On kirjanik Paul Rummo poeg Video ,,Prostituudi laul" http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w Filmist ,,Viimne reliikvia" Sõnad kirjutas PaulEerik Rummo Looming "Kogutud luule" (2005) Enamasti kirjutab vabavärsse, mis meenutavad proosat. luule on päevakajalisem, poeetilises stiilis, argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu. Ülesanne Mis Filmist oli laul ,,Prostituudi laul" ?
Muutunud ajas ja tagasivaateliselt on kunagised tähendused küll teisenenud, kuid määrab, et praegu annab luulet mitmeti ja vabamalt mõtestada ning see on huvitav nüüdseski kontekstis. Nördimust tekitab sisukama järelsõna puudumine. Samas sarjas ilmunud poetesside Luige ja Underi kogus sisaldusid põhjalikud järelsõnad, Vaarandi luuleraamatu lõpetab kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda
keskendub vabaduse ja paratamatuse analüüsile See oli aeg, mil Rummo kirjutas suure osa oma tuntumatest tekstides. Rummo kirjutas traagilist kodu- ja isamaaluulet. · Suurem muutus Rummo loomingus algas 1960. aastate teisel poolel. 1960-ndate aastate lõpul muutus Rummo luule päevakajalisemaks. Uuenenud poeetilises stiilis eelistab Rummo argielu seiku esitada ehedalt ning taotleb mõju pigem tehtud valiku kui metafoorika kaudu. o 1972. a. luulekogu "Saatja aadress ja teised luuletused" Rummo loobus ootamatult traditsioonilisest luuletamistavast. Ta loobus kaunitest sümbolitest ja hakkas kirjutama vabavärsse, mis oma lihtsusega meenutavad proosat. o Ta on kirjutanud ka laulutekste, millest eriti kuulsaks on saanud laulud filmist ,,Viimne reliikvia", näiteks ,,Põgene, vaba laps" · 1970
Muutunud ajas ja tagasivaateliselt on kunagised tähendused küll teisenenud, kuid määrab, et praegu annab luulet mitmeti ja vabamalt mõtestada ning see on huvitav nüüdseski kontekstis. Nördimust tekitab sisukama järelsõna puudumine. Samas sarjas ilmunud poetesside Luige ja Underi kogus sisaldusid põhjalikud järelsõnad, Vaarandi luuleraamatu lõpetab kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. 6 Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Vahel läänetaevas keset sügispilvi nagu otsiksid sa oma Tallinnat, meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalillemailt või Musta mere kaldalt-
usklik ja ketser, kuristik jalge all ja tähelend pea kohal, priius ja karts, suur ja väeti, alandlikkus ja trotsiv meel. Vastandid ei tarvitse sageli olla muud kui ühe ja sama terviku eri poolused, nagu karmilt riius süda ja mõte luuletuses ,,Lepitus". Järskude kontrastide ja dramaatilise algega kooskõlastab ,,Tolmu ja tule" üllatusterohke, julge ning tugevat väljendust soosiv ekspressiivne, paiguti isegi ekstaasiline või sümbolistliku ulatuvusega metafoorika. ,,Tolmu ja tule" seosed maailmakultuurist tuntud antiikmütoloogiliste kujudega, antiigist ja hilisemast kirjandusklassikast pärinevate tegelastüüpidega on silmahakkavalt tihedad ning rikastavad teose kunstilist struktuuri. ,,Tolmule ja tulele" tunnuslik on tendents lüürilist väljendust käsitleda. Sageli tekib tunne, nagu taanduks autor oma tundeseisundite ja mõttekäikude kord heasoovlikuks, kord irooniliseks või muigel vaatlejaks. Elav lüüriline kirjeldus annan
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3
Oma lemmikmotiive arendades seob luuletaja need tihti teravalt sõnastatud kriitiliste repliikidega. Poeedi luuletamisstiili iseloomustavad rohke siduvus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused, kujutluste voogamine ja aheldumine mitmesuguste rütmiliste, kõlaliste ja tähenduslike sarnasuste või kontrastide kaudu. Alliksaare luuletused kujunevad sageli suurteks hajuvate kontuuridega kompositsioonideks, mis paeluvad huvitavate mõttekäikude, rikkaliku kõlamängu, julge metafoorika, sõnaleidlikkuse ja riimivirtuoossusega. Viimastel loominguaastatel liikus Alliksaar kindlalt klassikalise vormi suunas ning kirjutas saatusega leppinud, kaduvustundest varjundatud luulet. Tema loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. (Kruus) Juba gümnaasiumiaastail kirjutama hakanud Alliksaar toetus eelkõige arbujate, Marie Underi ja Rilke eeskujule, mis on läbi kogu loomingu teda saatnud
Aja valusad probleemid liituvad neis orgaaniliselt looja sisepingetega , ema kaotuse ahistus seostub kiindumusega oma rahvasse, teadvustub viimase traagilise saatus ja sotsiaalne ummikolu. Stereotüübivaba lähenemine 11 iseloomustab nii ühiskonna suhete kui ka indiviidi sisemiste seisundite kujutamist. Rummo selle perioodi luulele on omane kõrgpoeetiline väljendusstiil: assotsiatiivsus, isikupärane, semantiliselt avar metafoorika ja sümbol, regilaulu elementide peen rakendamine. (Kruus, Puhvel, 2000) Kõige tähtsam luuletus sellest kogust võiks olla ,,Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Selle luuletuse pealkirjast saab hiljem valikkogu pealkiri, kommentaar kõigele kirjutatule. Teose lõpusosas on tekstil väga huvitav vormistus. Salmid on kirjutatud kordamööda vasakule poole lehte ja lehe keskele: *** külmast siniste teleekraanide talvine lõdin ühel maal
M.Black kirjutas 1960ndatel raamatu ,,models and metaphorse". Kui lähtume aristotelesest , siis metafoor on täpne süsteemne metafoorid: ,,aeg on raha" metafoor- aeg kosmoloogiliselt ja fenomenoloogiliselt ei kuulu kellelegi, aga kui on raha, siis on olemas minu raha ja minu taskuaeg, palun ära kuluta minu raha/aega. ,,aeg on sõda" - ma purustan aega, ma võidan väitluse ---> meil peab olema aega metafooridest vabaneda. Metafoorika mehhanismid on univerasaalsed, läbides kõiki meie eluvaldkondi 3) tekst Ricoeur on olemas 3 tähtsat valdkonda arusaamiseks: fenomen meie arusaamine ise koosneb kahest protsessist, millest üks seotud teadvusega, teine alateadvusega. Nende protsesside vahel on tõlkimise, arusaamise ja mittearusaamise suhted, et kõik need protsessid on metafoorilised -seotud tähenduse ülekandmisega ja see, mis neid küiki kolme ühendab, on
isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes temast noore luule üks esindavatest autoritest Eestis. Kaasaega kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises ametlikult valvatud arusaamade toel üle ajastu salatud vastuoludest. Eeldustekohaseks eneseavamiseks polnud võimalusi. Ometi tagasid Vaarandi värsside nooruslik hoog, leidlik metafoorika ja tundeküllus lugeja soosingu. „Unistaja aknal“ on murranguline nii tema loomingus kui ka eesti luules. 1950ndate II poolel, kui lihtsustav-tendentsliku ühiskonnakeskse käsitluse kõrval hakkas eluõigust saama isikupärasem vaatepunkt ning üldteeside värsistamist kõrvale tõrjuma konkreetsete, sageli rõhutatult igapäevaste eluseikade mõtestamine. Üldist suundumus ilmutav näide oli luuletus „Lihtsad asjad“
Esimese Aasia luuletajana sai 1913. a Nobeli kirjandusauhinna india kirjanik Rabindranath Tagore (1861-1941). Ta sündis Calcuttas jõuka bengali usureformija peres, õppis Inglismaal õigusteadust ja andis oma panuse India vabadusvõitlusse Briti koloniaalvõimu vastu. Tuntuim teos on lüüriline proosaluule raamat "Gitandzali" (1910). See annab edasi luuletaja loodusfilosoofiat ja paistab silma looduse isikustamisel põhineva metafoorika rikkuse poolest. Ta on ühena esimestest Ida kirjanikest avaldanud mõju Lääne kirjandusele. 11 -----Tule, nagu oled. Ära viida ehtimisega aega. -----Kui Su palmitud juuksed läksid lahti, kui lahk pole sirge ja pihikupaelad pole kinni, mis sellest. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. -----Tule kiirel sammul üle rohu. -----Kui puna tuleb kastest Su jalgadelt ära, kui kellukesevõrud lõtvuvad Su jalgadel, kui pärlid pudenevad välja Su keest, mis sellest.
annaabi.ee 
