Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab etteantud väärtust. Ühendatakse faasjuhtmele. *Iseloomusta lühist. Lühis on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb.
Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul 3. Faasjuhe? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. 4.Nulljuhe? Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Nulljuhe on selleks,et tekiks kinnine vooluring. 5. Maandusjuhe? Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 6. Miks kasutatakse kaitsmeid ja kuhu ühendatakse ? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat. 7. Iseloom. Lühis ?
Õõtshoovad tuleb silla küljest eemaldada poltide lahti keeramise teel. Kui õõtshoovad käes siis tuleb kummipuksid välja võtta, kõige parem on nad sealt välja pressida. Kui puksid käes siis pukside pesad puhastada mustusest ja sodist. Järgmisena võib puksid sisse asetada nõrkade vasara löökidega. Õõtshoovad järgmisena kinnitada sillatala külge. 15 Joonis nr.8 Metallkestaga kummipuks Joonis nr.9 Metallkestaga kummipuks 16 14. Peaülekande ja pooltelgede korrastamine Peaülekanne, diferentsiaal ja poolteljed kuluvad aeglaselt. Nende iga on ligikaudu võrdne käigukasti omaga. Riketeks on mansett-tihendite kulumine ning hammasrataste, laagrite ja pooltekõlgede purunemine. Peaüleknde remont on töömahukas, sest enamikul juhtudel tuleb sild lahti võtta.
Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 22. Faasi-, null-, maandusjuhtmed? Faasijuhe omab pinget maa suhtes. Nulljuhtmes puudub pinge Maa suhtes. Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult, rakendub kaitse. 23. Miks kasutatakse kaitsmeid elektrivoolu võrgus ja kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat. 24. Mis on lühis?
Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. 23 Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga ( alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas ,milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks. 15 Mansetttihendid: Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline rakis ) ja kolvisääre vahele ,võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast
amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe?- Nulljuhtmes ei ole (alalisvoolu) pinget maa suhtes. 34. Mis on maandusjuhe?- Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 35. Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu ühendatakse?- Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat. 36. Iseloomusta Lühist
amplituudväärtusest vastavalt funktsioonile. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Nad kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel/jooksul. 32.Mis on faasjuhe?- Faasjuhtmes on perioodiliselt muutuv (alalisvool) pinge maa suhtes. 33.Mis on nulljuhe?- Nulljuhtmes ei ole (alalisvoolu) pinget maa suhtes. 34. Mis on maandusjuhe?- Maandusjuhtmed on inimeste kaitseks ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga. Kui metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. 35. Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu ühendatakse?- Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nende ülesanne on katkestada vooluring, kui voolutugevus ületab ettenähtud väärtust. See ühendatakse faasijuhtmele enne tarbijat. 36. Iseloomusta Lühist?- Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus
valamisel on valutemperatuur suhteliselt madal. 42. Kärnvormimine Kärnvormimine tähendab vormi koostamist kärnidest, mis moodustavad nii valandi sise- kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite mass ja suursaritootmiseks. Kärn kujundab valandi sisepinna. Kärn valmistatakse liiva ja sideaine segust. Kärnkast on puidust või metallist õõnes rakis kärnide vormimiseks kärnisegust. 43. Vagranka Vagranka on malmisulatusahi. Vagrankas sulatatakse ligi 90% malmist. Vagranka on metallkestaga ja samottvoodriga sahtahi, mida ülemise täiteava kaudu täidetakse algul põlemisõhu furme ületava põhjakoksiga. Edasi viiakse vagrankasse metallist, koksist ja räbustist koosneva täidise doosid. Kütuse põlemiseks juhitakse ahju ettekuumutatud õhku. 44. Räbustijootmine Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 45. Kiiruste ettenihke kast
S-miin läks tootmisse aastal 1935 ja omas lahinguväljadel olulist tähtsust. Tootmine lõppes sakslaste lüüasaamisega aastal 1945, Saksamaa oli tootnud üle 1.93 miljoni S-miini. Nimetatud miini konstruktsioon oli väga õnnestunud ja oli üheks tunnustatumaks relvaks II maailmasõjas, eriti lahingutes Saksamaa pinnal 1945. (http://www.germanmilitaria.co.uk/index2.htm, 8.15.2009) Tankitõrjemiin Tellermine 29 (Lisa 9) on ümar metallkestaga Saksa maamiin. Aastal 1937 hakati kasutama seda miini õppustel. Suurem osa nendest miinidest saadeti lattu, sest siis tuli kasutusele Tellermine 35. Tellermine 29 kasutati II maailmasõjas piiratud aega. (http://www.germanmilitaria.co.uk/index2.htm, 8.15.2009) Tankitõrjemiin Tellermine 35 oli sakslaste teras kestaga miin, mida kasutati laialdaselt II maailmasõjas. Miini kest oli tehtud teras plaadist ja selle miini rõhkplaat on natuke kumer. Rõhkplaat asus miini peal, mille all oli sütik
Tamburiin on vanaaegne pill, mis pole Rooma aegadest praktiliselt üldse muutunud. Koosneb madalast võrust, millel on harilikult pärgamentkile. Võru külge kinnitatud metallkettakesed tilisevad pidevalt, kui tamburiini raputatakse, või lühidalt, kui vastu kilet lüüakse. India tabla koosneb kahest ühe kilega käsitrummist, mille nimed on tabla ja bayan. Tabla on bayan'ist kõrgema häälestusega, sellel on puust kest ja diameetriks 15 cm. Kile koosneb kolmest nahakihist. Bayan on metallkestaga basstrumm, mille läbimõõt on 23 cm. On olemas ka Araabia trumm nimega tabla, mis on munakujuline ja valmistatud puust, savist või metallist. See asetatakse kas põigiti üle põlvede või hoitakse seda vasaku kaenla all ning lüüakse kätega. Taldrikud ja gongid Taldrikuid tunti muistses Iisraelis, kus neid löödi kokku seaduselaeka õnnistamisel. Egiptuses kasutati alates 8. sajandist eKr väikesi 15 cm läbimõõduga taldrikuid. Sealt rändasid taldrikud Kreekasse, kus
topendrõnga sees kummirõngas või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks. Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga (alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas, milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks. Mansetttihendid: Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline rakis) ja kolvisääre vahele, võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast. Mansetid
või jäikuse suurendamiseks tinatraat. Topend ehk pehmetihendi puuduseks on kiire kulumine ja tihendkarbi suur pikkus. Suurematel kiirustel töötavad pikemad topendtihendid jaotatakse mõnikord veejotusrõngaga kaheks osaks . Veejaotusrõngas on valmistatud pronksist, mille sees on veejaotuskanalid. Pumba survepoolt juhitakse rõngasse vett. Vesi määrib ja jahutab tihendit. Pooljäiktihendid: Kulumiskindlust saab suurendada kui ümbritseda rasvanöör pehme metallkestaga ( alumiinium,vask). Kestas olevad pilud on suunatud kolvisääre suunas ,milledest ääriku pingutamisel väljub topendist rasvainet, mis suurendab tihenduse efekti. Metallkestaga topendi kasutamine lubab pumbatava keskkonna parameetrid tõsta. Selliseid toppendtihendeid nimetatakse pooljäiktihenditeks. Mansetttihendid: Mansetid ,mis paigutatakse tihendikarpi mansetipuksi (mansetikujuline rakis ) ja kolvisääre vahele ,võivad olla valmistatud kummist, plastikust või nahast
Joonis 3.33. Sümistori struktuur (a), tingmärk (b) ja pinge-voolu tunnusjoon (c) [2]. Tüürelektroodi võib formeerida kristalli nii, et sümistor avaneb kas ainult negatiivse või ainult positiivse tüürimpulsi mõjul, või ka selle ükskõik kumma polaarsuse korral. Viimasel juhul peab tüürelektroodil olema vahetu kontakt nii p1 piirkonnaga kui ka lisaks moodustatud n+ piirkonnaga. Sümistori anoodiks nimetatakse leppeliselt seda põhielektroodi, mis on ühendatud tema metallkestaga ning põhielektroode tähistatakse ka numbritega 1 ja 2. 3.6.4 Suletav türistor Suletav ehk kaheoperatsiooniline GTO-türistor (Gate Turn Off) lülitub sisse täpselt samuti nagu üheoperatsiooniline türistor, s. t. tüürelektroodile antakse lühike katoodi suhtes positiivse pingega tüürvoolu impulss. Suletava türistori sulgemiseks antakse tüürlülitusse katoodi suhtes negatiivse pingega võimas tüürvoolu impulss. Suletavate
mõõtmisandmed. Joonis 3.21 on iseloomulik tüüpilisele ahju ja pliidiga köetavale maamajale, kus hommikul köetakse lühidalt pliiti ja õhtul köetakse põhjalikult ahju. Joonis 3.22 toodud maja erineb esimesest vaid niipalju, et temperatuuri aitab stabiilsemana hoida maaküte, kõige külmemal perioodil ei suuda maaküte piisavalt sooja toota ja õhtul köetakse ka ahju (päeval kasutatakse ka pliiti). Joonis 3.23 toodud elamus on küttekoldeks metallkestaga kamin, milles tuleb väikese soojamahtuvuse tõttu hoida püsivalt tuld all. Graafikul on näha, et sisetemperatuur langeb kiiresti, kui ühe päeva jooksul ei köeta (maja piirdeks on soojustamata palk). Joonis 3.24 on erinevalt kolmandast toodud väike maja, mida köetakse väga massiivse ja suure soojusmahtuvusega vene tüüpi ahjuga, sellist ahju võib kütta kahe päeva tagant (seejuures maja piirdeks on soojustamata palk).
annaabi.ee 
