(sellest 46% kile, 27% plastpudelid) Pildid saarest Prügi lagunemise aeg: Kilekotid ja plastpudelid: õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks täielikult 500-1000 aastaga Klaaspudel - miljon aastat Konservikarp -100 aastat Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud Kahjulikkus elusolenditele Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või – tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. Ligikaudu 44% kõikidest merelindudest sööb mõnikord kogemata plastikut ja see võib tuua kaasa saatuslikke tagajärgi. Inimese organismis on tänapäeval umbes 100 uut sünteetilist keemilist ühendit, mida polnud veel 50 aastat tagasi. Kurvad faktid: Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemaltmiljon merelindu ja üle 100 000 looma.
Ø Õnnetused naftapuurimisel Mõju ökosüsteemile Ø Kõige tugevam mõju kaladele ja veelindudele Ø Väärarengud ja suremus (ca 90%) Ø ,,Õlikatk" Statistika Ø 1990. aastal sattus vee keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest 121 000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko Tagajärgede likvideerimine Ø Sõltub kliimast Ø Käsnade abil õli kokku kogumine Ø Korjelaevad Ø Kemikaalid, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks, bakterid lagundavad kemikaalide ülejäänud osa Ø Reostuse ennetamine on kõige tõhusam ja odavam viis Pill tuleb pika ilu peale
plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) KUST ON PÄRIT VAIKSE OOKEANI PRÜGI? Üle terve maailma · 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt · 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre, sellest · 70% vajub põhja · 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse KAHJU NII LOOMADELE KUI INIMESTELE · Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on plastmassijäätmeid või tükikesi toiduks pidanud või neisse takerdunud. · Tänapäeva inimese organismis on umbes 100 sellist sünteetilist keemilist ühendit, mida veel 50 aastat tagasi seal ei olnud. LINNUSAAR https://www.youtube.com/watch?v=ulkY7mOkdqs#t=85 KUI KAUA PRÜGI LAGUNEB? · Kilekotid ja plastpudelid: · õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks · täielikult 500-1000 aastaga
Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas. · Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule. · Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult. · Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat. · Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu. · Kogu päästeoperatsioon, ohutusabinõud ja reostuse kontrollimine läks maksma üle 12,5 miljoni euro. · Pallase kindlustus kattis umbes 1,75 miljonit eurot. *Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks" nafta lagunemine lendumise, oksüdeerumise või muude keemiliste protsesside kaudu on peaaegu olematu. Veeressursse kahjustavad: 1. raiskamine st. ülemäärane tarbimine 2. risustamine tahkete osadega 3
liblikõieliste õitsev puuliik alaliike sugukonda kuuluv endeemiline puu. Fauna o Selgroogsete liike elab saare väga vähe. Imetajatest elavad saarel nt:hiired, rotid, lambad, veised, hobused, sead, ning kodustatud kassid ja koerad. o Maapinnal elavad linnuliigud:kanad,tuvid,varblased ja veel 11 merelindu. o Roomajatest elab saarel vaid kaks liiki: 1. Moko uruuru kahu (Lepidodactylus lugubris) 2. Moko Uriuri (Ablepharus boutoni) o. Meres on liike oluliselt rohkem.Kuna Lihavõttesaar on väga isoleeritud,siis ligikaudu 25% on endeemilised(s.t et kuskil mujal maailmas neid ei leidu) Kalaliike on umbes 111 ja nendest tuntumad sugukonnad on: 1. Labridae (13 liiki) 2. Muraenidae (7 liiki) 3
Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles ● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu ● Maailmas igal aastal toodetud plastikust jõuab 10% merre, 70% sellest vajub põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis ● Kalavarud vähenevad ● Toiduahela kaudu jõuavad mürkained inimesteni ● Rannikualad reostuvad ● Korallide hävinemine ● Vetikate vohamine ● Merelinnud hukkuvad Põhjavesi • On tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades. • Täiendab jõgede veevaru kuival perioodil.
hulgaliselt ohtlikku metaani. Igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate prügimägede hulk umbes 10 miljoni tonni võrra. Umbes 40% meie maailmamerest (ehk umbes neljandik kogu maakera pinnast) on juba praegu prügiga kaetud. Suurim "ujuv prügimägi" asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel ning on umbes 680 tuhat ruutkilomeetrit suur. See on suurem kui Prantsusmaa ! Igal aastal hukkub prügi söömise või sellesse takerdumise tõttu ligi miljon merelindu ja 100 000 merelooma. Nii leiti näiteks hiljuti Shoti rannikult surnud vaal, kelle kõhust saadi ühtekokku kätte ligi 800 KG plasti ja kilet ! Üks konteineritäis vanapaberit (ca 70 kg) säästaks ühe kasvava ning elujõus puu. Ligi 4 % maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub ühtekokku rohkem kui 600 miljoni
Aga vaevalt sain ma oma tara valmis ja tehtud tööst pisutki rõõmu tunda, kui algasid vihmad ja sundisid mind jälle oma esimeses elupaigas istuma. Kui sadas ja ma välja ei pääsenud siis ajasin papakoiga juttu nind õpetasin teda rääkima ta oli mulle suureks seltsiliseks. Ma kindlustasin enda elamist ja rajasin karjamaad kitsedele. Õpetasin linnu rääkima. Mul oli ka seltsiks koer kes kahjuks suri vanadusse. Mul oli veel paar merelindu kellel olid tiivad kärbitud, et nad minema ei lendaks. Kui ma olin rannal siis märkasin oma pikksilmaga, et kaugemalt tulevad paadid. Kui ma neid seal niiviisi jälgisin, nägin ma äkki oma pikksilmaga, kuidas kaht õnnetut olevust paadist välja tiriti, kus nad olid arvatavasti kinniseotuna lamanud ja kust nad nüüd tapmiseks välja toodi. Kaks ohvritest said surma, kuid üks pääses põgenema. Ma antsin talle märku, et minu juurde tulla
võimalikud reostused nõuab aega, reostused kahjustavad sisemaal maailmamerd Nafta transportimine on seotud suurte riskidega. Igal aastal lekib maailmamerre 400 miljonit tonni naftat (võrdluseks: Eesti sadamad ja raudtee vahendavad igal aastal ca 30 miljonit tonni naftat). Läänemerre lekib igal aastal 20-70 000 tonni naftat. Näiteks Prestige’i tankeriõnnetus tappis 300 000 merelindu ja kahjustas Hispaania ranniku turismi. Prestige tankeris oli Ventspilsi sadamas tangitud Vene nafta. Venemaa naabrus ning olemasolev arenenud infrastruktuur pakuvad Eestile suurepäraseid võimalusi naftasaaduste transiidiks Ida-Euroopast Lääne Euroopasse, Ameerikasse ja Aasiasse. Tallinna Sadamas tegutsevate naftaoperaatorite mahutipark moodustab ca 2,0 mln m3. Eestis käideldakse naftasaadusi Muuga sadamas, Paldiski lõunasadamas ja Paljassaare sadamas
Eesmärgiks oli välja selgitada, kas põhjasetted ja nendes sisalduvad kahjulikud ained satuvad ehituse tagajärjel vette. Lõhkekehade õhkimise uurimistulemused näitasid et vabanenud setete hulk oli vaid 10% eeldatuist ning et õhkimised ei põhjustanud Soome ja Eesti vetes kahjulike ainete kontsentratsiooni statistiliselt olulist suurenemist setetes. Kahjustused kaladele olid väikesed ning ei registreeritud ühtki vigastatud merelindu ega -looma. 2010. aastal paigutati merepõhja 40 kohas kokku umbes 220 000 kuupmeetrit kive ja kruusa, 35% esialgselt plaanitust rohkem, sest merepõhi osutus pehmemaks kui oli arvatud. Vee sogasemaks muutumist registreeriti vaid sügavamates kihtides ning kõige suurem oli see torude liitekohtades. Vee sogasus oli eeldatust suurem, kuid see püsis lühemat aega ning ulatus vähem kui kilomeetri kaugusele.
Praeguste hinnangute järgi on prügiga kaetud 40 % meie maailmamerest ehk üks neljandik kogu maakera pinnast. Umbes pool sellest prügist arvatakse olevat laevadelt ja umbes pool maismaalt. Üks suuremaid ujuvaid prügimägesid, nn Trash Vortex asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku lähistel. See on umbes 680 tuhande ruutkilomeetri suurune ehk suurem kui Prantsusmaa. Igal aastal hukkub prügi söömise või sellesse takerdumise tõttu vähemalt miljon merelindu ja 100 000 merelooma. Hiljuti näiteks leiti Soti rannikult surnud ja kaldale uhutud vaal, kelle kõhus oli 800 kilo plasti ja kilet. Plast ei biolagune, ei ühine loodusega. Aastate jooksul laguneb ta väikesteks tükkideks, mis meenutab kalade toitu planktonit. Uuringud näitavad, et ujuvate prügimägede ümbruses on plasthelveste osakaal kuus korda suurem kui planktoni oma. Plasti söövad kalad hukkuvad. Plasthelbeid uurides on kindlaks tehtud, et need
190 km briti randa, hukkus üle 15000 merelinnu, põhjuseks navigatsiooniline viga; Argo Merchant madalikule sattumine, reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku. Meeskonna madal kvalifikatsioon, vurrkompassi ja raadiopeilinaatori rike. amoco cadiz prantsuse rannik, 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid. Rooliseadme rike, triiv madalikule. 9.Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? alla 7 tonni 7-700 tonni üle 700 tonni 10.Mida toob endaga kaasa õlireostuse sattumine rannikule? Õli tungib pinnasesse ja põhjavette, paju merelinnud ja loomad, kes kaldal on, saavad kahjustada või surma. Ka inimestele on see kahjulik. Taimed hakkavad seda lagundama. Rannikualadel võib õlireostus sattuda
üle parda. Variant 8. 1. Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? 1.18.03.1967 Tottey Canyon Scilliy saared (SevenStones) UK kirderannikul Reostus: 80 –119 tuhat tonni toornaftat80 km prantsuse ja 190 km Briti randa hukkus üle 15000 merelinnu. Põhjus: navigatsiooniline viga 2. Amoco Cadiz Prantsuse rannik, Brittany Reostus: 223 – 227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut 20000 hukkunud merelindu 9000 tonni hukkunud austreid Põhjus: rooliseadme rike, triiv madalikule, laev murdus pooleks ja lõhuti täielikult tormilainete poolt. 3. 03.06.1979 Naftaplatvorm Ixtoc IMehhiko lahes Reostus: 450 – 480p tuhat tonni toornaftatreostus jõudis Mehhiko rannikuni,haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaikadeni. Kümned tuhanded kilpkonnapojad teisaldati lennukitega uude elukohta. Põhjus: nafta väljapurse puuraugust 2. Mis on pneumaatiline õlipoom? 3
siis kui huilgas tormiheli, hukkus laev kui habras lelu. Meri võttis meestelt elu." ,,Ema, mind vist ootab sama: suureks saan, lä'en kalastama." ,,Jah, mu laps, mu pesamuna, oled sündind õnnetuna -- rannanooruk rannakülast. Ootab oht sind, neemeülast. Nüüd veel suisa memme ligi -- kaluriks saad kummatigi." ,,Millal ometi kord sirgun suureks vetesõitjaks virgun!" ,,Oh sind väikest vetehullu! Sündisid vast tunamullu -- nüüd, et merele saaks juba! Tean: jääb kitsaks sulle tuba, merelindu veetleb meri -- sul ju kalurite veri." Meremeeste laul Meremehi meid varjamas taevas, elu ohtlik ja raske on meil, meie kodu ja elamu laevas ulgumerede lagedail teil. Ja kui laine käib kõrgele üles, siis meil algab vast mehine töö, laev vaid rabeleb voogude süles, rebib mastides tormide vöö. Ülal purjedes vingub ja ulub, ja me ruttame rehvima neid. Tuul küll vantide vastu meid surub, aga see veel ei heiduta meid. Aga siis, kui me saabume randa
Ookeanis on nii suur hulk jäätmeid, et 1000 miili kaugusel USA läänerannikust on vees rämpsulaik, mis ületab kahekordselt Texase või Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga. Ainuüksi USA-s võtavad inimesed iga 5 sekundi jooksul kasutusse 60000 sellist kotti. Igal aastal tapab meie plastprügi üks miljon merelindu, 100000 merekilpkonna, hülgeid, vaalasid ja teisi meres elavaid imetajaid (Weiss, 2006). Meie jäätmed sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja ühendeid nagu plii ja elavhõbe, mis võivad saastada õhku, maapinda ja vett. Reostus kahjustab ülimal määral taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947. aastal villis USA
1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Veekogude naftareostus kahjustab randade puhkealasid, kalapüüki ja mere-elustikku. Isegi väike naftalaik linnu sulestikus võib linnu hukutada kui ta tuleb maale ja lõpetab toidu otsingud. Vähem kui 200 t reostus Waddeni meres Hollandis hävitas 40 000 merelindu. Nafta rikub kalade maitse, kuid võib hävitada ka kalamarja ja kalamaime, võib põhjustada väärarenguid ja häireid luustiku arengus. Naftareostuse tagajärjel hävib suur osa mere planktonist. Kuid osa baktereid kasutab naftat toiduks ning neid saab kasutada seetõttu naftareostuse tõrjel. Kui merevee temperatuur on pidevalt alla +5ºC, võib merre sattunud naftat pidada "igaveseks saastaks", kuna nafta
annaabi.ee 
