EESTVEDAJAID LÄÄNE KULTUURIS Rene Descartes George Berkeley ◉Dualist- tunnistas ◉Monist- tunnistas materiaalset ja vaid vaimu vaimset maailma. olemasolu. ◉Arvas, et inimese keha ja hing on seotud läbi aju küljes paikneva organi, käbikeha. KOLM ARUSAAMA SOLIPSISMIST Metafüüsiline Epistemoloogilin Metodoloogiline e Välismaailm ja Ainult mõtetes teised inimesed Isiku mentaalses saab kindel olla on peegeldus olekus saab kindel ning keha ja aju sinust endast. olla, kuid muu võivad olla osa maailma võetakse välismaailmast. pigem küsimuse, kui valena. HUVITAVAD TEOORIAD EKSISTENTSIST Tänan kuulamast ! Allikad ◉https://en.wikipedia.org/wiki/Solipsism ◉https://en.wikipedia.org/wiki/Ren%C3% A9_Descartes ◉https://en.wikipedia.org/wiki/George_Be rkeley
momentidele > õiguspoliitilistele asjaoludele Liigsõnalisus Politsei kutsuti Saturni nime kandva kohviku juurde. Mis puutub ärinime tõlkimisse võõrkeelde, siis see ei ole lubatud. Seda riiet on kolmes erinevas värvitoonis. Võõrsõnade põhjendamatu eelistamine tavatekstis legaalne > seaduslik, garantii > tagatis, kompenseerima > hüvitama, adopteerima > lapsendama, baasil > põhjal Eesti meedia mentaalses keskkonnas on näha intellektuaalse ressursi reaalset nappust. Liigselt tarvitatakse sõnu karismaatiline ja legendaarne. Släng, argikeel, kujundid ühikas, mobla, telekas, kaifima, suht, nahka panema, jalga laskma VÕÕRMÕJUD Vene, soome, inglise keele mõjud. kuskil tähenduses ‘umbes, paiku’ läbi tähenduses ‘kaudu’ maaletooja – ‘sissevedaja’ ostukeskus – ‘kaubanduskeskus’
Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast. Klassikalise solipsismi probleemid tulenevad enda kogemusel põhineva subjektiga samastamisel või eristamisel. Enda samastamisel või eristamisel subjektiga(nähtus, teine inimene, füüsiline keha vms) ei võimalda objektiivse maailma võimalikkust, sest kogu
vajalikke vorme. Tekstis realiseerub lekseem alati mingi sõnavormina. Lekseem: eri definitsioone K. Kerge järgi on "lekseem abstraktsioon kolmes mõttes: Lekseem on rohkem märk märgisüsteemis kui vorm või vähemalt mitte enam vorm kui tähendus. Reaalses maailmas on sedavõrd lihtne opereerida materiaalse vormiga (prosoodiline sõna, tema graafiline kuju), et vormi on peetud primaarseks uurimisobjektiks väga pikka aega." Lekseem ei pea meie mentaalses leksikonis ehk siis isikuti memoreeritud püsileksikonis esinema: sõnad on ka kõik keele grammatilise süsteemi toel moodustamist võimaldavad üksused, n-ö potentsiaalsed sõnad aktuaalsete kõrval, ka kõik need sõnad, mida inimene ei ole kuulnud või mida ei olegi veel moodustatud, kuid mida võimaldab moodustada meie keele sõnamoodustusreeglistik (tuletusreeglid, liitmisreeglid, nende kombineerimise reeglid) näiteks võiksime teha sõnad tuiksoon - voolsoon - nõrgsoon jne.
tähenduse järele, nt. mida tähendavad eesti keele sõnad hädaabi või kiirabi. Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e. referendist e. mõistest e. sisust) ja uurib, missugused keelemärgid on selle tähistamiseks kasutusel. Küsib nimetuste, tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut. • Fraseoloogia Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis). Neis puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus. Leksikoloogia naaberdistsipliinid:leksikograafia • kr. lexikon ’sõnaraamat’, grapho ’kirjutan’
esinenud. • “Völkerpsychologie” – kõrgemaid vaimseid protsesse, mis peegelduvad kultuurinähtustes saab uurida ainult läbi ajaloolise analüüsi ja kultuurinähtuste vaatlemise. 10-köiteline teos “Völkerpsychologie” – grupi/kultuuripsühholoogia. Edward Bradford Titchener (1867-1927) • Strukturalismi esindaja. • Psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks mentaalses elus toimub. Psühholoogia peab uurima vahetuid kogemusi, teadvust. • Teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine – erinevus Wundist. Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk. • Introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused), kuid mitte objektid ise ega tajupildid! • Teadvuse elemendid: aistingud, kujutlused, emotsioonid – neid saab mõista vaid
Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses mentaalses ja füüsilises tervises Arenguetapid: 1. Normaalne autism endassesulgumise järk, laps on suheldes hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt. hüüan ja ema tuleb), turvalisustunde ja hiljem lubab see kellegisse kiinduda
on võimalik luua vähem mudeleid - Tavaelu järeldust tegemisel luuakse mentaalne mudel, toetudes oma teadmistele, kogemustele ja kontekstile, kuid ei kaaluta alternatiivseid võimalusi Teooriate võrdlus - Pragmaatilise mõtlemise skeemide teooria – pole tervikteooria – see kirjeldab miks lahendatakse hästi valikuülesande teatud versioone - Abstraktsete reeglite teooriad – kirjeldavad täpselt reegleid mis inimeste mentaalses loogikas on kuid probleemist aru saamist ja konteksti mõju ei uuritud piisavalt - Mõttemudelite teooria – seletab erineva tüüpi järeldamist Induktiivne lähenemine - Üksikute vaatluste põhjal tehakse üldiseid järeldusi - Kasutatakse teaduses seega käsitleb antud teema ka teadusliku mõtlemise iseärasusi Loose view of reasoning – Rips - Inimesed muudavad pidevalt oma uskumusi või uskumuste tugevust sõltuvalt sellest
R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism:
Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Eriti hoogustusid taolised üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid oli eurooplase arusaama kohaselt despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Rahvastik Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas hinnanguliselt 8085 miljonit inimest. 1600. aastaks kasvas
treenitud ja kujundatud meele- ja mõttelaadi, mentaalset kollektiivset program- meeritust, milles avaldub kollektiivile iseloomulik viis tegutseda, mõelda, tunda ja väljenduda. Mentaalne kollektiivne programmeeritus avaldub kollektiivsetes rahvuslikes väärtustes, rituaalides, kangelastes ja sümbolites. Tavaliselt käsitletakse mentaliteeti kui koos elavate inimeste vahel tekkivat sümboolset mentaalset võrgustikku. Samas mentaalses võrgustikus elavaid inimesi seovad tugevad argielu sidemed, huvid ja käitumisstrateegiad. Mentaalne võrgustik annab neile tähenduslikud süm- bolid, ühise mentaliteedi. Rahvuslikku mentaliteeti peetakse teatud olukordades toimivaks ratsionaalseks, vältimatuks mõtlemisviisiks, mis seob isikuomadustelt täiesti erinevaid inimesi. Ajalooline pärand määrab inimeste käitumise ühiskonnas ja isiksuslikud keskmised para-