Nad küpsetavad sadu sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise: Lõuna kella 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök peale kella kümmet õhtul. Hommikusööki nad ei söö nagu see oleks kõlvatu aga tass kohvi joovad nad ikka ja selle kõrvale paarkrõpuskit. Kreeklased joovad väga vähe seega on vähe alkoholismi probleeme. Viimasetel aastatel on viski kujunenud peaaegu rahvusjoogiks. Isegi kõige pisemates külades metropolist kaugel on kohalikud tulised piiritusjoogid. Nad joovad 45 miljonit pudelit viskit aastas mis on suurim kogus inimese kohta maailmas. Kreekas usuvad kõik kurja silma jõusse, olgu vastuväited millised tahes.Traditsioonide ja ebausu segu annab end tunda kreeklaste elu paljudes tahkudes. Näiteks ei julge kreeklane kunagi öelda kui kena või armas või elegantne laps välja näeb.Halvaks peetakse kui külalistele ei pakuta midagi suupisteks. Enamik kombeid on seotud religiooni vms.
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige
Paljudel inimestel tekkis võimalus otsida uus elukoht ja lahedam elu. Sel juhul tulid kõige enam arvesse need piirkonnad, kus kliima oli eurooplastele soodsam: Lõuna-Aafrika, Austraalia, Alžeeria. 19. sajandil rändasid miljonid eurooplased oma maalt välja kolooniatesse elama. 1.2. Kuidas kolooniaid valitseti? Eurooplased valitsesid kolooniaid kahel eri viisil: otseselt ja kaudselt. Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Millised olid koloniaalpoliitika tagajärjed asumaade rahvastikule? Too näiteid. Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool
Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Koloniseerimine - Nähtus, kus inimesed asustavad uued alad. Protsess, kus saavutatakse kontroll mingi riigi või maa-ala üle mingi teise tavaliselt võimsama (ja tihti kauge) riigi poolt. Koloonia - Asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Emamaa – koloniaalriigi põhiosa; maa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Istanduskoloonia – koloonia, mida peeti istanduste rajamiseks.(Põhja-Am.kaguosa). Ressursikoloonia – koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks.(Niger,Kenya) Ümberasumskoloonia – koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks. (Suurbritannia koloonia).
jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda
Toit serveeritakse suurel taldrikul või madalal laual, mille ümber leibkonna liikmed mattidel istuvad. Toitu süüakse tavaliselt sõrmede vahelt, kuigi mõnikord kasutatakse ka söögiriistu. Tavaliselt juuakse söögi kõrvale vett ja peale einet järatakse mõni puuvili. Birmalased ei joo ainult teed, vaid söövad ka teelehti kui snäkki. Muud suupistete hulka kuuluvad chapati (India lame leib), praetud putukad ja Hiina saiakesed. Teekauplusi leiab igast metropolist, linnast ja suurest külast. Need ettevõtted on tähtsad kokkusaamis asukohad. Linnades ja alevites müüakse erinevaid toiduaineid ka kioskites. Suhteliselt vähe pakutakse restoranides birma toitu. Hotellides ja külalistemajas serveeritakse peamiselt india, hiina ja inglise toite. 7 7.Soorollid Nii mehed kui naised teevad põllumajandulikku tööd, kui üksikud ülesanded on sageli n.ö
2.3 Suurbritannia Näis olevat oma võimsuse tipul, ent tegelikkuses polnud jõudu impeeriumi kooshoidmiseks. 1940ndate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950ndate lõpul Aafrikas. Enamus astusid Briti Rahvaste Ühendusse., Impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SBR säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Vähenes Suurbritannia rahvusvaheline tähtsus. Kunagisest metropolist sai üks Euroopa riik teiste seas. Säilis kaheparteisüsteem kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Esimesena võimul leiboristid, kes asusid tegema vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust, laiendasid sotsiaalhooldussüsteemi. 1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad
Kokku nimetati neid alasid Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja
mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit. Tuunika (ladina keeles tunica) oli roomlaste rõivaese. Liitlane on kellegagi liidus olev inimene või kellegi pooldaja, toetaja. Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas. Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel. Koloonia ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
· heaoluühiskonna kujunemine- suurenenud sissetulekud ja sotsiaalne turvalisus · polnud tööpuudust, streike d)1960-te lõpul majandusraskused: · energiakriis · konkurents (Jaapan) · tööpuuduse kasv, eriti immigrantide seas (türklased) e) Peale taasühinemist Ida-Saksamaa majanduslik mahajäämus ja sotsiaalprobleemid Inglismaa (Suurbritannia ja P.-Iirimaa Ühendatud Kuningriik) 1. Metropolist Euroopa riigiks a) II maailmasõja lõpul oli veel maailmariik: · Briti Rahvaste Ühendusse kuulus 25% maailma elanikkonnast b) 30-40 aastat hiljem oli alles kümmekond väikevaldust c) Vabadusliikumise tulemusena asumaad iseseisvusid: · 40.aastail Aasias · 50.-60.aastail Aafrikas, Kariibi meres jm. · 1997 läks Hongkong Hiinale d) Tänapäeva Rahvaste Ühenduses on 50 suveräänset riiki:
Ta tõdeb, et Baltikumis tulid iseseisvust taotlevad jõud võimule demokraatlike valimistega. Sajudise võit Leedu Ülemnõukogu valimistel sillutas teed iseseisvust taotlevatele jõududele ka teistes vabariikides. Kevadel 1990 võtsid Balti riigid vastu suveräänsusdeklaratsioo- nid, kus iseseisvuse taotlus oli selgelt formuleeritud. Nende eeskujule järgnesid Moldova, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Baltikumi eripära oli selles, et seal toetas iseseisvust märkimisväärne osa metropolist pärit elanikkonnast. Gorbatšovi lääne survel vastuvõetud otsus 1991. aasta jaanuaris distantseeruda jõu kasuta- misest andis ühemõttelise signaali, et Baltikumi iseseisvus on sündinud fakt.61 Enamik tänastest Nõukogude Liidu taastajaist pole oma projektides Balti riikidega avalikult arvestanud, küll aga räägivad nad Venemaa erilistest elu- listest huvidest sealses piirkonnas. Deržavnikud, kes mõtlevad sõjalis-territo-
Lisaks toimus ka alade hõivamine Vaikses ookeanis Jaapani ja USA poolt. * Impeerimide tekkimises olid ka kriisid: -) 1776. aastal toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ning oma aladest jäid ilma inglased. -) 1810.-1826. aastatel toimus Ladina-Ameerika iseseisvumine ning oma aladest jäid ilma hispaanlased ning portugaallased. * Erinevad koloniaalriigid valitsesid kolooniaid erinevalt: -) Otsene valitsemine valitsemine toimus emamaalt/metropolist päris ametnike abil (puudus kohalik vahelüli). -) Kaudne valitsemine ametnikeks on palgatud kohalikest pärismaalastest võimukandjad Inglismaa eelistas seda varianti, kuid seda ei tehtud nn valgetes kolooniates nagu Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ning Lõuna-Aafrika. * Too välja otsese ja kaudse valitsemise plussid ja miinused emamaale ehk metropolile. (2) -) Plussid otsesel: Kontroll tugevam & lojaalsemad emamaale
annaabi.ee 
