· Protopäikese ümber tiirlev aine kondenseerub tahketeks osadeks, mis omavahel põrkuvad ja liituvad ->planetesimaalid.(100m läbimõõduga) · Planeteimaalid põrkuvad, liituvad->moodustuvad planeedid. · Aine diferenseerumise tulemusena tekkisid maa ja jupiteri tüüpi planeedid. MAA TEKE JA ARENG 1. Planetesimaalid olid ühtlase koostisega. 2. Planetesimaalide ühinemisel vabaneb energia;aktivne meteoriitne pommitamine 3. Soojusenergia hulk suureneb, temperatuur tõuseb, maad moodustav aine sulab üles. 4. Moodustub rauarikas tuum, silikaatne vahevöö; raskema ainev vajuvad planeedi keskosa poole. 5. Planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub: · Maakoor · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär GEOKRONOLOOGILINE SKAALA - maakoore kihtide ja organismide tekkimise järjekorra ja aja
Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi
Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi
maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine (http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html) 3 1. FAKTE Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 -20 km/s.Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5 - 10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m
plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 - 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni. 5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga
Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s, mass aga 20-80 tonni. 5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m
Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust. Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes umbes 400 kuni 1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirdesuunast kiirusega 15 - 45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 - 20 km/s, mass aga 20 - 80 tonni. 5 - 10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale
Pole leitud ka piisavalt rauda, kui see ei oleks pihustunud plahvatusel. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. A. Aaloe oletas, et tegu on löögi-plahvatuskraatritega. Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub Põlvamaal. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud. Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Meteoriidiplahvatus pihustas siin kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi.
ohvrhiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust ka sellepooolest.3 2.2 Fakte 1Kirjastus ,,Valgus". ENEKE 2. Tallinn 1983. Lk 335 2Ibid. 4 3http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=304:kaali- kraatrivaeli&catid=79:vaatamisvaeaersused&Itemid=236&lang=et&el_mcal_month=1&el_mcal_year=2009 Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15-45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s. Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5-10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja
Totalitaarse riigikorraga kaasneb totaalne kontroll. tõendama- õesust, tõepära või tõele vastavust kinnitama; (juriidikas) tõendeid esitama. Isikut tõendav dokument. Poe töötajatel puudusid keeleoskust tõendavad dokumendid. Tõendas raha vastuvõtmist allkirjaga. Süütust tõendavad asjaolud. Dokumendi ehtsust tõendab pitser tõestama- tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema. Notariaalselt tõestatud dokument. Tõestatud allkiri. Tõestati kraatrite meteoriitne päritolu. Nende keelte sugulus on tõestamata. Politsei ja linnaametnikud tõestavad jalgsimatkaga helkuri vajalikkust. Tõestas hüpoteesi Te peate oma nõusolekut ka allkirjaga tõendama. Selleks peaks kaasas olema notariaalselt tõestatud dokument. pitser- pitsatijälg. Tõendil on allkiri ja pitser. Notar lõi testamendile pitseri alla. Kuluarvele pole müüja pitserit ja allkirja vaja pitsat- pitseri löömise vahend. Instituudi pitsat. Lõi pitsatiga tõendile pitseri. Sümboolse
Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis 1984. aastal. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine. Leevi-Veriora maantee küljel on käinud Nõukogude ajal turba kaevandamine. Turbaga varustati ümbruskonna majandeid. Peagi see lõpetati, sest ohtu sattusid haruldased taimeliigid. Uurimistöid tehes lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgejärve veereziimi muutumine ja rabasaarte rõngana paiknemine (võimalik meteoriitne teke). 1.3. Valgejärv Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas. Järv asub Veriora vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust domineerib ahven, vähem leidub haugi. Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe Baltimaade selgema veega järvena
sulatada. Vasel on sulamis temperatuur 1084, pronksil 700-900 aga raual on 1593. Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e.Kr Vana Assüüria ürikutes võrreldud raua hinda võrreldes kulla ja hõbedaga, sel ajal meteoriitne raud oli 5 korda kullast kallim ning 8 korda hõbedast. Hetiidid avastasid rauategemise saladuse, õppisid rauda tootma u 1500 e.Kr. Hoidsid tootmist suures saladuses. Raud rändas välja kingitustena, nt vaarao Tutanhamoni hauakambris mõned raudesemed, kullast sadu.Uhkeim oli rauast pistoda tema sarkofaagis. Trooja sõjas võideldi pronksrelvadega, rauda veel polnud. Hetiitide riik purunes 1200 e.Kr ja saladus tuleb ilmsiks. Hetiidid ---> Kreeta, Küpros ---> Kreeka, Itaalia ---> 1000 e
Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor). kivi-raudmeteoriidid (1,5%), silikaatse mineraalimassi(oliviin Mg2/Fe2-SiO4) ja eheda nikkelraua segu. Planetaarse süvavahevöö fragment. raudmeteoriidid (6%) planetaarsete tuumade fragmendid (Fe/Ni). Maal rauda lihtainena ei esine praktiliselt üldse. Lisaks sellele on meteoriitne raud niklirikas. Meteoriidid jagunevad diferentseerunud ja diferentseerumata meteoriitideks. Diferentseerunud meteoriidid pärinevad planetaarselt kehalt, mis on sfääristunud. Kondrid on ära sulanud. Meteoriidid esindavat maavälist kosmilist ainet ja näitavad päikesesüsteemis seisundit selle tekkeajal. Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid.
Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Suuremat tähelepanu pöörati keskkonnale. Maaviljeluse levik võis olulisel määral mõjutada ka kultuuri ja kõike sellega kaasnevat. Pronksiaeg Võib-olla ei olnudki pronks esimene metall, mida õpiti kasutama. Kasutati ka kulda ja meteoriitset rauda. Ameerika põlisrahvas oli teinud kullast õngekonksud ja said nendega paremini kala kätte kui luukonksuga. Kuld ja meteoriitne raud ei olnud aga väga levinud. On eristatud vaseaeg ja eneoliitikum (halkoliitikum) ehk vasekiviaeg (aenus vask, lithos kivi). Chalkos on kreeka keeles vask. Vasekiviaeg on üleminek kiviajalt pronksiajale, lähisidas 6-4k eKr. Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil ja mujal Lõuna-Euroopas (5-3k eKr.) Vask ei olnud eriti vastupidav - mõõgad läksid kähku kõveraks. Loodusest leiti ehedal kujul vasetükke
käsitöö, kaubanduse üle. Pronksil suur tähtsus pealikuühiskonna väljakujunemisel. Pronksist staatusesemed. Monumentaalsed matmispaigad. Maa kuulus ülikutele. Ohvrileiud Keraamika mitmekesine Skandinaavia pronksikultuuri perifeeriaks oli Soome. Rauaaeg Raua kasutusele võtmine tõi kaasa tõelise muutuse. Erinevalt vasest ja tinast leidub rauamaaki v paljudes kohtades, sh ka Eestis. Rauda ei leidu looduses puhtal kujul, erandiks meteoriitne raud, seda esineb v harva. Raua sulatamine maagist ja sepistamine on keerulisem. Vajalik suurem kuumus, seda saab vaid spetsiaalse sulatusahju abil. Kui vastav tehnoloogia selgeks saadi, levis raud v kiiresti. Vastupidavam ja kättesaadavam metalliga, kui pronks. Kuna rauamaaki leidus paljudes kohtades, oli see palju odavam, sellest võidi teha nii relvi kui ka igapäevaseid tarbeesemeid. Varasemat rauda saadi meteoriitidest, vanim teadaolev raudese leiti ühest Põhja-Iraagi
Rõuge. Lõuna-Eestile on iseloomulikud ürgorujärved. Uhtjärv. o Reliktjärved, mis kujunenud endisest merelahtedest. Järved Jaagarahu sadama ümbruses Kihelkonna lähedal. o Laugasjärved seotud rabastumise protsessiga. Valdavalt rabades sees. Tudu järv o Sootjärved Emajõe ülemjooksul palju soote. Soodis tavaliselt kala palju o Tehisjärved (paisjärved) Paunküla veehoidla. o Meteoriitne järv (Kaali) unikaalne järvetüüp Eestile. o Rõuge järv 38 m, jääkose poolt äkki tekitatud see sügav auk? Levinumad järvenimed · Mustjärv 31 · Suurjärv 32 · Linajärv 27 · Kogrejärv, Kogrijärv, Kogrõjärv · Valg(e)järv 22 · Väikejärv 20 · Pikkjärv 16 · Mudajärv 16 · Mädajärv, Mädäjärv 14 · Kivijärv 9 · Palujärv, Palojärv 9
annaabi.ee 
