LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO Värvitu ja lõhnatu gaas Vees vähe lahustuv Väga mürgine ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O à 2 CO 2 Võib edasi põleda 2 CO + O à 2 CO 2 2 kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel ka küttegaasides (koos vesinikuga, näiteks) LIHTSAMAD SÜSINIKUÜHENDID METAAN ehk maagaas: CH 4 Lihtsaim süsivesinik ehk vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest koosnev ühend Värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas Lisatakse tuntava lõhnaga lisaaineid, ei vältida õnnetusi Vees lahustub hästi vähe Õhust kergem Põleb hästi, kasutatakse majapidamisgaasina: CH + 2 O à CO + 2 H O 4 2 2 2
tahke süsihappegaasi ehk ,,kuiva jää" temperatuur -80ºC, kasutatakse toiduainete transportimisel ja säilitamisel. SÜSINIKOKSIID ehk vingugaas: CO, värvitu ja lõhnatu gaas, vees vähe lahustuv, väga mürgine, ühineb vere hemoglobiiniga, mis kaotab seetõttu hapniku sidumise võime. Organism võib lämbuda. Kasutati gaasikambrites, tänini loomade varjupaikades. Tekib mittetäielikul põlemisel hapniku vaeguses: 2 C + O2 2 CO, võib edasi põleda 2 CO + O2 2 CO2 Kasutatakse metallimaakidest metallide tootmisel, küttegaasides. METAAN ehk maagaas: CH4, värvuseta, lõhnatu, maitsetu gaas, vees lahustub hästi vähe, õhust kergem, põleb hästi Kasutatakse majapidamisgaasina: CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O Süsinikuringe Maa biosfääri seisukohast on oluline süsinikuringe, st süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel. Tähtsaimad süsinikuringe protsessid on fotosüntees ja hingamine.
4) Raua veeauru meetod (veeaur juhitakse läbi hõõguva raua) : 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 5) Vee elektrolüüs: 2H2O 2H2 (katoodil) + O2 (anoodil) Kasutamine · Raketikütus · Metallide redutseerimine oksiididest · Õhupallide täitegaas · Energeetika · Kütuseelemendid · Ammoniaagi, vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide jm ühendite saamine · Margariini valmistamine · Redutseerijana metallimaakidest metallide tootmisel Kasutatud materjal · L.Tamm, Keemia õpik gümnaasiumile, II osa, lk 106109 · http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik · http://kaur.pri.ee/mittemetallid.pdf · web.zone.ee/chemistry/H.htm
sümbol H... Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, mille abil uuritakse atmosfääri... Vesiniku põlemisel tekkiva kõrge temperatuuriga (3000 kraadi) leegiga keevitatakse metalle... Metallimaakidest redutseeritakse vesinikuga metalle... Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariiniks)... Vesinikku kasutatakse keemiatööstuses ammoniaagi ja soolhappe tootmisel ning orgaaniliste ainete töötlemisel... Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%... Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides... Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes...
Reageerivad veega väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega 8.Redutseerija ja oksüdeerija määramine redoksreaktsioonis(oksüdatsiooniastmete muutumise järgi). Vihikus! 9.Selgita, mida tähendab metallimaagi rikastamine. Maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduset erinevust 10.Selgita, mis on metallimaagi särdamine? Mitteoksiidsete maakida kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidide maak 11.Milliseid aineid kasutatakse metallimaakidest metalliväljaredutseerimiseks? Koksi Süsinikmonoksiid Vesinik Alumiinium 12.Mis on malm ja millest see koosneb? Malm on eelkõige vahesaadus maagist terase tootmisel, see koosneb süsinikkust ja teistest ainetest 13.Selgita lühidalt malmi saamise protsessi kõrgahjus. Küsi!! 14.Mis on teras? Raua ja süsiniku sulam 15.Selgita lühidalt terase saamise protsessi. 16.Mis on aluminotermia ja mille jaoks seda kasutatakse?
*Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. Maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki, elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Põllumajandus Hispaania ainus suurem lauskmaa asub Andaluusias, Lõuna-Hispaanias. Madrid on Euroopa kõige kõrgem pealinn. Hispaania rannikul leiab rohkem kui 2000 randa, mis meelitavad Hispaaniassse miljoneid turiste
Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Teised usulahud on riigis väga vähe levinud. · Hispaania loodusvarad ( loodustingimused ) Maavarade poolest on hispaania eriti rikas metallimaakidest. Seal leidub kivisütt, rauamaaki, tsihimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaki, volframimaaki, püriiti, vasemaaki, pliimaaki, uraanimaaki ja elavhõbedat. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania on tõõstuse- ja põllumajanduse maa. Oma tarbeks kasvatatakse suhkrupeeti, tsitruselisi puuvilju, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas. Tähtsamad
keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või
ioonseid ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad toidu ja joogiveega praktiliselt kõik perioodilisussüsteemi elemendid, elutegevuseks on vajalikud aga 87 - 90 elementi. Metallide saamine *Metallurgia käsitleb metallide ja sulamite tootmist metallimaakidest. Vanimaks metallurgiaharuks on pürometallurgia. https://www.youtube.com/watch?v=MfIHtxaY8Jw • 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse metall oksiidimaagist söe või
ühendeid) *Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad toidu ja joogiveega praktiliselt kõik perioodilisussüsteemi elemendid, elutegevuseks on vajalikud aga 87 - 90 elementi. Metallide saamine *Metallurgia käsitleb metallide ja sulamite tootmist metallimaakidest. Vanimaks metallurgiaharuks on pürometallurgia. https://www.youtube.com/watch?v=MfIHtxaY8Jw 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse
tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a. püüdis Freibergi Mäeakadeemia inspektor Ferdinand Reich avastada Saksamaa metallimaakidest talliumi, Et Reich oli värvipime, siis tegi spektraalanalüüsi tema assistent Hieronymos Theodor Richter, kes pidi otsima maakidest TI rohelise spektrijooni. Ootamatult avastas ta tsingimaagis siniseid spektrijooni, mille värvus sarnanes Indiast pärineva sisise värvainega indigo. Uuele keemilisele elemendile antigi indigosinise spektrivärvuse järgi nimetus indium, 19. sajandil oli indium kullast umbes 10 korda kallim, nüüdisajal aga umbes 1,5 korda kallim hõbedast
K + CuSO4 – K+2H2O – 2KOH + H2 2KOH+ CuSO4 – K2SO4 + Cu(OH)2 (sade) 16) Kuidas leidub looduses aktiivsed/vähemaktiivsed/väärismetallid? aktiivsed metallid looduses – ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses –oksiidsed mineraalid väärismetall looduses – mineraalidena, lihtainena ehedalt 17) Nimeta ehedalt leidvaid metalle Au, Ag 18) Millised metallid on looduses kõige levinuimad? Al, Fe, Ca, Na 19) Metallurgia metallid ja sulamite tootmine metallimaakidest 20) Metallide redutseerimine maagist + VÕRRANDID (koksiga; vesinikuga; alumiiniumiga; elektrolüüsi abil) Maagi rikastamine (maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust) särdamine metalli oksiidi redutseerimine metall oksiidse maagi redutseerimine: karbotermia ( Reag. C või reag CO) aluminotermia (reag Al) 21) Korrosiooni kaitse roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk)
süsinikdioksiid e. süsihappegaas. C + O2 CO2 Kui aga põlemine toimub hapniku puudusel (mittetäielik põlemine) siis tekib süsinikoksiid e. vingugaas. 2C + O2 2CO Süsinikoksiid e. vingugaas on värvuseta väga mürgine gaas. Sissehingatud CO ühineb vere hemoglobiiniga ja veri kaotab tänu sellele õhuhapniku sidumise võime ning organism hukkub. Kõrgel temperatuuril CO oksüdeerub ja tekib CO2. 2CO + O2 2CO2 Seda omadust kasutatakse metallide tootmisel oksiidsetest metallimaakidest FeO + CO CO2 + Fe Süsinikdioksiid e. süsihappegaas on värvuseta õhust raskem gaas nõrgalt hapuka lõhnaga, mis tekib süsinikurikaste kütuste põlemisel. Veel tekib teda hingamisel, käärimisel, orgaaniliste jäätmete kõdunemisel jne. Õhus on CO2 ligikaudu 0,035% ja ta on " kasvuhooneefekti" peamine põhjustaja. Ei põle ega soodusta põlemist. Tänu sellele omadusele kasutatakse CO2 tulekustutites ja metallide keevitamisel. Vees lahustub CO2 väga vähe
(1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). Energiamajandus. 7 Kohalikud kütused ja hüdroenergia rahuldavad 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud
kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4] 12 Tenerife ja Teide vulkaan 6.1 Tenerife Pindala: 2034 km2 Pealinn: Santa Cruz de Tenerife, u 200 000 elanikku
niisutamiseta. Lõuna pool Maritsa jõe orus kasvatatakse ekspordiks tubakat, vähesel määral maisi ja viinamarju. Bulgaarias on tugevalt arenenud veinindus. Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine. 5 Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad
enamuselt rannikualadelt natuke kaugemal, vähemalt nii palju kui see Kuuba puhul võimalik on. Enamus linnu Kuubal on rajatud Hispaania konkistadooride poolt. Kuna linnu oli kergem rajada rohkem sisemaale, siis Kuuba rannikualadel väga palju linnu pole. Nii oli kergem linnu röövlite eest kaitsta. Meri on iseenesest üsna lähedal, kaubavahetust linna aukoht ei seganud. (Wikipedia, 2006) Kuuba töötlev tööstus Tööstuslikud toorained Metallimaakidest on Kuubal mangaani, mida eksporditakse USA'sse. Samuti kaevandatakse Kuubal nikli-koobalti maaki, mida kunagi töödeldi edasi New Orleansis. Kuubal on hulgaliselt madalakvaliteedilist väävlit. Kuubal on suhteliselt palju maaki terase tootmiseks. Sajand tagasi eksporditi seda maailma laiali. Toiduainetööstus: piima-, lihafarmid, kalapüük. Tubakas, kohv, suhkur, tsitrus, juurviljad, puuviljad. (Pease; 1996), (Wikipedia;2007) Tööstusharud
75% Päikese ja tähtede massist. Kuna H2 on väga kerge, siis Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida. Vähesel määral leidub vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises. Vesiniku füüsikalised omadused. Värvusetu, lõhnatu, maitsetu, kõige kergem gaas. Vees lahustub väga halvasti (hästi pallaadiumis). Väga madal keemistemperatuur. Vesiniku kasutamine: Vesinikuenergeertika:2H2+O2=2H2O (H<0),eksoterm. Kütuselemendid, kasutatakse kosmoslaevades. Raketikütusena. Redutseerijana metallimaakidest metalli saamisel. Ammoniaagi (NH3) tootmisel. Vesiniku keemilised omadused. Tavatingimustel väheaktiivne.Kõrgemal temperatuuril 1.) H2 on tavaliselt redutseerija (H0 -1e-= H+1) : H2+Cl2=2HCl H2+S=H2S 3H2+N2=2NH3 H2+CuO=Cu+H2O 2.) Aktiivsete metallidega reageerides on aga H2 oksüdeerija (H0 +1e-= H-1) : 2Na+H2=2NaH (naatriumhüdriid) Ba+H2=BaH2 (baariumhüdriid) Vesiniku saamine. 1.) laboratoorselt: Zn+2HCl=ZnCl2+H2 2.) tööstuses:a)veeauru juhtimisel üle hõõguvate süte:
Sellega tehti koopaseintele jooniseid, millest tuntumad on nooremast paleoliitikumist pärinevad Altamira koopamaalingud. Ürginimestele oli kinaver ka meikimisvahend, hiljem kasutati aga seda Egiptuses ja Lähis-Ida maades värvainena. Üheaegselt Egiptusega hakkasid keemiaalaseid teadmisi kogunema teisteski tolle aja arenenud maades, nagu Mesopotaamias, Indias, Hiinas. Näiteks pandi tähele, et ainete muundajaks võib olla tuli. Tule abil hakati valmistama klaasi, savist keraamikaesemeid ja metallimaakidest metalle. Mesopotaamias avastatud savitahvlitelt näiteks selgub, et seal osati juba 5000 aasta eest toota tule abil erinevatest maakidest ja söest vastavalt rauda, vaske ja pliid. Peatselt õpiti ka loomanahkasid parkima, riideid värvima, toiduaineid töötlema ja ravimeid saama. Näiteks vanimad meditsiinialased ja keemilised retseptid pärinevad aastast 2200 e.Kr. Niisiis hakkasid aegade jooksul kogunenud keemiaalased kogemused, tähelepanekud, teadmised
araablastele · 1248 aastast Kastiiliale Sevilla on flamenkomuusika häll. 1992 toimus linnas maailmanäitus EXPO. Sevilla on Don Juani kodulinn. Linnas on kaks ülikooli: Sevilla ülikool ja Pablo de Olavide ülikool. Vaatamisväärsused Sevillas: · Sevilla katedraal · Giralda Torn · Plaza de España · Maria Luisa park · Sevilla Kunstimuuseum · Sevilla Ülikool Hispaania maavarad Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: · Kivisütt · Rauamaaki · Tsingimaaki · Pruunsütt · Kaalisoola · Tinamaaki · Volfamimaaki · Püriiti · Vasemaaki · Pliimaaki · Uraanimaaki · Elavhõbedat Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Hispaania majandus
ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine). Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2(aq) + H2(g) Cu(s) + 2H(aq) (redutseerijana metallimaakidest metallide tootmine) Margariini tootmine (taimsed ja loomsed rasvad (õlid) muudetakse tahketeks, mis on aluseks) Orgaanilises sünteesis rakendatakse seda hüdrogeenimisreaktsioonidel. Vesiniku-.hapniku põleti leegis toodetakse ja töödeldakse kvartsklaasi ja sulat metalle. Vedelat H2 kasut raketikütusena ja kosmonautikas. . 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits. Peamised maavarad on kivi- ja pruunsüsi, mille varud on vastavalt 43 ja 14 miljardit tonni. Metallimaakidest on tähtsamad hõbe, vask ja polümetallid. Muudest maavaradest aga kivisool, väävel, looduslikke ehitusmaterjale ning vähesel määral ka maagaasi ja naftat. Poola oli kunagiste sotsialismimaade hulgas esimene, kus hakati tegema turumajandusreforme. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Poolas suur põllu- ja metsamajanduses hõivatute osatähtsus (2005.a. 17%). Energeetika põhineb kohalikul kivi- ja pruunsöel ning imporditaval naftal ja maagaasil
annaabi.ee 
