Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas.
............................................................... 17 10. Riigimetsandus.......................................................................................................................................18 11. Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine.....................................................................19 12. Kliimamuutuste leevendamine...............................................................................................................20 13. Metsasektori konkurentsivõime parandamine................................................... ...................................21 14. Erametsandus.........................................................................................................................................22 15. Keskkonnamõjud..................................................................................................................................23 16
Mets- kui eestlaste tähtis loodusvara Metsa ja temast saadavaid hüvesid peame enesestmõistetavaks. Näiteks siis, kui seenel käime või õhtul kodus kaminat või ahju kütame. Paraku ei mõista ühiskond metsasektori tähendust ja toimimist piisavalt. Samas väärtustavad eestlased metsa nii puhkekohana kui ka sealt saadavat puitu. Kuid kas üldsus on endale teadvustanud, kui tähtis ja kasulik mets meile tegelikult on ning mida me saaks selle abil oma riigis ära teha? Järgnevalt annangi ülevaate metsa erinevatest funkisoonidest ja tähtsusest. Mets kui selline ei tohiks olla eestlaste jaoks kõigest puhkekoht ega ka küte, tänu millele talvel majad soojad on
eraisikud. Norra metsanduses, erinevalt teistest Euroopa riikidest, on omane samaaegselt nii haritava kui ka metsamaa olemasolu. Sellises olukorras on keskmine metsaomandi suurus umbes 36 ha. Samaaegselt eksisteerivad ka suured erametsaomandid. Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsaseadus ja metsa eest vastutaja Metsasektori eest vastutab peamiselt põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid ja asutused, mis on aktiivselt seotud metsadega, on Keskkonnaministeerium, maakonna ja kohaliku omavalitsuse metsaasutused, Riigimetsakeskus. Norras kehtib Metsa ja Metsakaitse Seadus aastast 1965 kus on tehtud hiljem muudatusi, see on põhiline seaduslik raamistik metsade majandamiseks Norras. Teine seadus, mis reguleerib metsasektorit, on Looduskaitseseadus. Metsaomanike ühendusi
täielikult. Võib öelda, et varasem, ehk 1936. Aasta metsanduse arengukava oli kõvasti väiksema mahuga kui tänapäevane (2011-2020 a.), mis mahult on ligi kümnekordselt suurem ja seega ka kõvasti põhjalikum ja erinevaid punkte täpsemalt kirjeldav. See on tingitud ilmselt nii kogu majanduse, tehnoloogia kui ka tarbimise arengust. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele ja metsasektori konkurentsivõime parandamisele. On põhjalikumalt käsitletud erinevate raiete liike ja nende hetkelist vajalikkust. Käesolev arengukava käsitleb palju põhjalikumalt erinevaid prognoose (nt loodusvarade kasutamise ja keskkonna seisundi prognoos), tuuakse välja arvulised suurused ja palju kirjaldatakse protsendilistes langustes ja tõusudes, mida varasemas arengukavas tehtud pole. Välja on arvutatud näiteks isegi arengukava maksumuse prognoos erinevate
Metsandus referaat Elin Muttik 9.kl 2010 Mis on mets? Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud. Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie...
aastal olles vastavalt 2.94 ja 3.31m³/ha/a ja kõige suurem 2013.aastal, mil vastav väärtus oli 5,88 m³/ha/a (lisa3). Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, SMI andmetel perioodil 2002–2008, alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama ajavahemiku lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning lehtpuudele oli iseloomulik optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). „Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti metsadest on võimalik pika aja kestel jätkusuutlikult raiuda kuni 15 miljonit m3 tüvepuitu aastas. Aastail 2001–2007 raiuti keskmiselt vaid 8 miljonit m³ aastas ning märkimisväärne osa puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata“ (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020).
aastal Strasbourg'is, 1993 Helsingis, 1998 Lissabonis ja 2003 maikuus Viinis. Igaks konverentsiks valmistavad riigid ette säästva metsanduse ülevaate, mille koostamise aluseks on üle-euroopaline kriteeriumide ning näitajate süsteem. Olulist, kuigi viimasel aastakümnel peamiselt konstateerivat rolli on mänginud ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja selle Euroopa metsanduskomisjon. ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsiooni tegevuse raskuspunkt on arengumaade metsasektori probleemid. Euroopa Liidu liikmesriigid osalevad mitmesugustes ÜRO arendusprojektides sageli kas doonorriikidena, tehnilise abi või oskusteabe edastajatena. Metsaressursi arvestuse, metsatööstuse, puidukaubanduse ja metsastatistika valdkonnas on oluline ÜRO Euroopa majanduskomisjon (UN ECE) ning selle puidukomitee (Timber Committee). ÜRO toitlus- ja põllumajandusorganisatsioon ning ÜRO Euroopa majanduskomisjon peavad ühtset globaalset metsavarude andmebaasi (Global Forest
3) varimetsanduse leviku ning metsaõigusnormide rikkumise tõkestamine, 4) rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning paiknemise määratlemine, 5) järjepidevuse tagava raiete mahu leidmine, 6) erametsaomanike tugisüsteemi väljaarendamine. Eesti Metsanduse Arengukava aastani 2010 kiitis Riigikogu heaks 2002. aasta novembris. Eesti metsanduse arengukava tuleneb säästva arengu seadusest ja metsaseadusest. Arengukava eesmärk on maksimeerida jätkusuutlikult metsasektori panust rahvamajandusse ja ühiskonna heaolusse. Arengukavas väljendatakse tasakaalustatult nii metsade majandamise, metsatööstuse kui ka keskkonnakaitse huve. Järgmise perioodi arengukava hakati koostama 2009. aasta alguses, vajadus selleks tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest. Metsanduse arengukava aastateks 2011-2020 baseerub eelkõige Euroopa Liidu metsanduse tegevuskaval, Eesti Metsapoliitikal, Eesti Keskkonnastrateegial aastani 2030 ja selle tegevuskaval
Metsakasutuse intensiivsuse enneolematu kasv on kaasa toonud väärtuslike elupaikade kahekordse kahanemise, mida tõestab ilmekalt kahe järjestikuse, 1994. ja 1999. a. metsainventuuri tulemuste võrdlemine. 1990. aastail astuti olulisi samme keskkonna- ja metsapoliitika ülesannete täitmiseks, järgides säästva metsamajanduse ja metsade mitmekülgse kasutuse põhimõtteid. 1995. a. käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, et määrata metsasektori edasisi arengusuundumusi ning välja töötada uus metsapoliitika, võttes tasakaalustatult arvesse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid tegureid. Nimetatud protsessi tähtsaim tulemus oli Eesti metsapoliitika dokumendi vastuvõtmine (1997. a.), milles muuhulgas sätestati esmakordselt ja ametlikult vajadus vääriselupaikade kaitse järgi. Metsapoliitikal põhinev vääriselupaiga mõiste sõnastati ka 1998. a. Riigikogus vastuvõetud metsaseaduses.
Praeguseks on kaitse alla võetud siiski vaid 8% troopiliste vihmametsade kogupindalast. Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et: 1) Maailma metsade pindala, puidutagavara ning ka süsinikuvaru vähenevad kahjuks jätkuvalt kiiresti, õnneks küll aeglustuvas tempos. Euroopas ja Eestis toimuv teatav metsaressursi suurenemine on tasakaalustamas globaalseid negatiivseid trende. 2) Kultuurpuistute ja kaitsealuste puistute osakaal suurenevad kiiresti. 3) Metsasektori osakaal on enamuses maailma riikides alla 1 % sisemajanduse kogutoodangust ja see näitab ka n.ö metsariikides Põhja-Ameerikas ning Skandinaavias kahjuks vähenemis- tendentsi. 3) Metsasektorile on positiivselt mõjunud ning metsanduse tähtsust viimastel aastatel suurenenud metsa kui taastuva energiaallika potentsiaali ärakasutamine, samuti metsade tähtis roll globaalses süsinikuringes ning süsiniku kvoodikaubanduses. Troopiliste vihmametsade tunnused
annaabi.ee 
