vana kreeka mütoloogia tegelaskuju Niobe järgi, kes oli Tantalose tütar. Aastal 1864 saadi esmakordselt puhast nioobiumi nioobiumkloriidi kuumutamisel vesinikus Hatchett andis elemendile nimeks kolumbium (Cb), kuid Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskemia Liit (IUPAC) nimetas 1950.aastal, pärast sajandipikkust vaidlust 41. elemendi nioobiumiks. kõik ameeriklased ei nõustunud sellega ja tänini nimetavad paljud USA metallurgid ja metallitootjad nioobiumi kolumbiumiks. Charles Hatchett Niobiumi omadused Nioobium on kõva ja plastiline metall, mis on töödeldav isegi külmalt. Nb lisamisel sulamitesse parandab see nende tugevust. Lisades aga (H)vesiniku, (N)lämmastikku, (C)süsinikku, või (O)hapnikku vähendavad need oluliselt tema plastsust ja suurendavad kõvadust. Keemiliselt on Nb vähe aktiivne. Tema tüüpiliseks oksüdatsiooniastmeks on V.
METALLURGIA VÄRVILISE METALLI KASUTAMINE JA TOOTMINE Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused
Etruski kunst. Levis 8.-3. saj. e. Kr. Itaalia aladel. Ühtne riik puudus, olid edukad meresõitjad, põlluharijad ja metallurgid (raud, pronks, kuld). Linnad olid korrapärase planeeringu ning võimsate müüride ja väravatega. 7-6. saj. e. Kr. oli kultuuri kõrgaeg, kuid siis alistati nad roomlastele, kellele nende kunst suurt mõju avaldas. Kuna etruskikeelseid tekste on väga vähe säilinud on teadmised selle kultuuri kohta väikesed. Haruspeksid olid ennustajad, kes ennustasid loomamaksa järgi. Täringumängu armastati ka rituaalina. Tulnud olid etruskid kas Väike-Aasiast või olid Itaalia püsiasukad
Konstruktiivne loogika üksikosade sõltuvus. Arhitektuuris eritatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos. Dooria stiil on vanim jässakad ja madalad sambad Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline.
foiniiklased aga juhtisid vett läbi tinatorude. Kasu oli ilmne, kuigi seda tolajal ei mõistetud. Pliitorudes muutus vesi mürgiseks ja lühendas roomlaste eluiga, tinatorustiku puhul seda ohtu polnud ning pealegi säilitas vesi seal värskuse ja meeldiva maitse. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna poole tõmbub, tulekski otsida metallimaaki.
Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. Kasutatud kirjandus: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Raamat ,,Materjali õpetus" J.Kozlov 1988a http://www.miksike.ee/cuprum Tallinna Tööstushariduskeskus Vask ja vasesulamid Referaat Maksim Andrejev
meeldiva maitse. Tina algne tootmine ja avastamine Tina tootmine oli lihtne: tinamaak segati söega ja kuumutati lõkkes, kuni tina maagist puusöe arvel redutseerus ja välja sulas. Tina avastamine ja saamine võis olla seotud juhusega, sest tinamaagi kamakas võis kogematta sattuda lõkkesse, kus redutseerus sütega. Tule kustumise järele võiski leida lõkkeasemest metallitombu. Muistsed metallurgid ja maagiotsijad olid terase silmaga ning avastasid, et metallimaaki võib leida sealt, kus kasvasid teatud taimed. Maaki otsiti nõiavitsaga. Metallurgia isa, saksa arst ja loodusteadlane Georg Agricola kirjutas oma 12- köitelises metallurgiaraamatus "De ra metallica" , kuidas leida tinamaaki nõiavitsaga ja kuidas sellest saab metalli. Sealt, kus kahe haruga nõiavitsa oks maagiotsija käes maapinna 4
2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites
Need uued elemendid on kõik metallilised. Nüüdisajal tuntakse 90 metalli, kuid tööstuslikult toodetakse umbes 60 metalli. Neist valmistatakse omakorda üle viie tuhande sulami. Metalli tootmine (metallurgia) hakkas kujunema umbes kuus-seitse tuhat aastat tagasi. Keskajal hakkas metallurgia arenema eriti Kesk-Euroopas, Saksamaal. 2 Metallide tootmine Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. 4 Metallurgiaga tegelevad riigid on Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Eestis sellega ei tegeleta,
pühendatud on ja mis stiili esindab? Parthenoni tempel, rahule. Õpikus oli nii kirjas :D pühendatud jumalanna Athenale, dooria stiilis. 24. Kes olid etruskid: kus elasid, missugused olid, mida tähtsat 17. Kreeklaste originaaskulptuuride materjal? Aga mis nad andsid edasi roomlastele? Etruskid olid edukad materjalist on tehtud enamus rooma koopiaid? Kreeka põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid, nad elasid 8.-3. saj marmor ja pronks (savi), Rooma marmor. eKr praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel 18. Mida kujutasid kreeklased tavaliselt templite reljeefidel? alal. Nende kultuur, sealhulgas kunst avaldas roomlastele Kas reljeefid olid ühevärvilised? Võitlusstseene (tegelased olilist mõju. mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost). Ei, kas 25. Mis on Etruskide nekropolid
hõbedat, et asendasid isegi pliiankru hõbeankrutega. Hõbedakaevandused olid pikad 6484 km ja neis töötas üle 40 000 orja, kes päevas tootsid üle 100kg hõbedat. Muistse Egiptuse hõbe võis pärineda ka praeguse Maroko või Alzeeria territooriumilt või Lähis Idast. Selgust aitaks tuua hõbeesemete täpne analüüs ja võrdlus eri geograafilistest kohtadest pärineva hõbedamaagiga. Muistsed metallurgid võisid 4 hõbedat toota kas hõbeda ja kulla looduslikust sulamist või plii ja väävli looduslikust ühendist, milles hõbe esineb lisandina. Enamik egüptolooge eelistab esimest hüpoteesi, sest paljudel vaaraode haudadest pärinevatel hõbeesemetel on kollased plekid, mis osutab kulla sisaldusele. Ameerika mandril avastati suured hõbemaardlad Peruus ja Mehhikos
ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett 4. IV saj teise poole kuulsaim kunstnik oli Apelles merevahust sündiva Aphrodite kujutis + tööd Aleksander Suure õukonnas VI ETRUSKI KUNST 1.Etruskide olemus a) kultuur levis 8.-3. sajandil eKr Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal Kesk-Itaalias, Etruurias b) edukad põlluharijad, meresõitjad, metallurgid c) päritolu tundmatu d) kuulsad ennutuskunstiga e) segunesid kreeklastega igati 2.Peamine allikas etruskide kultuuri hauad a)mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad, kivist majataolised hauakambrid, mäekülge raiutud kambrid eeskodadega jne b) enamik asub suurte rühmadena e surnud linnade nekropolidena c)lahkunute portreed urnidel, ülikutel sarkofaagid d)seinamaalid nekropolides 3
Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja – kruvikeerajatega. Terariistatega töötades võib tekkida sädemeid, mis võivad panna süttima või plahavatama ained. Vasktööriistad sädemeid ei tekita. Tornikellade valmistamisel kasutatakse vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. (H.Karik, 1984) 4 Vask ei reageeri teiste elementidega nii kergesti nagu raud. Kusjuures vask korrodeerub niiskes õhus aeglasemalt kui raud. Aja jooksul kattuvad punakaspruunid vaskkujud ja katused rohelise paatina korraga. See kord on vaskkarbonaat
Ehkki saastatud õhu kahjulikkus on üldiselt teada, puuduvad usaldusväärsed andmed otseselt keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias. Siiski on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt) suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad ehitustöölised, metallurgid, transporditöölised, teravilja ja puuvilla töötlejad ning paberitööstustöölised. Geneetiliseks riskifaktoriks loetakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkust. Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes
Kunstiajaloolane Janson(1995: 164) on välja toonud, et roomlaste mälestuste põhjal võib väita, et kunagi eksisteeris väga rikas etruski kirjandus,millest kahjuks ei ole aga midagi säilinud. Etruskide elukommetest teatakse küll üsna vähe, kuid mõningane iseloomustus on siiski võimalik. Kangilaski(2003: 72) on välja toonud, et etruskide kodumaal Etruurias oli palju metsa ja maavarasid. Tänu sellele said etruskidest ka edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvade ja tööriistade peamiseks materjaliks oli raud, kuid nad said edukalt hakkama ka pronksi ja kulla töötlemisega, millest valmistati peamiselt skulptuure ja ehteid. Linnad olid etruskidel korrapäraselt planeeritud ja võimsate müüridega ümbritsetud. Oma hiilgeajal, 7.6. sajandini e.m.a ulatus etruskide ülemvõim põhjas Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. (Kangilaski 2003: 72) 2. ETRUSKI KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS
III rühm -- mehhaniseeritud tööaladel ja teenindussfääris töötajad, kelle töö toimub märkimisväärsete füüsiliste pingutustega, nagu stantsi-jad, trammi- ja trollijuhid, postiljonid, enamik ühiskondlikus toitlustuses töötajatest jne. IV rühm -- osaliselt või täielikult mehhaniseerimata tööd tegevad inimesed, kelle töö on füüsiliselt raske. Siia kuuluvad näiteks kaevurid, ehitus- ja metsatöölised, veomasinate juhid, metallurgid, enamik põllumajandustöötajaid jne. V rühm -- eriti raske füüsilise töö tegijad nagu betoneerijad, terase-sulatajad, puutüvede järkajad metsatöödel, laadijad ja ehitusmaterjalide .tootjad, kelle töö ei ole mehhaniseeritud. Mehed Naised Proffes- Vanus siooni- aastates rühmad
2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites
Psüühika ja eriti tunnete väljendus on muutunud eriti tähtsaks. Kunsti iseseisvumist omaette väärtuseks näitas hellenistlikul ajal välja kujunenud kunstiturg, väikeste meisterlikke kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulastest teostest koopiate valmistamine. 5. Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3. saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama
annaabi.ee 
