tunniga 15° võrra. Kui liikuda itta või läände 15° võrra, muutub kohalik aeg (päikeseaeg) 1 tunni võrra. Perioodi, mille vältel Päike teeb ühe täistiiru taevavõlvil, nimetatakse tõeliseks Päikese ööpäeva pikkuseks. Ajamomenti, mil Päike läbib antud meridiaantasapinna, nimetatakse selle koha tõeliseks keskpäevaks. Tõelise ööpäeva alguseks on tõelise kesköö moment, mil Päike asub kõige madalamal allpool horisonti. Samal meridiaanil asuvates punktides valitseb üks tõeline päikeseaeg. See sõltub koha geograafilisest pikkusest . Kuidas aga lugeda kuupäevi? 46.aastal e.m.a. võttis Julius Caesar Aleksandria matemaatiku Sosigenese ettepanekul kasutusele uue Rooma kalendri. Uus juuliuse kalender põhines aastal, mitte kuudel, nagu enne seda. Selle aluseks on fakt, et Maa teeb täistiiru ümber Päikese umbes 365 ja ¼ päevaga ehk ühe aastaga. Sellepärast tegi Sosigenes
aastakümneteks maailma pikimaks kaardimõõtmiseks. Friedrich Georg Wilhelm STRUVE (17931864) Tartu Tähetorni direktor aastatel1820 1839. Tema nime Tartu observatoorium tänapäevalgi. F.G.STRUVE F. G. Struve mälestusmärk Tartu meridiaanil. Carl Friedrich Tenner (1783 Auvere 1859 Varssavi) Eesti päritolu geodeet ja topograaf, rajas ülevenemaalise triangulatsiooni süsteemi ja ühendas selle euroopa analoogse süsteemiga. Kindral, senaator,
Kus mõnedes kaardiprojektsioonides ei ühti projektsiooni poolus geo poolsusega ja nende projektsiooni pooluseid ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks
11.Meteoroloogilised koodid 12.Vaatlusandete edastamise, töötlemise ja kasutamise üldine skeem. 13.Jää- ja lainetusolude kirjeldamine ning prognoos Eestis, selle ajaloost. Läänemere jääolude suurele muutlikkusele vaatamata korduvad seal igal talvel merejää arengu põhifaasid: jää ilmub, meri külmub kinni, kevadel jääkate laguneb ja meri vabaneb lõplikult jääst. Kui kogu Läänemere pind on jääga kaetud siis loetakse talve karmiks. Kui maksimaalne jääpiir kulgeb Osmussaare meridiaanil loetakse talve keskmiseks. Soojadel talvedel on jää levikupiir umbes Kunda meridiaanil. Jääolud sõltuvad otseselt veetemperatuurist. Merevee külmumispunkt on Läänemeres -0,4 kraadi. Kui ilmad on muutlikud võib jää tekkida ja kaduda mitmel korral. Peamised tegurid, millest oleneb jää paksus on merevee soolasisaldus ning selle kulutamise intensiivsus. Jääolude prognoosid: Jäätekke protsess algab sellest momendist, kui merevesi on valmis kristalllisatsiooniks
- (geogr. pikkust arvestatakse 0-180o ip ja 0-180o lp, geograafilist laiust aga 0-90o kogumassist pl ja 0-90o ll) - planeete liigitatakse kahel viisil - laiuskraad on võrdne maailmapooluse kõrgusega horisondist (mõõtmine) - 1) vaadeldavuse järgi ( siseplaneedid ja välisplaneedid ) - tõeline keskpäev saabub igal meridiaanil erineval ajal - siseplaneete (Merkuur ja Veenus) saab vaadelda siis, kui nad on maksimaalselt - maa on jaotatud 24 ajavööndiks, vööndite ajad erinevad täisarvu tundide võrra eemaldunud päikesest (Merkuur 28o ja veenus 47o ) - pikkuskraadi saab määrata, kui on teada mingi kindla vööndi aeg - 2) planeetide sarnasuse järgi ( maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid )
erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e. Greenwichi meridiaan. Nullmeridiaanil (Greenwichi meridiaanil) kehtivat keskmist aega nimetatakse maailmaajaks. Eesti vööndiaeg on Greenwichi ajast 2 tundi ees. Praktilistel kaalutlustel on vööndite rajad tõmmatud mitte piki meridiaane, vaid piki neile lähedasi riigipiire või looduslikke rajajooni. Aastaaegade vaheldumine (põhjapoolkera) Tähed Tähtkuju kindlalt piiritletud ruumiline taeva-ala Tähesuurus tähtede näiva heleduse klass. Esimene suurusjärk- kõige heledamad, kõige nõrgemad kuues suurusjärk.
geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite ja basaldikihist. · Laamatektatoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor ja vahevöö ülemine osa
energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus. Insolatsioon nim Päikeselt saabuvat Ajaskaalad: Greenwichi aeg (õhu mass jääb ju samaks!), õhk muutub Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb kiirgusvoogu horisontaal või kaldpinnale. päikeseaeg meridiaanil, mis läbib "ujuvaks" ja hakkab ülespoole kerkima. mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam Hajuskiirgus ja albeedo Albeedo (ladina Greenwichi Kuninglikku Jahedam õhk langeb ja asendab kuuma
Selle jõu siht on paralleelne Maa ja Kuu keskmeid ühendava sirgega ja on suunatud väljapoole. Seega mõjuvad maakera igale punktile kaks jõudu: tsentrifugaaljõud ja Kuu külgetõmbejõud. Nende jõudude tulemusel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille suur telg on suunatud Kuu keskme poole ja mida nim. loodete ellipsoidiks. Ellipsoidi väike telg jaotab Maa kaheks: Kuu poolt valgustatud ja Kuu poolt valgustamata pooleks. Kõrge vesi esineb meridiaanil, mis läbib ellipsoidi suurt telge. Madal vesi on punktides, mis asuvad valgusringil. Vaatleme loodete ellpsoidi, kui Kuu ei ole võrdne nulliga (ei ole ekvaatoril). Oletame, et Kuu kalle punktis
sõnadega, kõrgusring on ühesuguste kõrgustega punktide geomeetriline koht. Joonisel 11 on näidatud taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe. Taevapooluseid läbivad suurringid on meridiaanid (hour circles). Joonise tasandil olev rneridiaan QPNQ'PS on vaatleja meridiaan, pooluseid ja taevakeha läbiv rneridiaan on aga taevakeha meridiaan. 6 Ühel ja sarnal meridiaanil asuvatel punktidel on ühesugune tunninurk. Ekvaatoritasandiga paralleelsed väikesed ringid on taevaparalleelid. Ühel ja samal paralleelil asuvatel punktidel on ühesugune deklinatsioon (kääne), seepärast voib neid nimetada ka deklinatsiooniringideks Horisondiline koordinaatide süsteem Asimuudi lugemisviisid Z N(0°) Q
)3.Sünoptiline ja mesoskaala(tegeleb ilma kohta käiva info analüüsi ja uurimisega üle laia,sünoptilise piirkonna,et idetifitseerida sünoptilises skaalas atmosfääri süsteeme.Põhiline rõhk on mesoskaala nähtusel)4.Klimatoloogia.Ilmteaduse rakenduslikud aspektid: atm.met. , atm. keemia ja õhusaaste met. , atm. turbulents, geometeoroloogia, ehitusmeteoroloogia, linnamet. , pilvede ja sademete füüsika, radari met. jt.Ajaskaalad: Greenwichi aeg - päikeseaeg meridiaanil, mis läbib Greenwichi Kuninglikku Observatooriumi inglismaal. Selle aja järgi on keskpäev, kui Päike Greenwichi kohal taevas kõige kõrgemal. Tõeline päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + ajavõrrand. Ajavõrrand näitab tegeliku päikeseaja erinevust keskmisest, mis võib olla kuni ±17 minutit. Erinevus tekib Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest ümber Päikese. Ajavõrrandi muutumist aasta jooksul näitab taevakalendril keskmine valge kõverjoon
kõikides EL maades ühesuguste reeglite, eeskirjade, tehniliste normide, seadusandlike aktide väljatöötamist ja kehtestamist, mis hõlbustaks majandusühenduse sisest transporti. Liberaliseerimise all mõeldakse vaba konkurentsi sisseviimist ilma mingisuguste takistuste ja piiranguteta FIATA Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige. EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust. GMT (Greenwich Mean Time) Kellaaeg 0-meridiaanil, mis läbib Greenwichi observatooriumit Londoni lähistel HBL (House Bill of Lading) Ekspedeerija poolt väljastatud konossement, mille originaaleksemplaride esitamise vastu vabastab ekspedeerija agent sihtpunktis kauba konossemendi esitajale. Hulgiladu Enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Hulgilaod tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena Insourcing (Insourcing)
AutoCAD kasutab järgmisi pikkusmõõtude ühikud (reas on rasvases kirjas esikohal põhimuutuja INSUNITS väärtus, seda väärtust sirvimisel ei kuvata); 0 Untitled – ühikuid ei kasutata; 1 Inches (in) – tollid (1” = 25.4 mm, see suhe on TÄPNE mis tahes kümnendkohani)***; 2 Feet (ft) – jalad (1’ = 304.8 mm; 1’ = 12”), ft on Inglise pikkusmõõtude põhiühikuks***; 3 Miles – miilid (maamiil ≈ 1609 m)***; (meremiili (≈ 1852 m; 1 kaare-minut meridiaanil, ei saa kasutada) 4 Millimeters (mm); 5 Centimeters (cm); 6 Meters (m); 7 Kilometers (km); 8 Microinches (miljondikud tollid); 9 Mils (ml, milliliiter) ** ÜLESANNE I Pinnatükk 33 10 Yards (yd) (= 914.4 mm) ***; 11 Angstroms; (1Å = 0.1 nm = 10-10 m) ** 12 Nanometers (nm; 1 nm = 10-9 m); 13 Microns (µm, 1 µm = 10-6 m; SI ei luba nii ütelda, tuleb öelda mikromeeter)** 14 Decimeters (dm; 1 dm = 0.1 m);
annaabi.ee 
