huumuse varusid, arvutatuna pinna- ja ajaühiku kohta. Erandi moodustab siinjuures sekundaarsete leedemuldade nn. reliktne huumushorisont, mille huumusesisalduse määramine annaks olulist teavet nimetatud mulla huumusseisundi kohta. Leedemuldade elustikus domineerivad lülijalgsed ning vihmausside tegevus praktiliselt puudub. Lagunemine on seenelise iseloomuga, mida näitab viltja fermentatiivse kõduhorisondi olemasolu. Leedemuldadel kujunenud metsavaris on kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja lämmastikuvaene, kuid võib sisaldada rohkesti rauda, alumiiniumi ja räni. Leedemuldade lõimiseks on enamasti koresevaba liiv, kruusakas liiv või mõnel halval juhul ka kruus, millel puudub praktiliselt sidusus ning seega ei ole moodustunud ka struktuuriagregaate. Leedemuldade profiili alumises osas võib ühtedes või teistes tingimustes esineda savi- või vilkuderikkamaid kihte, mis õhukestena ei mõjuta mullaliigi määratlemist,
neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala huumuse- ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate põllumuldade struktuur vähese vastupidavusega. Vihmaga struktuuriagregaadid purunevad ja moodustavad paakunud kooriku. Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist. See horisont on orgaanilise aine kuhjumise horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena. Huumus on põhimiselt seotud mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine).Baf amorfse raua
5m laiused vahekäigud, s.t tulevased kokkuveoteed oleksid u 50-70m tagant ja ristisuunas 200m tagant. Võimalusel oleks minikvartalite e osatükkide pikitelg põhja-lõuna suunas. Selline jaotamine lubab kasvatada umbes 1-hektarilistel tükkidel erinevaid puuliike, nagu näiteks järgneval skeemil, kasutada erinevatel reljeefiosadel erinevate nõudluste ja soovidega puuliike. Nendel aladel, mis kunagi võivad tulla taaspõllustamisele, tuleks eelistada lehtpuid ja lehist (puuliike, mille metsavaris on tuhaelementide poolest rikas lehis, sarapuu, saar on nimetatud mullaparandajateks) või tuleks kasutada lühiealisi alternatiivseid puu- ja põõsaliike Ks 2,5x2m 2000tk/ha Lh 3x2,5m 1330 tk/ha Mä 2x1 5000tk/ha Lm2,5x2m 2500tk/ha Ku 3x2,5m või 3x2m Sa 2x2,5m 2000tk/ha 1330 või 1670 tk/ha Ks 2,5x2m 2000tk/ha Ta 3x3m 1110tk/ha + Ku Ets 2x2,5m 2000tk/ha 3x3m 1110 tk/ha 1) Go, GI
7. mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, madalsoo turvasmuld) 8. puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets ja muld Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava okaspuupuidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse. Puuliikide mõju on erinev: kõige efektiivsemad mullaparandajad on lepad: - lepalehed on lämmastikurikkad (N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele – sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda
õhumahutavusega. Toitainete paremaks omastamiseks eritavad puud nn. juureeritisi, mis suurendavad näit. omastatava fosfori sisaldust mullas. Metsade roll mullaparandajatena: Puuliikidest suurima positiivse mõjuga mullatekkeprotsessidele on Eesti tingimustes lepad ja seda tänu lämmastikusidumisvõimele. Lepa perekonna esindajad on metsapuude hulgas kogu maailmas tuntud mullaparandajad ja mullaviljakuse suurendajad. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Metsavaris ja kõdu, orgaanilise aine lagunemine: Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest, okstest, õite osadest, viljadest (käbidest) ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja moodustub metsakõdu
8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. abinõud (raied) sügavamatesse mullakihtidesse. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise Tormikahjustused on metsaomanikule Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt ebameeldivad, kulukad mitmel põhjusel: varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine varise lagunemise tingimustest. 1. Kui hukkuvad veel mitte raieküpsed metsad, mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti
Sellist strateegiad kasutavad puud peamiselt madala mullaviljakuse korral. Intensiivse strateegia puhul aga suureneb peente juurte efektiivsus toitainete omastamisel. Selleks loovad juured ja nendega koos kasvavad mikroorganismid (mükoriisa) soodsa keskkonna (risosfääri). Risosfääri mikroobikoosluste struktuuri mõjutavad juureeritised ja mullaomadused. Puud toetavad risosfäärikooslusi juureeritiste näol, mis on mikroobidele sh. mükoriisadele täiendavaks süsinikuallikaks. Metsavaris ja –kõdu Variseks nim. puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest, okstest, õite osadest, viljadest ja kooretükkidest. Osa materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjelhakkab varis lagunema ja moodustub metsakõdu. Metsakõdu on metsamulla mineraalse osa pinnal asuv mitmesugustes lagunemis- ja
antakse mulda tagasi ja ringkäik võib uuesti korduda; C 2 - suur tsükkel, mis kujutab endast puu tüvesse, jämedatesse okstesse ja juurtesse jäänud toitainete ja mulla vahelist ringkäiku. Toitainete ringkäik kestab selles tsüklis pikka aega, looduslikes puistutes puude elueast ja puidu lagunemise kiirusest olenevalt isegi aastasadu. Ekspluateeritavates puistutes veetakse koos puiduga suures ringkäigus olevad mineraalained metsast ära ja need lähevad ringkäigust välja. Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub puude kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute tooki vähendada isegi 2-3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi
Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke tingimused metsas erinevad mullatekketingimustest lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Metsavaris ja –kõdu Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (käbidest) ja kooretükkidest. Osa sellest materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja
Reljeef: moreenikünkad ja lainjad moreenitasandikud. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: lähtekivimiks on valdavalt karbonaadivaene (kohati ka nõrgalt karbonaatne) punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen. Valdavalt näivleetunud LP, harvem mitmesuguselt leetunud mullad LkI, LkII, LkIII, L(k)I, L(k)II, L(k)III, Ls, mis mõnikord võivad sisaldada ka nõrku gleistumistunnuseid LPg, LkIg, LkIIg, LkIIIg, L(k)Ig, Lsg. Metsavaris laguneb suhteliselt kiirest, kõduhorisondi tüsedus keskmiselt 3 cm, sellele järgneb 10-20 cm tüsedune huumushorisont (A). Veereziim: parasniiske, muld on üldiselt hea drenaaziga, näivleetunud muldadel esineb küllastumist ülaveega, põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m. Puurinne: kuusk, harvem arukask, harva kultuurpuistus ka haab või mänd. Järelkasvu või II rinde moodustab enamasti kuusk. Boniteet Ia II.
tagasi ja ringkäik võib uuesti korduda; C2 - suur tsükkel, mis kujutab endast puu tüvesse, jämedatesse okstesse ja juurtesse jäänud toitainete ja mulla vahelist ringkäiku. Toitainete ringkäik kestab selles tsüklis pikka aega, looduslikes puistutes puude elueast ja puidu lagunemise kiirusest olenevalt isegi aastasadu. Ekspluateeritavates puistutes veetakse koos puiduga suures ringkäigus olevad mineraalained metsast ära ja need lähevad ringkäigust välja. Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute toodangut (tooki) vähendada isegi 2...3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise
annaabi.ee 
