PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti)
Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine
The Atlantic Ocean St George´s Channel The Irish Sea The English Channel The North Sea The Bristol Channel The Celtic Sea The Isle of Mull The Strait of Dover The Scilly Isles The Wash The Hebrides The North Channel The Isle of Wight Lobster (vähk) Sole (merikeel) Crab (krabi) Salmon (lõhe) Scallops (karbid) Seabass (mereahven) Submarine (allveelaev) It´s a boat that can move under water. It´s often called a sub. Lifeboat (päästepaat) It´s a small boat that is used to save people. Cruise ship (kruiisilaev) It´s like a hotel at sea. There are restaurants, gyms, theatres, shops and even tennis courts on board. Cargo ship (kaubalaev) It´s a large boat that carries goods for trading.
1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse purustamist ja segamist Vein on põhikomponent marinaadidel ja kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit Salat ja aedvili on eraldi toit Maitsestamine Sõltub väga toidust
2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012) Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutaigen. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. (Wikipedia 2012) 2.2. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse üldiselt ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, samas teise puhul ohtralt
üha enam kalahaudejaamade toodangut ja tööstuslikku sööta, sellega kompenseeritakse loodusliku saagi vähenemist. Itaalias Po ja Adige jõgede deltade vallidel põhinevates kasvandustes paigutatakse laguunidesse huntahvena ja merikogre vastseid, et leevendada nende liikide arvukuse vähenemist ja kompenseerida angerja kadumist. Hispaania ja Portugali esterotes on hakatud investeerima ka täiesti uute liikide kasvatamisse, nagu kammeljas, harilik merikeel ja senegali merikeel. Lõpuks tuleb märkida ka eluskalade säilitamist ujuvpuurides avamerel või maismaarajatistes. See tegevus on seotud kalapüügitsüklitega ja võimaldab säilitada ja nuumata väljapüütud kalu nende hilisema turustamise eesmärgil. Eeskätt kasutatakse seda meetodit veeloomade puhul, kelle maitseomadused lähevad tavapäraste konserveerimistoimingute, nagu kuumutamine, steriliseerimine või külmutamine, käigus kaduma. Kõige ilmekamaks näiteks on suured
maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala.
· Part · Kalmaar · Peekon · Tomat · Karbid · Tsillikaun · Siga · Krabid · Sink · Valge · Krevetid peakapsas · Süda · Lest · Vasikas · Merikeel · Merilõhe · Suitsulõhe · Säga SOBIB Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid
Kuna Mikk, Jakko seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid. Tuntud roog on ka criste-marine ehk sinakasroheliste lehtedega merevetikas. Köögiviljadest on tähtsal kohal artisokk ja lillkapsas. Selle piirkonna eripärased road on veel näiteks Cotriade ehk bretooni kalasupp ning Gigot de pré-salé à la bretonne- küpsetatud lamba- või tallekintsud
Burgundia. Erinev liha valmistatakse erisuguselt ette. Kui väikeste metsloomade liha hoitakse enne toiduks tegemist paar ööpäeva õhu käes, siis suurulukite liha marineeritakse. Üks prantslaste lemmiktoite on biifsteek praekartulitega, kusjuures liha jäetakse sees peaaegu tooreks. Kalatoidud Kalatoite valmistatakse palju ning mitmesugustest kaladest( tursk, lest, haug, skumbria, karpkala) ja teistest mereandidest ( krevetid, merekarbid, vähid). Prantslaste lemmikkala on merikeel ja eriti palju nõutakse toite ka austritest. Magustoidud ja küpsetised Magustoitudest on prantslaste lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja eriti magustoitude kuningaks peetavat brüleekreemi. Üks rahvustoite on tarte flambee, mis meenutab pitsat ning mida valmistatakse nii soolase( juustu ja vorstiga) kui magusana( sokolaadi ja puuviljadega). Täiesti omaette saavutus on täidisega pannkoogid, mida tehakse
Portugali köök Triinu Nööri K-09 Ajalugu Portugali köök on truu oma juurtele, milleks on kalurite ja karjuste toit. Traditsioonilisi roogasid pakuvad nii kallid restoranid kui ka kõige lihtsamad kohvikud. Kuid portugallased võivad olla ka väga leidlikud - sageli üllatatakse klienti huvitavate roogadega, näiteks merekarbid ja sealiha, merikeel banaanidega, sealiha viigimarjadega. Portugal on koht neile, kes armastavad mereande - just püütud kalu ja koorikloomi leidub siin külluses. Tagasihoidlik, kuid noobel Portugali sardiin on odava hinna eest saadaval kõikjal, iseäranis aga lõuna pool. Sardiinide kõrvale pakutakse kannikas talupojaleiba või -saia ja pudel majaveini: ka väikese eelarvega on pidusöök garanteeritud. Siiski ei koonerdata restoranides lihaga, menüüs on maitsvaid sealiha- ja lambapraade ning veiselihalõike
Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa Atlandi ookean Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka Põhjameri ja Läänemeri). Veel võib eraldi piirkonnana vaadelda ala Makaroneesia saarte ääres. Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus, temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven). Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid.
Nekra ehk punane lõhe, 60-70cm pikk ja kaal, liha punane, tugeva konsistentsiga Hõbedane lõhe, 40-60cm pikk ja kuni 4,5 kg, liha punakas oranzikas Roosalõhe ehk gorbuusha, kuni 50cm pikk ja kuni 2kg, liha pudeneb tükkideks Keta, kuni 60 cm pikk ja 5-6kg, liha roosakas ja käsnjas, laguneb kergesti Järvelõhe, 20-60cm ja kuni 6kg, lihal võib olla mudamaitse Lõhemari Merikeel Sarnaneb lestaga, 20-45cm pikk, liha on tihe ja valge ning maitsev Merikurat elab Atlandi ookeanis ja Vahemeres kõlbab süüa aint saba jupp pea on suur ja lame ning on teravate hammastega pikkus 50cm kuni 2 meetrit ja kaal kuni 40kg kasutatkse kastmes hautatult või grillitult Mõõkkala leidub Atlandi ookeanis ja Põhjameres keha ilma soomusteta, sinine või sinakas hall saba ja uimed on söödavad
Rasvaste kalade rasv on kasulik · Mineraalained 1-1,5% · Vitamiin A ja D rasvastes kalades , E ja B Kalade liigitus · Rasvasisalduse järgi o Lahjad((ahven,haug,tursk,särg,heik,koha,...) o Poolrasvased(lest,räim,kilu,siig) o Rasvased(lõhe,forell,heeringas,angerjas) · Elukoha järgi o Magedaveekalad(särg,haug,koger,linask) o Merekalad ja ookeanikalad(merikurat, merikeel,merikukk) Vee omadused määravad maitse Magedaveekalad peenemate luudega · Soomustega(lõhe,forell,haug ,särg,karpkala) · Soomusteta kalad(angerjas,luts,silm,kilu) Kala töötlemise töövahendid · Kalalaud(klambriga) · Kalariiv · Kalanuga,fileerimisnuga · Käärid · Teravaotsaline kalakahvel · Pintsetid Kalade eeltöötlemine · Lima eemaldamine o Kraapides,paberiga · Soomustamine
Üldrahvalik köök Tippköök Peamised toiduained : Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad. Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Toitude valmistamine Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises.
Liharoad; pasteedid (hanemaksapasteet); hapukapsas vorsti, kartulite ja sealihaga. Pardikonserv ja angerjad punases veinis, õhukesed pannkoogid ja lambalihapraad. Hautataud veiseliha, kitse- ja lehmapiimajuust, teod küüslauguvõiga, haugiklimbid. Lõkkel grillitud värsked mereannid. Lahtine pirukas peekoni, juustu, munade ja koore kattega. Kalasupp, veiselihaguljasš punase veiniga. Rupskite, õunaveini ja aedviljade hautis; hautatud merikeel või, muna ja koorekastmega; austrid. Joogid Puuviljamahlad, mineraalvesi, kohv (piimakohv); veinid, õlu, siidrid, brändid, liköörid. Kombed (tavad) Hommikusöök: saiad (croissant), või, moos, kuum šokolaad, kohv. Lõunasöök. Algab suupistete või eelroaga. Järgnevad kala-, liha- või 304 aedviljaroog, salat, juustuvalik, puuviljad ja koogid. Lõpetuseks on espresso kohv.