a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise lunastab kõik vaevad juht, judaismi eetika looja – Mosese seadustel baseerub 10 käsku. Pentateuh-5 moosese c) verifikatsioon - (ld verus ”tõene‘, ld facio ”teen‘) on väite tõesuse raamatut, millega algab vana testament. kindlakstegemine
oli austatud jumal), Juno –Hera. Preestrid olid riigiametnikud. Nad jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustati lindude lennu järgi, see oli kõige olulisem viis. 3. Kristluse teke Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Nad uskusid messiasse, kes on päästja või lunastaja, kes toob Jumala riigi maa peale. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted 4 preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa
5. Ristiusu sünd 5.1 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas: Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused olid sageli põimunud. Itaalias oli Bacchuse kultus. Austati ka Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horose last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaema Jeesuslapsega. Riitusi peeti kitsas ringis, osalesid vaid pühendatud. 5.2 Kristluse teke: Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Nad uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest 7 taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa
Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused sageli põimunud. Itaalias Bacchuse kultus. Austati Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horos-last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaema Jeesuslapsega. Abikaasa Osiris. Riitusi peeti kitsas ringis, osalesid vaid pühendatud. · Kristluse teke Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust.
Joosep Arimaatiast andis Jeesusele oma hauakambri. Kambri ukse ette veeretati raske kivi ja rooma sõdurid pandi hauda valvama, et jüngrid ei saaks surnukeha varastada ning siis öelda, et näe, tõusiski üles nagu lubas. Kolmandal päeval pärast surma leiti aga hauakamber siiski tühi olevat, Jeesus oligi oma ennustuse kohaselt üles tõusnud. Mitmel korral ilmutas ta end oma jüngritele, kes tema hakkasid levitama usku Jeesusesse Kristussesse kui Messiasse ja Jumala pojasse kõikide rahvaste juures, nii nagu ta neil käskis. Jeesuse jüngritest apostlitest on tähtsamad kaks, Peetrus, Jeesuse lemmikõpilane ning Paulus, kes sai apostliks alles pärast Jeesuse surma, olles enne kristlaseks pööramist olnud äge kristlaste vaenlane. Paulus alustas misjonitegevust mittejuutide seas, pannes nii aluse kristluse levikule kogu Rooma impeeriumi territooriumil, eelkõige kreeklaste seas. Peetrus asutas esimese kristliku koguduse
Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused sageli põimunud.Itaalias Bacchuse kultus.Austati Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horos-last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaemaJeesuslapsega. Abikaasa Osiris. Riitusi peeti kitsas ringis, osalesid vaid pühendatud. Kristluse teke Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik.Uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. Kristluse levik
Tuleb jääda häirimatuks. Lucius Annaeus Seneca filosoof, tema kasvatas Nero. ,,Sooviksin olla kirjaoskamatu".Stoiline surm.KRISTLUS ROOMAS kujunes välja Rooma imp. Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist, defineeris: Kristlus-pööbli Platonism.Geiser Constantinus e Konstantinus Suur kuulutas a 313 kristluse lubatud religiooniks. Tollerantsi e sallivuse edikt. Kristluse keskus on Konstantinopol. III ETAPPI KRISTLUSES: I 313 Constantinus II 325 Nikaia kir.kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr. levitamiseks võimalused: 1) rahulik misjon (misjonärid) apostlid.St
traktaadid. Läänemaailmas hakkas budism levima eriti pärast Tiibeti okupeerimist Hiina RV poolt, kui paljud tiibetlased suurdusid Euroopasse ja USAsse emigratsiooni. LÄHIS IDA PÄRITOLUGA MAAILMAUSUNDID Judaism Judaism on vanim olemasolev monoteistlik religioon, olles seotud juutide kui ,,äravalitud rahva" saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Ajaloo perioodid 1. esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 2000 2750 ekr 2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks
valjult: ,,ma lahutan end sinust." * 90% moslemitest on sunniidid ja see nimi tuleneb Sunna'st ehk Koraani kommentaar'ist. Nemad peavad end õigeusklikeks moslemitest ja ei tunnista, et rohkem pärast Muhammedi mingit uuemat ilmutust oleks. Teine osa on siiidid Ali jrgijad, kes ütlevad, et ilmutus on jätkuv (see on Iraani põhi usk, kuid ka Iraagis on peamiselt sama usk). Siiidid toetavad Ameeriklasi ja ei salli Sunniite. -) Siiidid usuvad, et jumal saadab sellise messiasse nagu Mahdi, kes toob jumala riigi maa peale. -) Lisaks Sunniitidele ja Siiitidele on veel Sufid, kes usuvad Sufismi, mis on Islami müstika/salapärasus. * Ühiskonna elu ideaalne riigikord on teokraatia ehk jumala valitsus, kus Koraan on ühiskonna aluseks ja veel ka Sunna ning Sariaat (islami seadus, mis tugineb Koraanile). Kristlus e. Ristiusk * Umbes 2,1 miljardit uskujat. * Tekkinud on Judaismist ning tekkimise aeg on I saj Rooma Impeeriumis, Judea
aitamine teispoolsusse, samuti püüd säilitada tähtsate surmute kehi. Judaism Judaism on Lähis-Ida päritoluga maailmausund, sai alguse 6.sajandi lõpupoole. Põhineb Piiblil. Judaism on vanim olemasolev monoteistlik religioon, olles seotud juutide kui "äravalitud rahva" saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Judaismis ei toimu aktiivset misjonitööd väljapoole. Judaism on etniline religioon, traditsiooniline religioon. Diasporaa väljaspool Iisraeli elavad juudid ehk ka paguluses olevad juudid. Juudisugu liigub mööda emaliini (nt ortodoksetel juutidel). Kõik juudi rahvusest ei ole judaistid. Liturgiline keel heebra keel. Juudi usundis on olulisem koht praktikal kui õpetusel. ,,Religioon kui ühendaja uskumused, tavad, identiteet". JUUDI RAHVAS
5. Ristiusu sünd 5.1 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas: Austati paljusid jumalaid. Erinevate rahvaste uskumused olid sageli põimunud. Itaalias oli Bacchuse kultus. Austati ka Egiptuse Isist, kellest sai Vahemere maades austatuim jumalanna. Teda kujutati sageli Horose last süles hoidmas, samamoodi nagu hiljem jumalaema Jeesuslapsega. Riitusi peeti kitsas ringis, osalesid vaid pühendatud. 5.2 Kristluse teke: Rooma võimu all oli Palestiina, kus usk oli monoteistlik. Nad uskusid messiasse. Messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Tema õpetus leidis pooldajaid alamkihtides, tekitas umbusku ülemkihis. Tema suhted preesterkonnaga olid väga vaenulikud. Preesterkond nägi temas Moosese seadusest taganejat. Kui Jeesus 30 pKr Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta Kolgata mäel risti lüüa. Juurdus usk, et Jeesus oli messias e Kristus(salvitu). Kristlus tekkis juutide usust. 5.3 Kristluse levik:
annaabi.ee 
