· esteetiline kokkusobimatus looduskeskkonnaga Eesti looduslike liikidega samadest perekondadest pärinevate võõrliikide kasutamise puhul ristumisvõimalus kohalike liikidega · naturaliseerunud liikide ja tekkinud hübriidide puhul nende kontrollimatu levik ka kohalike liikide ohustamine · keskkonna saastamine või keskkonna tingimuste muutmine Neil põhjustel on piiratud ka teatud liikide sissetoomist. Vastavalt Eesti metsaseadusele võib metsakultuure rajada ainult järgmistest võõrpuuliikidest: must kuusk, serbia kuusk, keerdmänd, euroopa lehis, siberi lehis, siberilehise vene teisend, jaapani lehis, kuriili lehis, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, siberi nulg, punane tamm, hübriidhaab Introdutseerimine on edukam sarnase kliimaga piirkondadest. Eesti jaoks on sobivad introduktsiooni piirkonnad · Kesk-Euroopa mäestikualad (Alpid, Karpaadid, Balkani poolsaare põhja- ja keskosa) · Kaug-Ida
4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine Parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks. Vastavalt kehtivale Metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied - raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud kehtestatud
metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. ! Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. Vastavalt Metsaseadusele ja metsade majandamise eeskirjale: Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Hall lepp on uuendamisel
majandamist ja järelevalvet, metsade majanduslikku regulatsiooni, metsade kasutust, taastootmist, kasvamist ja raiet, metsade kaitset jms. Lisaks seadusele võeti valitsuse poolt 1994. aastal vastu "Metsanduse ja metsatööstuse arengukava", mida ajakohastati 1996. aastal. See sisaldab mitmeid metsanduspoliitikaga seotud küsimusi. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Lisaks Metsaseadusele käsitletakse metsanduspoliitikat ja -strateegiat lähemalt "Metsanduse ja metsatööstuse arengukava", mida ajakohastati 1996. aastal. Kava lisaks olev tegevuskava sisaldab metsandussektoris aastani 2023 läbiviidavaid tegevusi. Metsanduse strateegilised suunised valmistati ette ja lisati ajakohastatud Riiklikusse Metsanduse ja Metsatööstuse Arengukavasse. See kava käsitleb: · Metsanduspoliitikat 14
pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse). Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse: Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse
Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Parimad on kuusikud, kõige väiksema tootlikkusega sookaasikud. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. Kõdusoometsade pindala 5-6%. Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena, gruppidena, lankidena Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st. raiutakse välja puid, et kasvatada tulevikus sellise liigilise koosseisu ja tihedusega mets, mida peetakse kõige optimaalsemaks, samuti eemaldatakse metsast haiged,
kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa puutaimed. Kasvatatud külvidest ja Hooldamise sagedus majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide neid pole vahepeal ümber istutatud. ·sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui või tüübirühmade kaupa. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimla raiestik kultiveeritakse I aastal, siis Vastavalt 2006. a. Metsaseadusele ja metsade kooliosakonnas. Seemikud on istutud hooldamise vajadus on minimaalne, kuna majandamise eeskirjale: taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud rohttaimestik hakkab arenema alles II-III Metsa uuendamisvõtete rakendamine on teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga
2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala on vähemalt 0,5 ha ja peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 10 aastat. Vastavalt 2009. a. Metsaseadusele: Puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 2) kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse; 4) haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse.
"hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. 48. Valgustusraie. Valgustusraie eesmärgid? Valgustusraie - s.o. hooldusraie liik, mille abil kujundatakse tulevase puistu liigiline koosseis ja parandatakse allesjäänud puude kasvutingimusi, mille tulemusena nende juurdekasv suureneb.Valgustusraieid tehakse kuni 5 20(25) aastastes noorendikes (vastavalt Metsaseadusele puistutes, mille keskmine diameeter on kuni 8 cm) ja puude või puukeste väljaraiumisel on peamiseks kriteeriumiks puuliik. Raiutakse kõik peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid. Kohtades, kus peapuuliiki on vähe või puudub hoopis, jäetakse kasvama peapuuliigi raievanusele lähedasema raievanusega ja bioloogiliselt sobivaid liike. Hiljem (II või III valgustusraie käigus) võidakse harvendamise eesmärgil raiuda ka peapuuliigi puid
tekkivale kuuse looduslikule uuendusele. Harvendusraiet tehakse vaid üks kord, enne seda on VR hooldatud metsa jäänud kasvama ca 2000 puud/ha-l. Harvendusraie tehakse ca 15 m kõrguses kaasikus, raiudes pooled puud välja nii, et lõppraidesse jääb ca 800- 1000 puud. Väljaraiest saadakse ca 30 tm kase paberipuud. Vineeripaku või palgi kasvatamine ei tasu majanduslikult sookasest end ära. 16. Uuendusraied. Lageraie, raiesuund, lankide liitumisaeg, lageraie tehnoloogia. Vastavalt metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied Lageraied - raiutakse peaaegu eranditult kõik puud raielangil 1 aasta jooksul. Raiumistähtaeg on kehtestatud selleks, et vältida ebamäärase olukorra tekitamist metsakaitse, tuleohutuse, uue metsapõlve rajamise jm. vallas metsaomaniku poolt. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud (lindude pesitsemiseks, kuid tegelikkuses ei tule lagedale üksikule puule
annaabi.ee 
