polnud seda viitsimist ka. Pärast esimesi võistlusi oli koju minnes väga hea tunne ja kõik kohe kiitsid et kui tubli ma olen. Nii ma tahtsingi koguaeg edasi võistelda ja nüüd on juba 5 korda nädalas treeningud. Mul on tekkinud eesmärgid ja ma tahan neid saavutada. Paremate eesmärkide saavutamiseks on vaja ka paremaid tingimusi. Veel...on päris kindel, et sporditegemisest tingitud distsipliin kandub suuresti üle ka teistesse eluvaldkondadesse. Samuti ausa mängu mentaalsus ja kõik sinna juurde kuuluv. Austatakse reegleid, vastast ja oma vanemaid. Meenutan veelkord, et kindlasti ei lähe alati nii hästi nagu sa alati loodad, ilmselt suurem osa üritajatest põrub. Paljud seavad küll eesmärgid, kuid ikkagi katkestavad ja löövad käega. Lõpetuseks ütleksin, et sportimine on igati kasulik ja on hea kui sul on eesmärgid, tahtmine ja kohusetunne! Tee sporti veel nii kaua kuni oled noor ja jõuad! Tänan tähelepanu eest!
Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp. Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik.
Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum
Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Morris. Süntaktika SEOTUD MÄRKIDEGA
Põder, 2006, 2007) või sihtobjekt eristub taustast kui hästi silmatorkav figuur. Tsensuur ja Eetika Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid. Teoreetiline distsipliin. EETILINE SÜSTEEM – kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise “muster” Moraal: ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum/süsteem, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika: hingeseisund, hoiak, mentaalsus, ... Sisemised piirangud/normid, võimalik käsitleda ka ühiskonna kui terviku tasandil. Formaalsed normid – seadused ja reeglid (kui rikutakse kirjapandud norme, siis ollakse seadusrikkuja). Implitsiitsed normid – kirjutamata, kuid üldtunnustatud normid (kui rikutakse kirjutamata norme, siis “minnakse üle piiri”). Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine.
põhineb lugeja silmaringil. Lugeja ootab tekstilt vastuseid oma küsimustele, toimub lugeja ja autori lõimumine. Tekst muutub vastuvõtu ajal ja ühes sellega ka lugeja Mentaalsuse (maailmapildi) uurimine romantikud: Volksgeist, Kulturgeist "Annales. Economies. Sociétés. Civilisations» (Lucien Fevre, Fernand Braudel, Georges Duby, Marc Ferro, Jacques Le Goff): "la longue durée" uuringud Mentaalsus kajastub selle ajastu tekstides(kinnistunud ja kultuuris levinud käitumismallid ja mõtteviisid.Traditsiooniline ajalookäsitlus oli sündmuseksekne, isikukeskne. Subkultuur (ühised sümbolid, väärtused, keele- ja käitumisnormid) Territoorium Vanus ja sugu Tegevus või eriala Religioon (nt lahkusulised) Etniline subkultuur Kultuuri institutsioonid ja vahendajad riik, kirik, akadeemia eliit metseen, kollektsionäär, kuraator, kriitik
oluliste teadmisteta drammatikast ja süntaksist. Tänapäeval jääb järjest vähemaks, 19.saj kultuuris oli rohkem ja muusikaharidus arenenum kui praegu;3)haritud kuulaja-kuulab ja ostab palju, kuid vahetut muusikaga ja muusikalise struktuuri tajumise võimet asendavad muusika kohta käivad teadmised, eriti mis puudutab interpreetide elulugusid ja nende võrdlust üksteisega;4)emotsionaalne kuulaja-eelistavad tundelist,emotasionaalset muusikat, nt Tsaikovski. Huvi pakub vaid omaenese mentaalsus;5)minevikku pöördunud kuulaja-püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel, protest ametliku muusikaelu ja selle institutsioonide vastu;6)meelelahutust otsiv kuulaja-neid on kõige rohkem, hindavat muusikat kui meelelahutust, nende käitumine sarnaneb suitsetajale, meenutab maaniat. Nad on väga passiivsed ja avaldavad teravat vastupanu igale jõupingutusele, mida kunstiteos neilt peaks nõudma;7)inimesed, kes on
* esmasus - seostub märgiga. Esmasus on „tunne“, võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega sul seostub märgiga, see on tunne. Kas Kaspariga on kõik elus, see on puhas TUNNE. Tuleb mõttesse * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad. Nad jõuavad korterisse, aken on lahti – Kaspar prolly elus, enne aken lahti. Pole enam ainult su peas, mingid tunnused tulebad juurde * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega. Kaspar teeb ukse lahti, tekib tähendus ja arusaamine Rist: ikoonina 2 kriipsu, aga sümbolina kristuse sümbol 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust:
aja hetkel (Kitchen). Mida peetakse täna eetiliseks? · Maine on kultuurist sõltuv ilming, mis muutub ajas ning jälgib sotsiaalses, kultuurilises ja majanduslikkus sfääris toimivaid nähtusi (Aula). Maine tähendab usaldust, atraktiivsust ja esimest valikut. "Reputation means TRUST and RESPECT" Pekka Aula . Kuidas tänane kultuuriruum, mentaalsus mõjutab maine kujunemist? · Reputatsioon/maine (nagu ka imago, nagu ka värv, ... st objektide subjektiivsed omadused) ei ole toote küljes, ei ole ,,built into organization", on ,,built into ones mind". Maine ehitatakse üles auditooriumi poolt, mainehinnang konstrueerub inimeste teadvuses. · Reputatsiooni/mainet ei saa 100% kontrollida, saab aga juhtida (reputation management, ametikot: CRO Chief Reputation Officer).
Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada
Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada
Müüt ei seleta maailma mõistetes, vaid see teeb läbi fantaasiarikaste kujundite, metafooride ja analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“. Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada
annaabi.ee 
