Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"merevaiguks" - 15 õppematerjali

Staatiline elekter
7
ppt

Staatiline elekter

õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. http://www.youtube.com/watch?v=qnl4

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Paljasseemnetaimed
12
ppt

Paljasseemnetaimed

· Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur · enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast. · Noori juuri ümbritseb juurekarvadega kattekude (epibleem). Juurekarvade abil saab taim pinnasest vett ja selles lahustunud toitaineid. Mükoriisa · Paljudel okaspuudel on mükoriisa ­ seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. · Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Elekter - füüsika
14
odp

Elekter - füüsika

ELEKTER Koostaja: Rühm: Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa.

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Jaan Krossi elulugu
10
docx

Jaan Krossi elulugu

tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. Luuletuse ,,Liivaluidetel joostes" analüüs Luuletus on sügavamõtteline. 3 epiteeti ­ tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Jann Kross elulugu ja neli luuletust
5
doc

Jann Kross elulugu ja neli luuletust

Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. Edasimineja Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
Staatiline elekter
4
rtf

Staatiline elekter

neutraalne. Objekt, millel on vähem elektrone kui prootoneid, on positiivse laenguga ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud

Füüsika → Füüsika
120 allalaadimist
Äike ja staatiline elekter
7
doc

Äike ja staatiline elekter

Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
Äike ja staatiline elekter
9
odt

Äike ja staatiline elekter

Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa

Varia → Kategoriseerimata
50 allalaadimist
Jaan Kross - luulereferaat
16
doc

Jaan Kross - luulereferaat

tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul 11 puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. ,,Tiivad" (1964) Omas kodus jäin korraga kohata. Olen äkki kui paadita aer ma. Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Luuletuste raamat
32
odt

Luuletuste raamat

helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. 9 Edasimineja Jaan Kross Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Kreeka mütoloogia
9
docx

Kreeka mütoloogia

Andis näpunäiteid, et peab sõitma maa ja taeva piiril. Hobuseid said aru, et võõras juhib ning läksid hulluks. Kõikjal, kus vanker maale lähedal oli, lõid leegid loitma. Linnad, põllud, rohi põlesid tuhaks. Aafrikas põlesid inimesed neegriteks ja tekkisid kõrbed. Piinatud Maa saatis palveid Zeusile, Zeus lasi piksenoolega Phaethoni alla ja ta suri. Näkineiud matsid ta.Ema leidis poja haua, kurvad õed muutusid puudeks, pisarad tardusid merevaiguks. Räägitakse, et õhtul, kui päike on looja läinud, voolavad tähtedest pisarad, inimesed ütlevad, et see on kaste. Orpheus ja Eurydike: Orpheus oli laulik, keegi ei suutnud laulule vastu panna. Inimesed nutsid ja naersid vastavalt sellele, milline oli tema laul. Tema laulu tulid kuulama ka jumalad. Orpheus armus näkineidu, viis ta koju ja võttis naiseks. Orpheus läks kodust ära, Eurydikel hakkas igav ja ta igatses oma sõpru ja najaate. Ta läks neile külla. Mürgine madu hammustas

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

sündmusi. 3. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (I­XII saj): Esimest korda nii öelda eesti sõna ilmub 1. sajandil (96. a) roomlase Tacituse "Germanias". Autoritele polnud sündmuste ja paikade täpne lokaliseerimine oluline. Tacituse üheks eesmärgiks on peetud enda rahvale moraali lugemist, et vastandada Rooma ühiskonnale germaani ühiskonda. Vihje merevaigule teeb loo kahtlaseks, sest hiljem hakatakse "aeste" kutsuma merevaiguks ning hakatakse aestide maad kutsuma preisimaaks. Austa - Idapoolne (Aeste), läänemere idaosa rahvad. Tacituse töid loeti, tsiteeriti ja kasutati ning nii läks käibele sõna aeste, et selline rahvus elab idapool. Skandinaavia allikad- Skandinaavia muinaspärimused on saagad, kus tegevus võib toimuda kauges minevikus, müütiline ning jõuda tänapäevani. Saagad on kirja pandud alles 13. saj. Kui kõneldakse kohanimedest siis skandinaavia saagade autoritel polnud

Ajalugu → Keskaeg
62 allalaadimist
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vede- las või tahkes. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. 6

Muu → Teadus
43 allalaadimist
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vede- las või tahkes. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Toome veel ühe näite

Muu → Karjäärinõustamine
41 allalaadimist
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vede- las või tahkes. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Toome veel ühe näite

Psühholoogia → Üldpsühholoogia
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun