Metsanduse arengukava Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses
• Seltsis on seisuga 04.04.2022 41 liiget • Võimaldab üritustel kogutud teadmisi ja kogemusi edastada suurele osale metsandusüliõpilastele – et noored oleksid õpitaval erialal läbilöögivõimelised, ei piisa ainult koolis käimisest, vaid selleks on vajalik ka eneseharimine kooliväliselt SELTSIST • EMEÜS on vahelüli metsandust õppivate tudengite ning praktilise metsandussektori vahel • Lisaks tutvustele ja kontaktidele, vahendab selts oma liikmetele ka töö- ja praktikakohti • Oluliseks võib veel pidada seda, et oma liikmetele jagatakse ka õppematerjale ning õppeinfot • Omal kohal on loomulikult ka meelelahutuslik moment ning üldine silmaringi laiendamine SELTSI EESMÄRGID • Metsandus- ja keskkonnaalase temaatika teadvustamine ühiskonnas ning
Läbi aegade on just puude ja metsa kaudu otsitud ühendust oma esivanemate ja vaimumaailmaga. Metsades asuvate pühapaikade olulisusest annab tunnistust ka veel tänapäeval teada olevad 550 metsas asuvat pühapaika e. hiit. ELFi põhilisteks tegevusteks Eesti metsades on: teadmistepõhiste säästva metsanduse printsiipide viimine Eesti metsapoliitikasse ja vastavasse seadusandlusse, koostöös erametsaomanikega säästliku metsamajandamise edendamine; koostöö metsafirmadega läbipaistva metsandussektori nimel; Koostöö RMK-ga säästva metsanduse põhimõtete rakendamiseks riigimetsas; väärtuslike metsade inventeerimine; Eesti metsanduses ja metsadekaitsega seonduva jälgimine ja probleemidele tähelepanu juhtimine.
3. Metsade tähtsus. Mets kui ökosüsteem õhu puhastamine ( suurim taigas) takistab tuult, erosiooni, neelab sademeid- osa veeringest, mullateke küte, ehitus, toit, tooraine- paber, mööbel, puhkus 4. Metsa majandamine. Tarbepuit, töönduslik puit . Metsatööstus. Metsa majandus- metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu tootmistsükkel- kuni 100 a , taastuv loodusvara tarbimine kasvab metsatööstus- metsandussektori haru- metsa langetamisest puiduni paberi-, mööbli, puidutööstusesse tarbepuit- kütteks , kõige rohkem arengumaades Paberi tarbimine ja tootmine kasvab Väärispuit- eeben, mahagon, sandlipuu Pöök, tamm- mööbel Koor- korgipuu , mahl- kautsuk- kumm viljad- datlid , siirup- kanada vaher keemiatööstuse tooted- tärpentiin, tõrv, eeterlikud õlid 5. Riigi arengutase ja puidutööstus. ( metsa- ja puidutoodete eksport )
Muidugi on riiklikud tegevusplaanid, mille täitmist siis omakorda jälgitakse. Brasiilia Metsateenistust taheti muuta ka iseseisvaks institutsiooniks, kuid paraku ei läinud see eelnõu läbi. Praeguseks on seal 240 töötajat, kellest 56 on avalikus teenistuses. Töötajate arv on pidevalt kasvav, kuna kasvab ka tööpõld. Vastavalt siseuuringule peaks töötajate arv keskkonnasektoris tõusma 760 spetsialisti võrra ning 62 uue kesktasemejuhi võrra. Joonisel 4 on välja toodud metsandussektori töötajate arv. Töötajad, kes on seotud mingil muul moel metsandusega, on näiteks metsurid, müüjad, töösturid. (FAO 2010) Tabel 3. Metsandussektori töötajad Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv 10 774 15 475 metsaistutustega seoses Töötajaid metsamajanduses 19 957 24 915 Töötajad, kes on seotud 34 521 67 803
Üldse kokku on 20 000 erametsaomanikku. 16 500 metsaomanikku on farmerid ehk need, kes tegelevad lisaks põllumajandusele ka metsandusega. Farmeritest metsaomanikke esindab Iirimaa suurima farmerite organisatsiooni IFA erametsanduse sektor. Kuna suur osa Iiri metsadest on alles hiljuti istutatud, on kogu metsandussektor (nii metsakasvatus, -kasutus kui ka -tööstus) veel kujunemas, kuid juba praegu saab metsandust lugeda kodumaise tööstuse tähtsaks osaks. Näiteks 2008. aastal oli metsandussektori panus Iiri majandusse 1,89 miljardit eurot, mis on natuke vähem kui 1% riigi SKT XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Metsakapitali nõukogu otsustas eraldada miljon krooni kuuseseemnevarude uuendamiseks. Tänavu on üle pika aja väga hea seemeaasta, seetõttu otsustati koguda 5–6 tonni seemneid varuks. Metsaameti peadirektori Andres Talijärve sõnul pole viimased üheksa aastat head seemneaastat olnud
Commission for Europe, Timber Committee) soodustab metsa säästvat majandamist 12 Euroopas, Kesk-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Ta esitab liikmesriikidele teavet ja teenuseid, mis on vajalikud poliitika kujundamiseks ja otsuste tegemiseks metsandussektoris ning sõnastab soovitusi, mis on mõeldud liikmesriikide valitsustele ja huvitatud organisatsioonidele. Selleks komitee: - viib läbi analüüse metsandussektori arengu kohta; - kogub, säilitab ja jagab sektorit puudutavat statistilist informatsiooni ning töötab andmete kvaliteedi ja võrreldavuse parandamiseks; - tagab koostööraamistiku, nt seminaride, kohtumiste korraldamiseks, toetab piirkonna riike; - teeb koostööd teiste rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonidega, millised tegutsevad metsandussektoris. ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu (ECOSOC) poolt asutatud ÜRO
Metsanduse arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) metsandusstrateegia ja metsanduse tegevuskava põhimõtetega. ELi metsanduse tegevuskava üldeesmärk on toetada ja tõhustada metsa jätkusuutlikku majandamist ja toetada metsade multifunktsionaalsust. Tegevuskava kohaselt tuleb metsapoliitika kujundamisel üha enam arvestada valdkondadevaheliste teemade ning nendevahelise kooskõlastamise vajadusega, parandada metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada metsade head majandamist. Metsanduse korraldamine on iga liikmesriigi siseasi. 4 Arengukava põhieesmärgid EL metsanduse tegevuskava lähtub arusaamast, et multifunktsionaalne metsandus toob kasu majandusele, keskkonnale, ühiskonnale ja kultuurile. Metsandust käsitletakse kui taastuva ja keskkonnasõbraliku toorme allikat, millel on oluline roll Euroopa majandusarengus, tööhõives ja
Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20% maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust. Metsatööstuse roll erineb piirkonniti väga tugevalt ning on suurim Loode-Venemaal. Venemaa metsade puidutagavarast moodustab 50% puidumassiks sobilik puit, 30% on suuremõõdulised palgid ehituseks ning 20 % moodustab küttepuit (Kyyrönen 2009). Metsandussektori koguväärtusest ligikaudu 43% moodustab puidumass ja paber, 40% puit ja puidutooted ning 17% raie (Karvinen 2005). 1990ndate jooksul langes metsatööstuse toodang teravalt, kuid on nüüdseks saavutanud endise taseme pea kõikides tootmisvaldkondades (Mäkelä 2009). Venemaa metsade põhilised puuliigid on lehis (Larix), kuusk(Picea), nulg (Abies) ja mänd (Pinus) ning kõvadest lehtpuudest on kõige rohkem kaske (Betula). Lehiseid kasvab enim Siberis ja Kaug-Idas
(EÜT 1999, C 56, lk 1).(1) Euroopa Parlamendi resolutsioonis nähti samuti ette võimalus moodustada Euroopa Parlamendis metsanduse allkomisjon ning tehti ettepanek, et komisjon esitaks viie aasta jooksul nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande Euroopa metsandusstrateegia rakendamise kohta. 3. detsembril 2003. aastal esitas komisjon suunised ja küsimustiku kõnealuse aruande koostamiseks ning 13. augustil 2004. aastal alustas ta sel teemal konsultatsioone kutseorganisatsioonide ja teiste metsandussektori huvirühmadega.(1) 10. märtsil 2005. aastal esitas komisjon oma aruande metsastrateegia rakendamise kohta (KOM(2005) 84 (lõplik)), millele oli lisatud komisjoni talituste töödokument (SEK(2005) 333), milles kirjeldati üksikasjalikult ajavahemikul 19992004 võetud meetmeid ja käivitatud algatusi. Komisjoni teatis jäi nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsioonis nr 1999/C 56/01 määratletud õigusliku aluse raamistikku ja selles rõhutati heade valitsemistavade
mitmekesisusele tervikuna. Istandikud aitavad oma kiire biomassi juurdekasvuga siduda hulganisti atmosfääri süsinikku ja nõnda tasakaalustada võimalikku kliimamuutust. Lõpuks annavad istandikud tööd miljonitele maapiirkondade inimestele, leevendades sotsiaalseid pingeid . Hiina kutuurpuistute (istutatud metsade) pindala 77,1 miljonit ha. Maailma metsade puidutagavara ja puidukasutuse maht. Kütte- ja tarbepuidu osakaal ja trendid. Hiina puidukasutus viimastel aastatel. Metsandussektori osakaal riikide SKP-s ning selle trendid. Euroopa metsade pindala ja puidutagavara ning selle trendid. Metsanduse tähtsus ühiskonnas, roll SKP-s. Metsade kasutamise maht ning trendid. Metsade omandivorm. Kaitsealuste metade pindala ja osakaal. Suurima metsaressursiga riigid Euroopas. EL riikide metsad. Euroopa riikide metsanduslikud õigusaktid ja arengukavad. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit või 1,02 miljardit ha (koos Venemaaga, mis
Metsanduse arengukava on oma olemuselt riiklik metsandusprogramm. Euroopa Komisjon peab Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava (2006) aluseks järgmisi põhimõtteid: - riiklikud metsaprogrammid on sobivaks raamistikuks metsadega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks; - metsapoliitika kujundamisel tuleb üha enam arvesse võtta ülemaailmseid ja mitut valdkonda hõlmavaid küsimusi ning selleks on vaja suuremat ühtsust ja paremat kooskõlastamist; - vajadus parandada ELi metsandussektori konkurentsivõimet ja soodustada ELi metsade head majandamist; - subsidiaarsuse põhimõte. Euroopa Liidu metsanduse tegevuskava on kantud arusaamast, et metsi kasutatakse ühiskonna jaoks. Koostava metsanduse arengukava eesmärgid on kooskõlas EL metsanduse tegevuskava nelja peamise eesmärgiga: - pikaajalise konkurentsivõime tagamine; - keskkonna parandamine ja kaitse; - elukvaliteedi parandamine; - kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine.
annaabi.ee 
