RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna eesmärgiks on... Olla maksimaalselt efektiivne Metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas Korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde
........................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011)
kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Regionaalsed kontorid, mis kuuluvad Kreeka Siseministeeriumi ja e-valitsuse alluvusse, viivad ellu peakontori koostatud juhiseid ja metsapoliitikat, kuid rakendavad ka kohalikke programme ja uuringuid. Regionaalkontorid jagunevad intraprefektuurideks ja prefektuurideks. Intraprefektuuride alla kuulub 7 piirkondlikku metsainspektoraati ja 13 metsainspektoraati riigi 13 haldusüksuses. Prefektuuridesse kuulub 31 metskonda 80 metskonnakontoriga ja 24 metskonda ilma kontorita, ning Attica ja Thessaloniki prefektuuris on kaks metsauuendusega tegelevat metskonda. Samuti tegutsevad Metsaameti raames kollektiivsed üksused, näiteks metsavarude revisjoninõukogu, tehniline nõukogu, metsavara nõukogu ja ka regionaalsed nõukogud ja komisjonid. Lisaks Metsaameti on teisi organisatsioone, mis aitavad kaasa metsa kaitsele ja arengule: • Kreeka Põllumajanduse Koostööliitude Konföderatsioon (PASEGES)
Tamm sümboliseerib tugevust, sajandeid tagasi oli tamm Leedus austusega kaitstud. Stelmuze tamm on jämedaim Leedus ning on üks vanimaid kogu Euroopas. Selle tamme vanus on umbes 1500 aastat, diameeter on 3,5 meetrit. Ainult 8-9 meest koos suudavad Stelmuze tamme tüve ümbert kinni võtta. Leedu kõrgeim puu on 46 meetrit kõrge ning 150-aastane lehis. Minevikus uskusid leedulased, et pihlakas kaitseb nõidade ja kuradite eest, seetõttu istutati pihlakas iga kodu ukse juurde. Leedus on 42 metskonda ja üks rahvuspark. Suurim loom Leedu metsades on piison, nende populatsiooni taastamine algas 1969. aastal. Tänaseks on kokku umbes 45 piisonit. Jahiulukidest on Leedu metsades ja avamaastikel levinud peamiselt metskitsed, kuid Leedus on levinud ka teisi loomaliike: punahirv, hunt, metssiga, mäger, põder. Leedu on pesitsuskohaks ka mitmetele haruldasetele linnuliikidele: must toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, kalakotkas ja tuuletallaja.
moodustades läbimatuid tihnikuid · Külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, valgusnõudlik, paljuneb hästi vegetatiivselt, juurestik hästi arenenud · Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, sisaldab Cvitamiini KÄHRIK Nyctereutes procyonoides · Eestis tabati esimene kährik 1938, teine 1947. 1950 lasti Pikknurmee, Põlula ja Lihula metskonda lahti 86 Kalinini oblastist toodud kährikut, hiljem toodi neid veelgi sisse. · Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast vaktsiini, mis on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda · Uuritud kährikutest on 40% nakatunud keeritsusstõppe. mille sattumine inimese organismi lõpeb enamasti inimese surmaga · Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa
Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid, planeerivad ja hindavad metsakasvatuslikke töid ning kannavad hoolt selle eest, et meie mets oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatud. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, metsakasvatusosakond, metsakorraldustalitus, looduskaitseosakond, metsaparandusosakond, jahindusosakond ja maakorraldustalitus. · PUIDUTURUSTUS Puiduturustuse osakonna eesmärgiks on müüa parimatel tingimustel kogu riigimetsast raiutav metsamaterjal ning muud varutavad metsasaadused. Kõik toimingud, mis on seotud ärisuhete haldamisega ja klientide vajaduste rahuldamisega ning mis hõlmavad puidutarneahelat auto koorma ostja lattu jõudmise
mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb Jõgevamaal vahemikku 50-95% . (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 23) Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast statistilise metsade investeerimise hinnangul 136 900 ha (Aastaraamat ,,Mets 2006"). Eesti 15 maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni. Maakonna metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgnevalt: tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja hoiumetsad 9700 ha (7,1%). Metsakategooria määrab metsa majandamise eesmärgi ja viisi: kui tulundusmetsas on eesmärgiks majandusliku kasu saamine, siis kaitsemetsas püütakse kaitsta keskkonna seisundit ja hoimetsashoitakse ning säilitatakse loodusobjekte. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18)
Pideva segamise korral ilmuvad välja nn hullud metsised isaslinnud, kes ei saa segamatult järgida looduse kutset ning võivad siis sõgedas mänguhoos rünnata inimesi või isegi autosid (Kuresoo jt, 2005). Just nendel põhjustel on Piiumetsa MKA hea koht metsise pesitsemiseks. Looduslikud ressursid 6 Piiumetsas saab looduslikeks ressurssideks pidada rabas peituvaid turbavarasid ning ümberkaudset metskonda. Nagu eelpool mainitud, on antud ressursse ka varasemalt kasutatud. Seoses kaitse alla võtmisega on turba kaevandamine lõpetatud, kuid endiselt jätkub metsaraie seda küll pigem hooldus- ja sanitaarraiete näol ning eesmärgiga tagada metskonna hea seisukord. Otsesest metsaraiest või kõrvalkasutusest inimese majanduslike huvide eesmärgil rääkida ei saa. Looduslike ressursside alla kuuluvad loomulikult ka kõiksugused marjad, mis Piiumetsa maastikukaitsealal esinevad
Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat. Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka keskkonnakaitseline tähtsus. Kasvatamine Eestis: levinud ilupuuna, tahab viljakamaid pinnaseid. Kõige paremini sobib Eestisse kuriili lehis. Tihemetsa metskonda on möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud kaks olga - vana nimega korea - lehise kultuuri, mis on kasvult ületanud samal ajal istutatud jaapani ja siberi lehise omi. (6) 9 (13) Kääbus-seedermänd Pinus Pumila (14) Igihaljas roomav okaspõõsas kõrgusega 40-50 cm männiliste sugukonnast. Võrsed roomavad mööda maad, on veidi tõusvad
Ameerika naarits karusnaha pärast. Sattus loodusesse, hakkas paljunema ja arenema. Euroopa on nüüd neid täis ja on tõeline nuhtlus sööb linnumune. Euroopas on ka oma naarits, kuid kuna Ameerika naarits on suurem ja võimsam, tõrjub ta Euroopa naaritsa välja. Kanada vesikatk. Algselt oli akvaariumitaim, sealt sattus aga veekogudesse. Nüüd on Eestis jõgedes domineeriv. Teadlikult sissetoodud võõrliike: Euroopa piison (Elistvere looduspark) Maral (Väätsa metskonda, seguneb Euroopa hirvega) Jaanalind (Vilsandi). Prussakad, tarakanid pärit troopikast. Põllumajandusliku liigi mitmekesisus: Eesti maatõugu veis Eesti maatõugu hobune Eesti hagijas Sangaste rukis. VESI Nitraadi direktiiv kõik EV liikmesriigid peavad selgitama tundlikud alad lämmastiku suhtes. Eutrofeerumise aldid alad. Tagada kõigile joogikõlbulik joogivesi. Eestis ongi joogivee direktiiv kõige
tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile. Uno Anton on olnud Tarvastu külanõukogu ja Tarvastu vallavolikogu liige. Oma kodu ehitamist alustas ta 1982. aastal. 2002 pälvis Uno Anton Riigivapi V klassi teenetemärgi ja 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Tema teeneks on peetud seda, et Tarvastu kolhoosi esimehena ei lubanud ta suurte maaparandusobjektide rajamise käigus maatasa lükata vanu (tühjaks küüditatud)
seemnemajandus. Metsahaldus RMK metsahalduse tegevusvaldkonna ülesanne on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutusega seonduvate huvide arvestamine ja metsa mitmekülgsete kasutusvõimaluste loomine. Nende tegevuste tulemusena säilitatakse riigimetsade liigiline koosseis, bioloogiline mitmekesisus, suurendatakse puidutootmist ja parandatakse puidu kvaliteeti. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, neli osakonda ja kaks talitust. Metskondade põhiülesanne on riigimetsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse kavandamine. Eestis on kokku 17 metskonda: igas maakonnas üks, välja arvatud Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus on kaks metskonda. Metskondi juhivad metsaülemad, neile alluvad spetsialistid ja metsnikud. Metsakasvatusosakonna (2 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa
50 Kirde Türi 14 471 11 812 51 Kirde Väätsa 20 661 14 858 Metskondade ja regioonide pindalad (ha) 01.02.2006 seisuga Sigrid Kont Maamajanduslik ettevõtlus 12.03.2013 Arvuta funktsioonide DSUM, DCOUNT ja DAVERAGE abil: 1 1) Mitu metskonda on Edela ja Kirde regioonis kokku 2 2) Edela, Loode ja Saarte metskondade üldpindala kokku 3 3) Keskmine tootliku metsamaa pindla Kagu ja Kirde regioonis. 4 5 6 7 8 Regioon Regioon Regioon 9 *Edela *Edela *Kagu 10 *Kirde *Loode *Kirde
Kvartalisiseselt jaotatakse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid (Eestis oli enne metsandusreformi oli Eestis metsamaa puistuteks e. eraldusteks. kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt üle 200 metskonna, 1998. aastal 105, 2005. a Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga kahte gruppi: 66 metskonda, 2007. a. 64 metskonda). Ühe piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses geomeetrilisel põhimõttel töötavad puu kõrgus metskonna piires jaotatakse mets ühtlase struktuuriga ning erineb leitakse sarnaste kolmnurkade külgede kvartaliteks. Selleks raiutakse naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse,
osakaal toodangus,% Import 82 137 199 215 236 Suurimaks puiduvarujaks Eestis on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), mis haldab riigile kuuluvaid metsi. Hetkel kuulub riigile 37 % metsadest). RMK suurima tegevusvaldkonna - metsamajanduse - ülesandeks on riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine aga ka metsa ja puidu müük. Hetkel on Eestis 66 metskonda (üheksakümnendate alguses oli Eestis aga üle 200 metskonna).. Metsamajanduse olulisteks töödeks ja tuluallikateks on erinevad raied ja nende käigus saadava puidu müük. RMK metsamajanduslik tegevus lähtub eesmärgist teha töid vastavalt säästliku metsanduse põhimõtetele. Kasvava metsa ja raietest saadud materjali müük moodustas 2001. aastal 93% RMK käibest. Kasvavat metsa müüdi 2001. aastal 0,6 miljonit tihumeetrit keskmise hinnaga 164 krooni/tm, ümarmaterjale 2 miljonit
annaabi.ee 
