https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html Nimeta need ja energiavaradele tõmba joon alla. Süsi, petroolium, looduslik gaas, rauamaak, tsink, kuld, tina, silika liiv, plii, lubjakivi, sool, savi, kriit, kips, kaaliumkarbonaat, paekivi, põllumaa. 3 Ül. 2 aadressilt leia riigi kohta järgmised majanduslikud näitajad: economy; koha maailmas saad klikkides vastava näitaja järel/juures oleval „diagrammil“/“tabelil“. Alternatiivne link : http://www.citypopulation.de/cities.html a. SKT in/kohta- 36,525, koht maailmas 7. b. SKT kasv- 0,7 %, koht maailmas 184 . c. Kui suure osa SKT-st annab GDP composition by sector: põllumajandus – 1.2%, Tööstus- 21.9%, teenindavad harud – 76.9%. d. Tööpuuduse määr unemployment rate - 5.6% ja koht mm-s on 129-s e. Tööstustoodangu kasv industrial production growth rate - miinus 2% ja koht mm-s
Viljandi Gümnaasium Kariina Lääts II HU Suurbritannia Brasiilia Referaat Viljandi 2015/2016 I. Põllumajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Tähtsamad tehnilised Kohvi 30 miljon kotti, suhkruroog 330 Suhkrupeet [1] kultuurid (eksport) milj. tonni, tsitrusvili 320 million tonni, tubakas jpt. [3] Toodang küttepuidu, ümarpuidu, hüdroenergia, Maagaas, nafta, kips, alumiinium, biokütte -suhruroo jääkidest kriit, vill [1] saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus) [4] [5]
.................................................................... 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus.................................................................................................................. 13 Metsamajandus ja kalandus.................................................................................................. 16 Põllumajandus...................................................................................................................... 17 Turism................................................................................................................................... 19 Federal Reserve Bank korraldab USA keskseid rahaasju. New Yorgis asubki selle suurim esindus
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Energia majandus....................................
Enamik pakutavatest reisidest on suusareisid. Kuulsaim suusakuurort, kuhu ka Eesti turismifirmad reise pakuvad, on St Moritz, veel võib välja tuua näiteks Zermatti, Verbieri ja Davosi. Pakutakse ka suviseid turismireise, mis hõlmavad nii Sveitsi kui tema naaberriike. 5. Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust? Sveitsis moodustab turism väga suure osa sisemajanduse kogutoodangust. See on tähtsuselt kolmas majandusharu ja selles on tegevad umbes 500 000 sveitslast. Sveitsi majandus teenib turismist umbes 1,5 miljardit sveitsi franki aastas. Kasutatud kirjandus 1. EE 15. Köide ,,Maailma maad" lk 580-585 2. http://www.wto.org/ 3. http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw 4. http://www.census.gov/ipc/www/idbsum.html 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Switzerland 6. http://www.swisseduc.ch/geographie/weltatlas/ 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Switzerland 8. http://en
Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d. Umbes pool Türgi tarbitavast energiast tarbib tööstussektor, veerand elanikkond ning ülejäänud energiast transport ning kaubandus. Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist. Riigi põllumajandus Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast. Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all. Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra.
on suur impordiartikkel. Peamised toidu põllukultuurid, mida kasvatatakse peamiselt väikestes taludes, on maguskartul jamss, riis, kartul, maniokk, tomatid, ja oad. Jamaica on suur marihuaana tootja, aga see jääb endiselt ebaseaduslikuks. Jamaica valitsus osaleb USA rahastatud kampaanias, marihuaana kauplemise likvideerimiseks. Jamaica riigis on vist vahepeal arutadud ka seda, et kanep legaliseerida, kuid siiamaani ei ole seda veel tehtud. Pilt: Kanepi leht. Kalandus ja metsandus Looduslikud metsad, maa millel kasvas vähemalt 21% ulatuses metsa, moodustas 24 protsenti kogu maaalast. Valitsuse metsa reservid olid suured. Kui 1980-ndate aastate lõpus, kuid omavarustatust oli veel kaugel. Pikaajalise arengu peamiselt hardwoods, mänd ja teiste liikide oli kavas toetada mööbli-, käsitöö- ja ehitamise konkurentsivõimet. Väikesed saeveskid olid olemas kui ei olnud kunagi piisavalt varusid.
..................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52 PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53
Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4 Portugali kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
