5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha. Liiguvad ujudes, hüpates, roomades ja ronides. Elavad madalas vees. Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad, vahest läbipaistvad ja värvusetud. Hävitavad surnud kalu ja muid veeloomi. Puudukilbilised Ladinakeelne nimetus: Anostraca. Väga harva esinev liik. Eestis on leitud 2 puudukilbilist. Väga vastupidavad munad. Vastsed levivad tuulega. Vesilest ja merilest Vesilest Ladinakeelne nimetus: Hydrachnellae. Eelistab seisuvett. Värvus: erepunane, kollakas, roheline, sinine, mõnikord ka kirju. Olemas üle 2 000 liigi. Täiskasvanud isendid on ligikaudu 1-2 mm pikkused, kuid leidub ka 8 mm pikkusi. Mõned liigid elavad veetaimestikul. Sile ja ümar keha, mis sageli on kaetud ogadega. Jalad varustatud ujukarvadega. Merilest Ladinakeelne nimetus: Halacarae. Pikkus: 0,2 - 1,7 mm.
soolsus läbilõigul Taani väinadest Neeva jõe suundmeni. Läänemeres elavad seega ühelt poolt liigid, kes koevad: · Magevees o näiteks haug, luts, lõhelised, karpkalalised, ahvenalised · Põhjameres ja ookeanis o näiteks tursalised, lestalised (soomuslest), angerjas · Läänemeres o näiteks lestalised (kammeljas, merilest, lest), meritint Kalapüük läänemerel Läänemerest 1970-2000 enampüütud liigid (Enin ja Gröger, 2004) · Põhjalise eluviisiga liigid: o Tursk, lest, soomuslest, merilest, kammeljas, silekammeljasLeedulastel lisaks nolgus ja merivarblane (Statkus,2006) · Avaveeliigid
mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme (jooksvaid ja roomavaid) · vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv
sajandil. Eripärased Norra road on hapendatud forell (rakfisk), mooritud lambapraad (fenalar) ja magusamaitseline pruun kitsejuust (geitost). Jookidest on populaarsed kohv, õlu ja norra akvavit (akevit). Taani köök Taani köögis on esindatud põhjamaised traditsioonid, kuid teistest piirkonna riikidest rohkem on tunda ka Kesk- ja Ida-Euroopa mõju. Saareriigina on Taani toidukultuuris tähtsal kohal kala (Atlandi heeringas, merilest, tursk). Kõrgelt arenenud põllumajandus on andnud laia piimatoodete valiku (juustusordid Havarti ja Esrom, jogurt, hapupiim (kærnemælk). Taani kööki iseloomustab küpsetiste ja kookide rohkus, näiteks magusad saiakased (boller), friteeritud pannkoogid (Æbleskiver) ja pehmed jõuluküpsised (honningkager). Magustoitudest on laialt levinud punane tarretis rõõskkoorega (rødgrød med fløde) Tüüpiline roog on rikkalikult liha, kala või munaga kaetud võileivad ehk smørrebrød
Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak.
) 65. Meripühvel, Taurulus bubalis (Euphrasen) 66. Võldas, Cottus gobio L. 25. sugukond: Merivarblaslased, Cyclopteridae 67. Merivarblane, Cyclopterus lumpus L. 26. sugukond: Pullukalalased, Liparidae 68. Pullukala, Liparis liparis barbatus Ekström XIII selts: LESTALISED, PLEURONECTIFORMES 27. sugukond: Kammellased, Scophthalmidae 69. Kammeljas, Scophthalmus maximus (L.) 28. sugukond: Lestlased, Pleuronectidae 70. Soomuslest, Limanda limanda (L.) 71. Merilest, Pleuronectes platessa (L.) 72. Lest, Platichthys flesus trachurus (Duncker) Eesti kalad Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes.
korrapäraseid aastaajalisi rändeid, mis võimaldavad toituda ja sigida suhteliselt soodsates tingimustes. 4. LEST on omapärase lapiku kujuga põhjakala. Marjast koorunud vastsed on esialgu pikliku sümmeetrilise kujuga ning ei meenuta millegagi täiskasvanud lesta. Vastsed laskuvad merepõhja ja seal algab nende moone: kala kaldub ühele küljele, alumisele poolele jäänud silm rändab pealmisele poolele teise silma juurde. 5. TEISED LESTALISED merilest erineb lestast sileda kehapinna poolest. Soomuslest keha on korrapäraste soomustega kaetud. Kammeljas on lühem ja laiem. Vasakpoolne. 6. MERIHÄRGLASED - kolm liiki meripühvel, nolgus, merihärg. Kõik koevad talvel. 7. EMAKALA - on pikliku kehaga, meenutades välimuselt lutsu. 8. TOBIAD rulja kehaga ja terava lõppeva peaga kalad. 9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil,
niiti, esineb suguline kahekujulisus, mõned liigid ka magevees.N: vesiämblik, hiidämblik Lestad väikesed, enamasti mikroskoopilised, pearindmik ja tagakeha kokku sulanud, lühikesed suised, võib olla imikoonus, 4 paari jalgu, Söövad taimekõdu, imevad taimede või loomade mahla, kütivad pisiloomi, nugivad suurematel. Keeruline elutsükkel, moone, vaegmoone, Elavad mullas, kõdus, vees.N: laanepuuk, süüdiklest tekitab sügelisi, vesilest, merilest-ka Eestis. Hiidjalgsed mereloomad, kes söövad ainuõõsseid, okasnahkseid, käsni jt. kere väike, suured jalad, isane haub ja kannab poegi. 49. 3 eristunud kehapiirkonda pea, rindmik, tagakeha, peas paar liitsilmi ja nende vahel tihti 3 täppsilma.1 paar tundlaid,ülalõuad, alalõuad, ülahuul, suised, seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist, igaühel paar lülilisi jalgu.Jala lülid: puus, pööre, reis, säär, käpp
Emased on 2,53-4,90 mm, isased 2,62-4,60 mm pikad. (Moravec, 1994) 22 Teda on registreeritud Loode-Euroopas, Läänemeres, Vahemeres ja Musta mere piirkonnas. (Gibson, 1972, Fagerholm, 1982; ref. Køie, 2001). Leviala Euroopas piirdub soojemate aladega, kôige pôhjapoolsem levila on Läänemeri ja Pôhjameri Sotimaa lähedal (Gibson, 1972; ref. Moravec, 1994). Läänemeres on tema tüüpiliseks lôpp-peremeheks lest (Køie, 2001), vähem merilest (Moravec, 1994). Mustas meres ja Aasovi meres on liiki leitud mitme sugukonna kaladelt s.h. ogaliklastel (Gasterosteidae), hobumakrellastel (Carangidae), lüürakalalastel (Callionymidae), mudillastel (Gobiidae), lestlastel (Pleuronectidae) ja merikeellastel (Soleidae). Selles piirkonnas on mudillased kôige olulisemad lôpp- peremehed. Pôhja-Euroopas on nad väiksema tähtsusega, kuigi C. heterochrous vôib nendes areneda täiskasvanuks
Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane Madunõel Pullukala Merinõel Kammeljas Suttlimusk Soomuslest Võikala Merilest Lest 15 KALAKASVATUSE ERIALA Kaldkirjas on sisse toodud liigid Kaldkirjas on eksikülalised ja kasvandustest loodusse pääsenud liigid neid on olnud rohkemgi kui tabelisse kantud
annaabi.ee 
