CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid. Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu.Sünteeline rasv-saab teha mistahes happega, looduslik rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel. Leidumine- taimedes, loomades, inimestes (elundités,naha all) 3funktsiooni.eneriga salvestam ine, ehitusfunkts(närvirakkudes),vajalike ainete süntees-2-3 kaksiksidemega.Neid nim asendamatuteks rasvadeks nt F-vitamiin.. Saamine-oliivid,päevalilled, raps-pressimine või ekstraheerimine. Keemil omadused-saab toimuda happeline hüdrolüüs
· Loomade produktsiooni efektiivsus on putuktoidulistel 60%, liha-ja kalatoidulistel kuni 90% Produktsiooni efektiivsus · Taimetoiduliste produktsiooni efektiivsus toidust: 80% seemnete söömisel, 60% noorte lehtede söömisel 3040% vanade lehtede söömisel 1020% puidu söömisel Produktsiooni efektiivsus · Lindudel on produktsiooni efektiivsus 1%, · väikestel imetajatel 6%, · suurel veisel 11%, · külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. · Energia muundumine kasulikuks tegevuseks on alla 50%, enamasti 1...10%. Koosta toiduvõrgustik: · Taim 1, taim 2, taim 3, taimtoiduline putukas (spetsialist), taimtoiduline putukas (generalist), ämblik (generalist), parasiit (spetsialist), kiskja (omnivoor, generalist), tippkiskja (karnivor, generalist), lagundajad · Jaga organismid ka troofilistele tasemetele ja nimeta, mitmenda astme tarbijad nad on.
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad
Laevukeste perekonda kuulub kuus liiki, näiteks tavaline laevuke (Nautilus pompilius), N. scorbiculatus ja N. macromphalus. Kas tead, et... · Laevukestel on imetlusväärne taastumisvõime. Haavad kasvavad neil kinni juba mõne tunni möödudes arme jätmata, ühe kombitsa kaotuse korral kasvab neile aga kiiresti uus asemele. · Laevukeste teaduslik nimetus on Nautilus, mis kreeka keeles tähendab "merel ulpijat". Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis.
organisme nim. poikilosmootseteks. Sisekeskkonna osmootse väärtuse pikemaajaline kõrvalekalle põhjustab enamasti ainevahetuse häireid. Seega poikilosmootsed mereloomad saavad riimvetega kohastuda ainult siis, kui ainevahetusele häirivalt mõjuv osmootne väärtus nihkub üsna madalale. Selline nähtus leiab asset kaunis harva, Valdav osa poikilosmootseid loomi on siiski kitsasoolased, s.o. taluvad soolsuse muutumist ainult mingis piiratud vahemikus. Enamikul riimvetesse tungivatel mereloomadel kehavedelike kontsentratsioon ei muutu koos välikeskkonna soolsuse muutumisega, sest mitmesuguste nn. Osmoregulatoorsete seadeldiste tegevuse tõttu püsib soolade kontsentratsioon organismis teatud tasemel. Niisuguseid loomi nim homoiosmootseteks. On tähelepaneikuid, et mereorganismide üleviimisel riim-või magevette suureneb nende hapnikutarvidus. See nähe esineb ka neil organismidel, kellel osmoregulatoorsed mehhanismid puuduvad. Riimvetes on suutelised elama need
Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest.
· Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid · Erandeid vähe ( pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t. Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus · Geneetiline triiv : juhuslik muutus alleelide sagedustes · Looduslik valik : teatud geenidega isendite suurem tõenäosus järglasi anda
mageveevorme. Magevee vormid on siiski piitatud levikuga, asustades peamiselt väga madala soolsusega rannapiirkondi,lahesoppe ja jõgedesuudmealasid. Karbid: Läänemeres elava kümmekonna merekarbi hulgas on tavalisemaid ainult neli, nimelt söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liivauurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad. Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel kääbustumine. Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada üksnes tugevasti magestunud meresoppides ja jõgede suudmealadel, kus veesoolsus ei ulatu üle 4 promilli. Kümnejalgsed: Kümnejalaliste seltsis on kõigest kaksvormi, nimelt 40-50 mm pikkune valkjashall, põhjameregarneel ja veidi suurem 50-60 mm pikkune läänemeregarneel.
on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus: pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta o Taimedel vähemalt 110 milj. a. t. o mereloomadel vähemalt 250 milj. a. t. · Seletused o neutraalsed mudelid o bioloogilised interaktsioonid o keskkonnafaktorid Primaarne produktsioon troopika piirkonnas loogiliselt suurem (palju taimi) Biogeograafia protsessid. Fülogeograafia mõiste · Fülogeograafia on evolutsiooniliste muutuste sidumine absoluutse aja ja geograafilise asukohaga. · Metoodiline lähendus, mille käigus otsitakse liikide tänapäevaste levikute
adherentsifaktorid, aga nende rollid on teadmata. Äge diarröa on iseparanev, patsiendid saavad ainult toetavat ravi. Antimikroobne ravi on näidustatud kroonilise diarröa või süsteemse infektsiooni korral. Aeromonase liigid on penitsilliin-, tsefalosporiin- ja erütromütsiinresistentsed. Tsiprofloksatsiin toimib Euroopas ja Ameerikas, Aasias esineb resistentsust. Toimivad ka gentamütsiin, amikatsiin, TMP- SMX. Plesiomonas shigelloides. G- pulk Esineb troopika mudas, vees, mereloomadel, kaladel, aga ka veistel, kitsedel, sigadel, koduloomadel, konnadel, ahvidel. Infitseerib ilmselt saastunud joogi- või tarbevesi. 0,5…3,2% populatsioonist võib esineda kandlust. Infektsioosne doos on ilmselt suhteliselt suur. Esineb suvekuudel. Nakatumistõenäosus on suurem imikutel, vanuritel, kroonilistel haigetel. On seostatud gastroenteriidi, koliidi, septitseemia, meningiidi tekkega, kuid tõestatud pole. Gastroenteriit on reeglina kerge, iseparanev vesise diarröaga kulgev haigus
vms.). Seega - kuivõrd mingit üht sorti mesilased lendavad vaid mingit kindlat sorti orhideede vahet, toimub tolmlemine kitsalt liigi(?)sisesi. See on igati elegantne näide reproduktiivse isoleerumise tekkest ja realiseerumisest isegi olukorras, kus need orhideeliigid kavavad samas looduslikus areaalis. Muidugi saab niisugune mehhanism kujuneda vaid seal, kus on tegemist rikkaliku valikuga nii putukate, kui ka lillede osas. Viljastumise vältimine Neil mereloomadel, kelle puhul viljastumine toimub "vabas vees", toim8ivad kõik eelnimetatud mehhanismid, k.a. isolatsioon tänu sügavusele, soolsusele, temperatuurile, aastaajale. Kuid kui ka need ei toimiks, on tavaliselt lisaks veel tegu mehhanismidega, mis väldivad viljastumise: spermi ja munaraku biokeemilised omadused. Sperm ei tungi munarakku. Sama muidugi nende loomade puhul, kus viljastumine toimub organismi sisesi. Kuni sinnamaani, et võõrad spermid ei säilu - nii näib olevat D
Loomadel on assimilatsiooni efektiivsus 60% putuktoidulistel kuni 90% liha- ja kalatoidulistel. Taimetoidulistel oleneb assimilatsiooni efektiivsus toidust, ulatudes 80-ni seemnete söömisel, 60% noorte lehtede, 3040% vanade lehtede ja 1020% puidu söömisel. Produktsiooni efektiivsus on loomadel vastupidises seoses nende liikumise aktiivsusega. Nii on see lindudel 1%, väikestel imetajatel 6%, suurel veisel 11%, külmaverelistel mereloomadel kuni 75%. Sellised energia ja toitainete kaod ületavad sageli 50% ja on alati väiksemad kui 100%. Paljudel juhtudel on see ainult 110%. Nii on taimse toiduga võimalik sama põllumajandusliku pinna juures ära toita märksa suurem hulk inimesi kui loomse toiduga. 1 kg liha saamiseks on vaja 90 kg taimset massi. 1 kg liha on taimedest küll toitvam, kuid seda ainult 1,53 korda, mitte 90 korda.
annaabi.ee 
