aegadest peale kaupmeestele ette heidetud. Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu, soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teise nõrkus oma tugevuseks kõik need omadused muutsid selle ala võrreldavaks kõigist elualadest kõige võistluslikuma, spordiga. Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda. Põhjus miks merekaubandusega tegelevat kaupmeest vähem hukka mõisteti ,oli tema võimalus maailma vahetult tundma õppida, ja antiikaja inimesed hindasid niisugust kogemust kõrgelt. Kokkuvõttes oli Vana-Rooma aja kaupmeestel raske amet, sest neid ei usaldatud ja mõisteti pidevalt hukka. Henri Heiste
aastal autobiograafilise raamatu ,,Noa-noa". Gauguini kunstis ja loomingus on sarnasust ka sümbolismi ja juugendstiiliga. Tema tuntumaid teoseid on ,,Kollane kristus", ,,Nägemus pärast jutlust" ja ,,Ta metete" (turg). Elulugu Eugéne Henri Paul Gauguin sündis Pariisis 7. juunil 1848. Tema ema oli Peruu päritolu ja isa prantsuse ajakirjanik. Varajase lapsepõlve veetis Gauguin Peruus. Hariduse sai Gauguin Oléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega ja reisis paljudes maades. Hiljem teenis ta prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis Gauguin Prantsusmaale ja asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli kunstiteoste kollektsioneerimine. 1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas koos maalima. Gauguin arenes väga kiiresti. 1880. aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga. 1882-1888 aastatel esines ta oma töödega mitmetel näitustel.
Paul Gauguin (1848-1903) Elulugu Prantslane Paul Gauguin on üks kurioossemaid kuulsusi kaasaegse maalikunsti ajaloos. Ta sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. Vähe on olnud kunstnikke, kes on silma paistnud sama suure kirglikkuse, äärmuslikkuse ja uuenduslikkusega. Tema hüvastijättu Euroopaga nii kehas kui vaimus võib pidada vägagi tavatuks. Tunderikka värvikirevuse ning troopilise rahva
klass Abja-Paluoja 2011 1 Eugène Henri Paul Gauguin (7. juuni 1848 Pariis 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke. Paul Gauguin sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega reisides paljudes maades. Hiljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine. 1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas nädalavahetustel maalima. Ehkki algul oli ta maalikunstis niiöelda diledant, arenes ta väga kiiresti. 1880ndate aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga.
(Mehhiko kaart, 2009) Mehhiko suurimad linnad on: · Mexico · Netzahualcoyotl · Guadalajara · Monterreay · Puebla (Põhja-Ameerika geograafia, 2009). Kuna Mehhiko pealinnaks on Mexico, siis pealinna ümber on kujunenud Puebla ja Netzahualcoyotl. Need linnad on pealinna lähedale kujunenud, sest inimesed on võibolla läinud suurlinnast Mexicost eemale, rahulikmat elu otsima. Monterrey asub Mehhiko lahe ääres. Linn asub kohas, kus on soodne tegeleda merekaubandusega, mis oli kunagise aja peamine tulu,- ja kuluallikas. Guadalajara erineb Monterrey'st ainult oma asukohta suhtes. Guadalajara paikenb Vaikse ookeani poolsel Mehhiko kaldal. Kasutatud kirjandus Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. (2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk. 45. Arengutaseme näitajad. http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php [vaadatud 12.12.09]. APEC. http://en.wikipedia
ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Kaupmeeste seas oli jõukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt üsna erinevaid inimesi. Mõned äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul ja nende tähtsamad kaupmehed said kõrgeteks riigiametnikeks. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga, et kompeneseerida merekaubandusega kaasnevaid riske. Kuid jõukamate kaupmeeste kõrval oli ka hulganisti vaesemaid, linnast linna ja laadalt laadale rändavaid kaupmehi. 4. Kirik ja usuelu Mitu tähtsat hilise Rooma riigi aegset ristiuskukeskust- Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia langes VII sajandil araablaste võimu alla ja läks Bütsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane
1261 rüüstati saaremaad ordu ja liitlaste poolt. *eesti alal kaks omaette maailma - vallutajad ja allutatud rahvas. Eeslasi ei lubatud linnustesse. *Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. kes ristiusku vastu võeti, kuulutati isiklikult vabadeks. majanduslikud tingimused muutusid talurahvale kitsamaks. kaubandus ja meresõit kui tulutootvad elualad jäeti linnakodanike hooleks. See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama. *Ristimisega kaasnesid "ristiusuliste kohustused". Põhiline koormis - kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti viljas, hiljem karjakümnis, hein. Kindlaksmääratud *naturaalmaks - hinnus. *kui talup. jäi mõisnikule võlgu, andis see põhjuse piirata ta vabadust, anda lisakohustusi. 1315. ikaldus ja näljahäda, eriti rängad Harjumaa rahvale
· Plastika iseloomustab: rikas temaatika, suurepärane teostus, keerukamad poosid, dramaatilisem · Loodi kolosaalseid teoseid · Naise ideaal . puusad jalad voltis rõivas Etruski kultuur · 8 3 saj. e.Kr Apeniini ps · Miks me räägime etruskitest? nende elamud võtsid roomlased üle(Aatruimid) · Aatriumid kestavad 1000-deid aastaid · Etruuria koosnes 12-st linnriigi liidust · Tegelesid põllumajanduse ja merekaubandusega · Õitseaeg 6 . saj. e.Kr · Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil · Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised
Maiadel oli leiutatud oma enda päikesekalender nimega Haab. Selles oli kaheksateist 20-päevast kuud, moodustades 360-päevase tsükli. Et saada kokku 365 päeva, lisasid maiad eelnevale viis õnnetut päeva. (Nicholas J. Saunders 2007: 84) Maiadel olid väga arenenud jahtimisvahendid, nagu näiteks erinevad lõksud,luudest tehtud kalakonksud , mürginooled jne. Samas olid ka laialdaselt kasutusel erinevates suurustes kanuud, millega sai kalal käia või hiljem transpordi ja merekaubandusega tegeleda. Võeti kasutusele ka kirved ja macheted, mis olid igatigi abiks põllunduses kui ka metsades. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 192-194) Peres kõige tähtsaim liige oli laps, tema eest tuli väga hoolitseda ja kõik patud andeks anda. Iga kord, et rasestumine oleks kindlustatud, tuli panna voodi alla pilt sünnitus jumalannast. Kõõrdsilmus ja kokkusurutud pea lasteeas oli maiade üheks tunnusjooneks. Õige abiellumis aeg oli juba 12-14 aastasena
enda kehtestatud reeglite järgi. Kuigi kaupmeestesse suhtuti põlgusega, hakkas raha ikka rohkem ja rohkem mõju avaldama ka samuraide seisusele. Kaupmehed rikastusid, kuna olid nupukamad, osavamad ja kiired tegutsemises. Mõned samuraid abiellusid kaupmeeste perekondadest pärit tütarlastega ja esines juhuseid, kus nad isegi müüsid oma raha eest oma seisusliku kuuluvuse. Kaupmeestega oli vahetult seotud raha. Kaupmehed tegelesid muu hulgas kaugvedude ja merekaubandusega. Meremehed, nagu mujalgi, oskaisd ennustada ilma, olid äärmiselt ebausklikud ja eelkõige hulljulged. Nad püüdsid võrkudega vaalasid, sest vaalaliha peeti delikatessiks, käitusid kartmatult tormitingimustes ega peljanud tegeleda ka salakaubandusega. Vaimulikud Vaimulikud kontrollisid, kas templirituaalid on täidetud, kas templikülastajad on enne sisenemist ka puhastunud: tuli pesta käed, loputada suu ja astuda rituaalse puhastuse saamiseks läbi
· Hakkas tekkima varanduslik kihistumine · Elati enamjaolt suurte taluperedena, juhtisid taluperemehed ehk bondid · Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby · Kuna polnud palju maad tekkisid merekaubandusega tegelejad ja mereröövlid ehk tekkisid viikingite salgad. · Lääne-Eurooplased nimetasid skandinaavlasi normannideks ja Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks · IX sajandil asutasid norralased Islandi ja Põhjameresaared · Erik Punase juthimisel põgeneti Gröönimaa lõunarannikule- karjakasvatus · Leif Eriksson- Põhja-Ameerika, ei püsinud · Gröönimaa oli skandinaavlaste elukohaks XV sajandini, kuni kliima külmenes Normannid Lääne-Euroopas
"Milose Venus" ülakeha on alasti, puusad ja jalad on voltidest kaetud rõivaga. Ülakeha kontrast tuuakse esile. Propotsiooni väljendavad ajastu ideaali. "Lakooni grupp"- näeme suurt dünaamikat, ahastust ja võtlust elu eest. Etruski kultuur 8-3 saj. eKr Appelliini poolsaarel elas palju eriilmelise kultuuriga rühmi. Juhtuv koht on nende hulgas etrusskil. Nende riik koosnes 12st linnriigi liidust. Etruuria . Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaan oli ruut või peaaegu ruut. Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanevad dooria sammastele, aga neil on alus ehk baas, kuid neid puudusin kannerüülid. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid.
naturaalmaksu üle nii, et mõisnik sai osta kallist mööblit. Levisid legendid pururikastest maailmarikastest, mida mindi otsima. Üks kõige legendaarsemaid olid preester-kuninga kristlik riik Aafrikas ja see tuli vabastada muhhameedlaste käest. Kuulus oli ka Elduraado. Ristiusu levimine ja vajadus võidelda islami usuga andis maadeavastustele usulise mõõtme. Cristofer Columbus C.Columbus on kangru perekonnas sündinud. Hiljem hakkas ta tegelema merekaubandusega ja lõpuks sai temast admiral, kes avastas Ameerika kuigi tema õnnetuseks ta sellest oma eluajal teada ei saanud. 3. augustil 1492 väljusid kolm laeva: Pinta, Santa Marina ja Nina sadamatest lootuses leida uus meretee Indiasse. 12. oktoobril 1492 jõudsid nad Bahama saarte juurde. Veel avastas ta Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Jõudes tagasi Hispaaniasse sai ta suurte auvalduste omanikeks. Oma teisel reisil avastati Väikesed Antiilid, Puerto Rico ja Jamaica
Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga. Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid meander-peadteadma et kreeka iseloomulk kujutis (õp lk 54 üleval nurgas) PALUN TEIE KUNSTIAJALUGU AGA KUS ON MU LATTE?????? No said kätte oma latte:D Etruski kultuur 8. -3. sajand e.m.a. Apenniini ps l elas palju eriilmeliste kultuuridega etnilisi rühmi. Juhtiv koht oli etrusikitel. Nende riik koosnes 12 linnriigi liidust. Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Se soodustas kultuuri arengut. Õitseaeg on umbes 6. sajand e.m.a. Käisid läbi kreeklastega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaanilt peaagu ruut. Templil sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanesid dooria sammastele. Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua
annaabi.ee 
