Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1. Variatsioon-statistiline analüüs................................................................4 2.2 Variatsioonide ja mõju tugevuse leidmine..........................................6 3. Regressioonanalüüs................................................................................... 8 Sissejuhatus Käesolev praktikumi arvutustöö on koostatud metsaselektsiooni õppeaineaine raames. Töö eesmärgiks on variatsioon-statistilise, dispersioon- ja regressioonanalüüsi teostamine kolme mõõdetud katseala põhjal (katseala algandmed on saadud juhendajalt ning toodud Lisas 1). Igal proovitükil on mõõdetud 50 taime kõrgus (cm) ja võra diameeter kahes suunas (cm). Arvutustes on kasutatud kahe diameetri põhjal arvutatud aritmeetilist keskmist võra diameetrit (cm). Lisaks statistilistele näitajatele on arvutatud
▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga, ▪ keskealine või valmiv puistu. Puud, millelt seeme varutakse peaksid olema: - kiirekasvulised - sirgetüvelised - kitsa võraga - hästi laasunud - haiguskindlad jne. Metsaselektsioon - puude pärilike omaduste parandamisele - metsade kvaliteedi tõstmine ning nende tootlikkuse suurendamine. Peamised meetodid metsaselektsioonis on valik (enam kasutatav), ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Metsaselektsiooni eesmärkideks: a) Puistu tootlikkuse suurendamine. b) Puistu ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistu haiguskindluse suurendamine. d) Puistu vastupanuvõime suurendamine. Metsaselektsiooni seisukohalt puistud ja puud 3 kategoorias: ▪ plusspuud /puistud ▪ normaalpuud /puistud ▪ miinuspuud /puistud Plusspuud - kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Nõuded plusspuule: 1) Diameeter vähemalt sama suur kui puistu keskmine;
intensiivselt majandatavate metsade puhul, kus peamiseks eesmärgiks on maksimaalsel hulgal kvaliteetse puidu saamine, on selektsioonipõhimõtete rakendamine oluline tegevussuund, mis tagab metsade suurema majandusliku väärtuse. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse (puud), kui massilise valikuna (puistud). Metsaselektsiooni eesmärgid. Rakendatavad selektsioonialased abinõud peaksid alati parandama metsa seisundit ja suurendama tema erinevaid väärtusi. Metsaselektsiooni peamisteks eesmärkideks on: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. Puude kasvukiirus ja tootlikkus on üks olulisemaid omadusi, mida selektsiooni (aretuse) käigus püütakse suurendada. Aretatud (seemlast saadud) seemnest kasvatatud metsa tagavara võib raieealises puistus olla kuni
kitsavõrega jne. Metsaselektsioon On teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikuse suurendamisele. Peamised kasutatavad meetodid metsaelektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik, seda nii individuaalse , kui massilise valikuna. Metsaelektsiooni eesmärgid Metsaselektsiooni eesmärkideks on puistute kasvukiiruse ja tootlikuse tüstmine- puude kasvukiirus ja poolikus on olulisemaid olisemaid omadusi mida selektsiooni käigus püütakse suurendada. Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine, puistute haiguskindluse suurendamine ning puistute vastupanuvõime suurendamine ebasoodsate keskonnategurite suhtes. Plusspuud On kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nuetele, plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks
haiguskindlad jne. Metsaselektsioon on teaduslikult põhjendatud tegevus, mis on suunatud puude pärilike omaduste parandamisele ja seeläbi metsade kvaliteedi tõstmisele ning nende tootlikkuse suurendamisele. Seega on metsaselektsioon erinevate abinõude kogum, mida rakendatakse, et saada senisest paremate omadustega metsapõlvkond. Peamised kasutatavad meetodid metsaselektsioonis on valik, ristamine ja mutageenidega mõjutamine. Neist olulisem ja enam kasutatav on valik. Metsaselektsiooni eesmärgid: a) Puistute kasvukiiruse ja tootlikkuse tõstmine. b) Puistute ja puidu kvaliteedi tõstmine. c) Puistute haiguskindluse suurendamine. d) Puistute vastupanu suurendamine ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Plusspuud kõige paremate omadustega puud ja nad peavad vastama mitmetele nõuetele. Plusspuudelt varutud pookeoksi kasutatakse vegetatiivsete seemlate rajamiseks. Nõuded plusspuule: 1) 10-15% kõrgem puistu keskmisest kõrgusest ja 3...4 naaberpuust
tolmlevad (ristuvad) mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme (võrreldes tavalise puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja hilisem hooldamine on seotud majanduslike kuludega, siis on seemlaseeme ka kallim võrreldes metsast kogutud seemnega. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded: a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. Metsaselektsiooni kaugemaks eesmärgiks Eestis on tagada vähemalt kõikide männi ja kuuse taimlakülvide rajamine vaid seemlatest pärinevast seemnest. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. Kuna tegemist on plusspuude vegetatiivsete järglastega, siis on võimalik plusspuu genotüüpi säilitada ka pärast plusspuu hukkumist. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi
oluline hiliskülmakahjustuste suhtes kiirekasvulised ja produktiivsed, kuid: Kujundatud ja seemnete varumiseks ettenähtud vastupidavamate (külakindlate) vormide ·sageli jändrikud, halvasti laasunud ja puistud. Puistut hakatakse hooldama juba varakult, aretamine. kõveratüvelised; et kujundada väärtuslik, Metsaselektsiooni seisukohalt jaotatakse kõik ·kahjustatud seenhaiguste (eelkõige juurepess) kvaliteetne puistu. Puid hoitakse hõredas liituses, puistud ja puud 3 kategooriasse: poolt; et võra algaks hästi maapinna lähedalt, samuti * plusspuud /puistud/ ·puit laiade aastarõngaste ja madala sügispuidu hõredas liituses kasvamine soodustab * normaalpuud /puistud
Tulevikupuu – so heade omadustega puu, mida tahetakse kasvatada lõppraieni – maksimaalse kvaliteediga puitu Hooldusraiet on vaja vaid inimestele, mets kasvab ka ilma selleta o Valgustusraie -VR o Harvendusraie - HR o Sanitaarraie – SR HR abil ei saada suuremat puidukogust puistu küpseks saades Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud o Paraneb puistu kvaliteet o Sanitaarne seisund o Metsaselektsiooni põhimõtted Hooldusraie majanduslikud eesmärgid o Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul o Lüheneb raiering o Puidukoguse kvaliteedi parandamine o Rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Valgustusraie Hooldusraie liik Kujundatakse puistu liigiline koosseis Allesjäänud puudele paremad kasvutingimused – suureneb juurdekasv Teostatakse 5-20(25) aastastes noorendikes
kõrgusest). 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka puistu sanitaarne seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga hooldusraie kannab endas alati sanitaarraie elemente). Samuti järgitakse iga hooldusraie käigus ka metsaselektsiooni põhimõtteid: esimeses järjekorras raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Seega jäävad puistusse alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. 12.4 Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad
(Orienteeruvad võra optimaalsed pikkused: mänd 1/3, kask 1/2 ja kuusk 2/3 puu kõrgusest). 3. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. *Selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet- ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse välja, kasvama jäävad vaid parimad; *Paraneb ka puistu sanitaarne seisund, sest haigustest nakatunud, putukatest kahjustatud puud eemaldatakse (iga HR kannab endas alati sanitaarraie elemente); *HR kannab endas ka metsaselektsiooni põhimõtteid: välja raiutakse alati geneetiliselt vähem väärtuslik materjal (kõverad, liiga suurte võradega, okslikud). Säilivad ja vilja kannavad vaid kvaliteetsed puud. 13. Valgustus ja harvendusraie. Hooldusraied kuusikutes. Valgustusraie (VR) - s.o. HR liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis. Valgustusraieid tehakse kuni 20...25 aastastes noorendikes ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik.
annaabi.ee 
