· 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse. · 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. · 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. Washingtoni konverents 1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (v.a Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast (Jaapani ja USA mererelvastuse piiramise leping). Aastail 1923-1924 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ja tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mille kohaselt vähendati tunduvalt reparatsioonimakseid
hakkavad mässama need maad, kellele oli liiga tehtud. USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone. Charles Dawesi juhitud komisjon jõudis järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta ning pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende
d) USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud e) oma sõjaväe puudumine USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes teostama avatud uste poliitikat, Shandongi tagastamine Hiinale. 1922.a
protektsionism väliskaubanduses) · 1933 president Roosevelt New Deali (uus kurss) poliitika, mis põhines keinsianismil (vt üleval) · Sekkus I MS sõja lõpus (Wilsoni 14 punkti) -> õiglase ja dem rahu sõlmimine · Rahvasteliidu idee · Isolatsionistlik välispoliitika eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine · Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist) · 1922 Washingtoni leping (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast · 1928 Briand-Kelloggi pakt · 1935 neutraliteediseadus keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele · Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt 2. Inglismaa · Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele
omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine.Peakorter asus Sveitsis Genfi linnas.Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid vabal tahtel (algul I MS kaotanud riike ei võetud). USA ei kuulunud Washingtoni konverents 1921-1922 USA. 1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping. Ruhri okupeerimine Prantsusmaa ja Belgia poolt jaanuar 1923 Kui Saksamaa ei suutnud tasuda oma esimest reparatsioonimakset, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed tagatiseks Ruhri piirkonna 11.01.1923. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkukukkumise. Dawes'i plaan august 1924 Kergendati sakslaste reparatsiooni koormat ja pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis Saksamaale ka laenu. Locarno konverents 16.10.1925
Hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Oma välispoliitilisi huve realiseeris USA Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi. Antud perioodil olid USA huvid suunatud ka Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1922. aastal sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping, millele kirjutasid alla Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan. Selle lepinguga nähti ette mererelvastuse piiramist, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimist ning Jaapani vägede väljaviimist Vene Kaog-Idast. Suurbritannias arendati peale esimest maailmasõda demokraatiat. Meestele anti üldine valimisõigus alates 21. eluaastast. Naistele anti piiratud valimisõigus alates 30. eluaastast. Selleks et valida, pidi naine omama varandust või ülikooliharidust. 1928. aastast said naised üldise valimisõiguse alates 21. eluaastast. Toimusid muudatused senises parteisüsteemis. Kui
35* USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan). 36* USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 37* 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookean piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: 65* mererelvastuse piiramine 66* Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai) 67* Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast 38* 1928.a. oli USA üks Briand- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. 39* Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näitek 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.).
nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Eesti Meremuuseum Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder, mida läbi mitmete aastate oli vahelduva eduga renoveeritud. Tallinnas ainukesena säilinud unikaalne ehitis valmis 1748.aastal ning on väikese kurioosumina olnud ka aastatel 1867 - 1870 kasutuses ka sünagoogina. Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9. septembril 2002. aastal avatigi
vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder, mida läbi mitmete aastate oli vahelduva eduga renoveeritud. Tallinnas ainukesena säilinud unikaalne ehitis valmis 1748.aastal ning on väikese kurioosumina olnud ka Eesti Meremuuseum aastatel 1867 - 1870 kasutuses ka sünagoogina. Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9
liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi, USA realiseeris oma välispoliitilisi huve E uroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan).USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: mererelvastuse piiramine,Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai), Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näiteks 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina-
annaabi.ee 
