● Asub Kanadas ● Pindala 31 153 km2 ● Kaldajoone pikkus 2719m ● Maht 2240km3 ● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2
Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis,
tehakse vaid raha pärast, mis on täiesti vale, sest raha peab teenima ikka õiglasel viisil töötades. Öeldakse, et metsaraie halb, palkmaja hea, kuid arvestades, et raie on viimasel aastatel tõusnud, ei hooli seadusevastase metsalangetamisega tegelevad isikud sugugi kahjust, mille nad keskkonnale tekitavad. (http://www.maaleht.ee/? page&grupp=metsaleht&artikkel=538) Oluliseks mõjutajaks on kindlasti ka hoonete, majade ja teede ehitamine, millega hõivatakse palju võimalikku metsakasvu pindala. Looduslikud hävinemise tegurid, nagu üleujutused ja tulekahjud, on oluliselt vähenenud tänu kaasaegsete meetodite rakendamise tulemusena. Näiteks vähenevad üleujutused, kui kuivendada maad ning ehitada kanaleid jõgedele. Kui heita pilk tagasi industrialiseerimiseelsele ajale ja võrrelda seda inimestest puutumata jäänud metsadega, on selgesti näha, et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti erinev metsamaastik
palju rahvusvahelisi ettevõtteid suur import pangad kommunikatsioon internet välistööjõud toovad kultuuri koju mitmed rahvusvaheliste ettevõtete tütarettevõtted välisinvesteeringute hulk anname võimaluse tulla 2. TÖÖSTUSETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID - määravaks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem 1) toormele orienteeritud tööstus suhkrutööstus (suhkrupeet) saetööstus (metsakasvu piirkonnas) põlevkivi, nafta (kütuseliste, metalliliste maavarade kaevandamine) energiamahukas alumiiniumtööstus 2) tööjõule orienteeritud tööstus tekstiilitööstus (õmblus) elektroonikaööstus 3) tarbijale orienteeritud (suurlinnad) toiduainetööstus (pagarid) karastusjookide tööstus (vett et transpordita) 4) koostöö teiste ettevõtetega aglomeratsioonitööstus linnastu (lähestikuses linnad moodustavad ühtse terviku) autotööstus
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
Elame selles kohas kus kõik asjad kipuvad teineteist kompenseerima. Kuid üks artikel näitab et Eestis temperatuur viimase 60 aasta jooksul on kõige rohkem tõusnud temperatuuriga regiooniks põhjapoolusel. Euroop · Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele · Üleujutuste riski suurenemine · Mulla kvaliteedi langus (eriti erosiooni tagajärjel) · Ökosüsteemide muutumine, osade liikide ja elupaikade hävimine · Põhjaosas metsakasvu tempo suurenemine, lõunaosas aeglustumine · Suurenenud metsatulekahjude oht · Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne · Kalanduse potentsiaali langus · Suurenenud kahjustused kinnisvarale · Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed · Muutunud turismi-potentsiaal · Rida mõjusid inimtervisele · Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine
Maad hakati kündma alepõldudelt koristatud kivide hunnikute vahel. Kuna tolleaegne ader ei pööranud veel mulda ümber, tuli põldu künda kaks korda, ristuvate vagudega. Selleks tekkisid põllulappide ümber, kivihunnikute vahele alad, kus sai härgi ümber pöörata. Neile aladele koguti ka põllult koristatud kivid, mis koos endiste kivihunnikutega moodustasid põllupeenrad. Esimesed muinaspõllud rajati aladele, kus vähese metsakasvu tõttu ei olnud aletegemine pikemat aega järjest võimalik. Muinaspõlde hariti söödiviljelusega, mille korral jäeti väljakurnatud maalapp sööti ja kasutati karjamaana seni, kuni viljakus sõnniku abil taastus. Seega oli põlluharimine ja karjakasvatus lahutamatult seotud. 800-400 eKr või isegi varem. ·Kihelkond- oli Eesti ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli alates muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni
Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad
Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 25 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad
Esineb kaks leethorisonti. O-E-A-E-Bhf-C. 4) Gleistunud leedemullad Lg. Ajutiselt liigniisked liivadel paiknevad mullad. a) LgI-III gleistunud leedemullad. O-E-Bg-Cg. b) L(k)gI-III gleistunud huumuslikud leedemullad. O-A-E-Bg-Cg. c) Lsg gleistunud sekundaarsed leedemullad. O-E-A-E-Bg-Cg. Väga toitainetevaesed, happelised mullad, mis ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. Veereziim sageli põuakartlik. Gleistunud leedemullad suudavad metsakasvu veevajadust paremini katta. Looduses on taimkatteks põhiliselt männimetsad. Leedemullad moodustavad 2,5% Eesti muldkattest ja metsamuldadest ca 6%. Peamine levikuala on Kagu-Eesti, rannaluidetel Loode-Eestis, Põhja-Eesti rannikumadalikul. V Tüüp Gleimullad G Esineb alaline liigniiskus. Ülemiseks horisondiks kas toorhuumuslik AT-horisont või turvastunud kõduhorisont tüsedusega alla 10 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: gleistumine. 1. Karbonaatsed gleimullad
annaabi.ee 
