Isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga Kasutusalad Hea sepistamiseks ja valssimiseks Rauamaaki kasutatatakse malmi ja terase tootmisel Tööriistade ja masinate valmistamisel Ehituses -konstruktsioonid -kinnitused -tugevdused Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.materjalimaailm.ee/raud/ http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://web.zone.ee/metallityy/METALLI D/yldteavetmetallidest_5.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/9kl ass/metallid_mittemetallid/9-1-11-1.h tm
lehttootedja pikad tooted. Juhtme valtsimine Traat on väikese (harilikult ümmarguse) ristlõikega pikk metallmaterjal, mida toodetakse valtsimise (5 — 12 mm) või ja tõmbamise (kuni 5 mm) teel. Traat on väikese tavaliselt ümmarguse, nelinurkse, kuusnurkse, ovaalse, kolmnurkse või mingi muu ristõikega pikk ja peen metalltoode, läbimõõduga kuni 12 mm. valtsimispingid Kasutatud materjal • http://levstal.com/valtsimine/ • http://web.zone.ee/metallityy/TRAADIPLEKITYY/traatplek k_6.html • http://e- ope.khk.ee/oo/2012/metalli_painutamine/untitled.JPG • http://castle.pri.ee/?page_id=4339 • https://www.youtube.com/watch?v=o6m1Uii5v2I
algkriipsust vasakule. Mõõdu lugemisel nihiku skaaladelt tuleb seda hoida otse silmade ees risti vaatesuunaga. Kui nihik on kaldu või vaadatakse sellele viltu, tekib lugemisel küllaltki suur viga. Õiged mõõtmisvõtted nihikuga: 3 Digitaalne nihik: 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Nihik http://web.zone.ee/metallityy/MARKIMINEMOOTMINE/markiminemootmine_2.html 5
Korrosioon Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbees...
Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Duralumiinium Silumiin Kasutatud kirjandus: Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. II, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo jt. ENE Entsüklopeedia köide 1. Veebilehed: http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_4.html http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/14/Electron_shell_013_aluminium.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5d/Aluminium-4.jpg http://image.automotive.com/f/features/8352645+pheader/0610lrmp_04z+1965_chevrolet_im pala+mirror.jpg
emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooni aeglustite kasutamine Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Kasutatud kirjandus www.tlu.ee/~kertm/.../METALLID%20PRAKTIKAS.doc http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html Erialase keemia konspekt
a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter Kokkuvõte . Tutvusime antud teemas nihiku ja kruvikuga. Saime teada millest mõlemad mõõteriistad koosnevad ning kus neid nende otstarbe järgi kasutatakse. Välja on toodud nihiku ja kruviku teistsugused varjandid. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nihik 2. http://web.zone.ee/metallityy/MARKIMINEMOOTMINE/markiminemootmine_2.htm l 3. et.wikipedia.org/wiki/Nihik 4. www.prenar.ee/index.php?m3=76&l=2&m2=12&m1=3 5. www.annaabi.com/search.php?s=nihik 6. www.annaabi.com/search.php?s=kruvik 7. et.wikipedia.org/wiki/Kruvik 8. http://www.tud.ttu.ee/~t041139/kodutoo/vahendid.html 9. http://www.google.ee/imgres?q=kruvik&hl=et&client=firefox- a&hs=LZE&sa=X&rls=org.mozilla:et:official&biw=1280&bih=629&tbm=isch&prm d=imvns&tbnid=D3etajrTFbeMeM:&imgrefurl=http://www.e- ope
Paljud orgaanilised ained süttivad kokkupuutes kroomtrioksiidiga. Kokkuvõte Kroom on ühiskonna jaoks väga kasulik aine. Nii oma keemiliste kui ka füüsikaliste suuruste poolest on ta tähtis. Kroom mängib inimese organismis tähtsat rolli. Samuti parandab ta tööriistade kvaliteeti ja kroomist saadakse värve. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Chromium http://www.freewebs.com/evelinsa/FWThumbnails/Microsoft%20Word%20-%20METALLID %20_konspekt_.pdf http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_3.html http://forum.planet.ee/showthread.php?t=55341 ,,Keemia" Hergi Karik, Karl-Kristjan Kuiv, Kalle Truus
19. Töötamisel tuleb täita tuleohutusnõudeid vastavalt juhendile „Tuleohutusnõuded tuletööde teostamisel”, kus on ka nõuded lubatavate tagasijuhtmete kohta (detaili keevitusvooluallikaga ühendav juhe). 20. Pärast töö lõpetamist lülitada välja keevitusagregaat ja korrastada töökoht. Kasutatud kirjandus Keevitaja käsiraamat; Stepanov. V. “Valgus”, Tallinn 1991 http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_4.html http://web.zone.ee/metallityy/keevitus.html elvag.edu.ee/vanawww/oppematerjalid/Keevitamine.doc Elekterkeevitus; Rajasaar G , Sepp E. “Valgus”, Tallinn 1982
KASUTATUD KIRJANDUS Galena. [https://en.wikipedia.org/wiki/Galena]. 15.02.2017 Galeniit. [https://et.wikipedia.org/wiki/Galeniit]. 15.02.2017 Kaevats, Ü. & Varrak, T. (1994). EE-Eesti Entsüklopeedia 7. Tallinn. Eesti Enstüklopeedia. Lead. [https://en.wikipedia.org/wiki/Lead#Inorganic_compounds]. 15.02.2017 Maakmineraal. [https://et.wikipedia.org/wiki/Maakmineraal]. 15.02.2017 6 Metallide tootmine. [http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html]. 15.02.2017 Metallurgia. [https://et.wikipedia.org/wiki/Metallurgia]. 15.02.2017 Plii. [https://et.wikipedia.org/wiki/Plii]. 15.02.2017 Plii (Pb) ja selle toime keskkonnale. [http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/plii_kerdakeevend.htm]. 15.02.2017 Raua ja tema sulamite tootmine. [http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-1.htm]. 15.02.2017 7
Et hoida oma tervist, tuleb rangelt järgida ohtusnõudeid ning kasutada keevituseks mõeldud kaitsevahendeid. 10 Kasutatud allikad http://keevitus.weebly.com/gaaskeevituse-asendid-ja-leegituumluumlbid.html http://keevitus.weebly.com/uumlldiselt-keevitamisest.html http://pood.taivoster.ee/index.php?route=product/category&path=73_95 http://pood.taivoster.ee/index.php?route=product/product&product_id=2434 http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_3.html 11
Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada: ·tuleb fikseerida keevitatavad detailid; ·tähtis on jälgida keevituskiirust, et tekiks õige kujuga keevitusõmblus; ·keevitada võimalikult kiiresti, see viib miinimumini ebaühtlused ja praod; ·püüda keevitada õmblus korraga; ·katkestuste ajal puhastada traatharjaga õmblus ja parandada defektid; ·parima tulemuse saamiseks tuleks valmis õmblus harjata üle; Kasutatud allikad : http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_2.html http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_4.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevitusprotsessi- kirjeldus.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevituse- kaitsegaasid.html http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/uumlldiselt- keevitamisest.html KOKKUVÕTE: Keevitaja töö eesmärgiks on metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamine.
sites.google.com/site/terased/9-kuetused (22.09.15) 15. http://manuals.deere.com/omview/OMAL179697_21/DX,LUBST_21_1996031 8.html (23.09.15) 16. www.mgm.ee/geo/MAGA/ppt/Metallurgia.ppt (15.09.15) 17. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm (17.09.15) 18. https://www.riigiteataja.ee/akt/1016269 (22.09.15) 19. https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015007 (22.09.15) 20. http://toitumistarkus.ee/plastnoud-praktilised-ja-riskantsed/ (15.09.15) 21. http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_3.html (17.09.15) 11
2006. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kupriit1]. 24.02.2015. 4. Горная энциклопедия. Медные руды. 2011. [http://www.mining-enc.ru/m/mednye-rudy/]. 26.02.2015. 5. Karik, H. 1984. Vask, kuld ja raud olid esimesed. 6. Leelo Laurits jt. 2004. Õpilase teadusentsüklopeedia. 7. Materjalimaailm. Vask. 2008. [http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm]. 24.02.2015. 8. Metallitöö. Üldteavet metallidest. [http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html]. 24.02.2015. 9. Miksike. Ida-Euroopa. [http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/euroopa/9-8-13-1.htm] . 24.02.2015. 10. Vikipeedia. Azurite. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/Azurite]. 26.02.2015. 11. Vikipeedia. Cuprite. 2015. [http://en.wikipedia.org/wiki/Cuprite]. 26.02.2015. 12. Vikipeedia. Kalkopüriit. 2014. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kalkop%C3%Bcriit]. 24.02.2015. 13. Vikipeedia. List of countries by copper production. 2014
9 mastiksi, mis jääb kuivades elastseks ja kaitseb värvipinda kivi täkete eest. Meremehed puutuvad korrosiooniga kokku iga päev, selleks on laevadel eraldi värvi ruum, mille aroomidega peab olema ettevaatlik. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje- pinnakatted http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html www.wikipedia.ee 10
on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Kasutatud materjalid http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_3.html-10.11.2012 http://keevitus.weebly.com/gaaskeevituse-asendid-ja-leegituumluumlbid.html-10.11.2012 http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/index.html-10.11.2012
Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud. Joon. 4 Kokkuvõte Sain teada et gaaskeevitus kuulub sulakeevituse hulka. Samuti tean nüüd et keevitusleekide liigid on Normaalleek, taandavleek, oksüdeerivleek. Sain teada ka mis riideid ja kaitsevahendeid peab kandma keevitades. 22 Kasutatud Kirjandus: http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/gaaskeevitus.html 14.11.2012 http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_3.html 14.11.2012 23
keelatud. 21 Kokkuvõte Sain teada et gaaskeevitus kuulub sulakeevituse hulka. Samuti tean nüüd, et keevitusleekide liigid on normaalleek, taandavleek ja oksüdeerivleek. Omandasin palju teoreetilisi teadmisi gaasikeevituse kasutamise ohutumaks muutmise kohta. 22 Kasutatud Kirjandus: http://www.e-uni.ee/kutsekeel/Keevitus/gaaskeevitus.html 5.11.2013 http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_3.html 5.11.2013 http://keevitus.weebly.com/gaaskeevituse-asendid-ja-leegituumluumlbid.htm l 5.11.2013 23
Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2. Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2. 7. Kasutatud kirjandus 1. http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html 2. http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/# 3. http://kaur.pri.ee/metallid.pdf 4. http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/korrosioon-esitlus-presentation 5. http://www.ai.ee/failid/274.ppt 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon 7. http://interbauen.ee/uldehitusmaterjalid/soojustus-ja-isolatsioon/klaasvill/ 8. http://www.knaufinsulation.ee/et/klaasvill 9. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=3479 10. http://www.isover.ee/ee/KKK/ 11. http://paber.maaleht.ee/
Õppematerjal. Tln: Tallinna Tehnika kõrgkool, 140 lk 3. Ehitaja. (2006). Ehitaja käsiraamat. Käsiraamat. Tln 343 lk 4. Ehitaja raamatukogu (2000). Katused ja vee isoleerimine. Käsiraamat. Tln 149 lk 5. Estotsement I väljaanne (1931). Tsemendi- ja betoonitööde käsiraamat. Tln 125 lk Elektroonsed allikad 1. Üldteavet metallidest [WWW] http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus (26.11.2011) 2. Materjali õpetus [WWW] http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html (26.11.2011) 3. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Pindkatted. [WWW] http://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje- pinnakatted (26.11.2011) 4. Maalehe artikkel ,,Õige isolatsioonimaterjal ennetab tulekahju" Sisu avaneb PDF failina. [WWW] http://www.isover.ee/download.aspx?intFileID=3140 (28.11.2011) 5. Soojapidavus, üldised küsimused. Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal? [WWW]
annaabi.ee 
