovidel- hoogsad ja erinevate suurustega laigud, värvis puhtad ja kõlavad; Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, mis on tekkinud mõne motiivi vaatlemisel,värvid vastupidised; Fovism(pr.k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käthe Kollwitz jt. Avangardism-
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud Surmav jalahoop Hoiatuseks :
Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg
Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud. Rootsi, Saksa ja Vene ajalugu - muutnud meid endid, meie maastikke ja arhitektuuri, täiendanud rahvakultuuri.
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune) HADES-allmaailma ja surnute ARTEMIS- jahijumalanna, nooruse ja valitsemisejõukuse jumal, maapõue metsloomapoegade kaitsja. Ta oli kõrgeim peidetud väärismetallide isandsurmajumal küttkättemaksja (küpress ja surmajumal (kiiver, mis muutis selle metsloomad(põder). kandja nähtamatuks) APOLLON-valgusejumalHepha
saigi uus kuningas. Kalevipoeg jäi pärast vendade lahkumist üks kivi kõrvale mõttesse. Kalevite poeg pani endale märsi selga, mõõga puusa, seadis adra aisadele, pani hobuse adra ette ning hakkas maad külvama. Ta kündis mäed, orud, murud lagendikuks. Sellega läks tal mitu päeva. Ühel kuuma ilmaga päeval ta lõpetas. Sidus hobuse adra küljest lahti ning jäi ise magama. Ärgates oli hobune kadunud. Ta oli jooksnud metsa ja kahuks olid metsloomad tema jälje üles võtund. Hobune ehmatades metsaröövleid, kuni ta lõpuks murtigi metsloomade poolt maha . Kalevipoeg tegi hobuse haua sinna kus too surma oli saanud.
suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) · Järvesid Sitsiilial ei ole · Sitsiilia saart ümbritseb Vahemeri Loomastik Sitsiilias elavad sellised loomad nagu: nirk, rebane, metsnugis, metskits, metssiga,okassiga,siil, kaljukotkas ja muud metsloomad Taimestik Sitsiilias on enamik taimi paljasseemnetaimed ja seal kasvavad sellised puud nagu: Sitsiilia nulg Kuusk Inimtegevus Turism Kalapüük Energeetika Põllumajandus Huvitavad faktid Sitsiiliast pärineb koer Cirneco dell'Etna Sitsiilias kasvab imeline Saja Hobuse Kastan, mis om maailma suurim ja vanim kastanipuu
maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu, magesõstar Puhmarinne – kanarbik, pohl Rohurinne – jänesekapsas, sinilill, kilpjalg Sambla ja samblikurinne –
vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete
Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja tööstuslinnasi. Alates 2002.a. kaevandatatakse piirkonnas kulda, mis tänaseks annab rohkem, kui poole kogu venemaa kulla tootmisest. Tundra piirkonda, kus ilmuvad esimesed puud ja metsloomad nim. Metsatundraks. 1. Nimeta põlisasukaid. Laplased, komid, handid, neneetsid, eveenid, tsuksid 2. Kes on karibuu ? Põhjapõder 3. Mis on tundra ? Kidura taimestikuga polaarmaastik 4. Millega tegelevad tundra põlisasukad? Põhjapõdra kasvatuse ja kalapüügiga 5. Millala ja miks soovitatakse reisida tundrasse ? Suve lõpus, sest sisi pole kihulasi 6. Mis on metsatundra ? See, kus ilmuvad esimesed puud ja loomad 7. Mis on igikelts? Pinnas mis on koguaeg jäätunud ega sula kunagi
*Piibel(66 raamatut)-Vana Test. On maailma loomisest uus jeesusest *Maailm- 1:Lõi valguse,2:Tegi laotuse ja lahutas veed,3:kogus veed kokku,et kuiva maad näha.Maast laskis seemneid kandvaid taimi kasv., 4:jagas valguse kaheks,5:vette elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida
LOOMADE VARJUPAIGAD (kõne) Tere klassikaaslased. Kõik loomaomanikud, nii ka mina, võivad kinnitada, et ilma neljajalgse sõbrata on elu kordades tühjem. Kahjuks on palju lemmikloomi hoopis ilma peremeheta ja ootamas oma saatust lemmikloomade varjupaigas. Kassid ja koerad ei ole metsloomad, nemad vajavad kodu ja hoolt. Seega tahaksin rääkida teile loomade varjupaikadest ja nende elanikest ning miks kaaluda lemmiklooma soetamist eelkõige varjupaigast. Kodutuid kasse ja koeri leidub igal pool ja igas riigis ning kahjuks ei suudeta kõigile abi pakkuda ja uusi kodusid leida. Nii pannaksegi igal aastal magama tohutul hulgal loomakesi. Eestis on kokku 16 kodutute loomade varjupaika ja ainuüksi Tallinna loomade varjupaigas hukatakse aastas
20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest IV Ohurühm neid ohutegureid iseloomustab nende võime põhjustada inimese rasket haigestumist ja isegi surma. Nakkuse tagajärjel on võimalus epideemiale. Nendele nakkustele puuduvad seni veel tõhusad ennetus ja ravivahendid. IV ohurühma kuuluvad põhiliselt viirused näiteks puukentsefaliit vältimise viisiks on vaktsineerimine (haiguse peiteaeg kuni 30 päeva) Ebola viirus see on peamiselt musta mandri viirus ja enamasti haigus lõppeb surmaga.
Ühel õhtul jõi Kalevipoeg end purju ja hakkas saarepiiga vägistamisest rääkima. Mõõgasepp sai selle peale kurjaks ning toimus kahe kange vahel võitlus. Suur ja tugev Kalevipoeg sai võitu, kuid mõõk neeti ära. Ta raevukust näitab ka tõsiasi, et ta tappis Tuslari, kes röövis inimese kõige kallima vara ema. Peale oma kalliks saanud hobuse surma läks kangelane endast sootuks välja ning tappis leina ja raevu käes olles kõik ettejuhtuvad metsloomad. Mees sureb tänu oma rumaluse ja mõõga läbi Kääpa jões. Teose suurim vastuolu ilmneb selles, et Kalevipoeg oli ühteaegu inimene ja jumal. Jumalad on teatavasti surematud, aga sangar suri siiski. Peale surma määrati ta karistuseks tänu oma pikale kuriteoregistrile põrguvärava valvajaks. Ta hakkas väravat valvama, et kurjad hinged ei pääseks paradiisi ja vastupidi. Kalevipojal on nii positiivseid kui ka negatiivseid iseloomujooni. Olles ühel
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole sii
annaabi.ee 
