kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad ikema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud. õiguskindlus - õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Hea halduse põhimõtte (Riigikohtu poolt tuletatud PS §-st 14) kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. 4 – Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused; – Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid;
saada, millied kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad olema ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud. Õiguskindlus- õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon eab olema nii lihtne ja selge, et keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. 11. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu referendumite või rahva poolt
millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad ikema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud. õiguskindlus - õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Hea halduse põhimõtte (Riigikohtu poolt tuletatud PS §-st 14) kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. Selgelt kindlaksmääratud õigused, kohustused ja nende tingimused; Selgelt kindlaks määratud ja piisavalt üksikasjalikud menetlusreeglid; Halduse kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud ja hankida tõendid;
õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi(praktilisust). Asjaajamis hea tava eeldab, et organistatsioonis on dokumendihaldus reglementeeritud ja reglementeeritud nõuetest kinnipidamise eest on määratletud vastutus. Juht kehtestab asjaajamiskorra, mis sõnastab dokumendihalduse eesmärgi ja ülesanded; määrab töötajate ülesanded ja vastutusalad dokumentide loomisel ja haldamise protsessides; sätestab õigusaktide nõuetele vastavad menetlusreeglid organisatsiooni tegevuste ja otsuste vastuvõtmise dokumenteerimiseks. 14 Dokumendiplank, formaadid, liigid, veeriste laiused, plankide valmistamine ja turvaelemendid on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks Liigid üld- ja kirjaplank Turvaelementideks on: *fooliumtükk, *rasterntükk, *reljeefpitsatiga valmistatud element, * plangi number, *vesimärk
lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema. Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6 Haldusmenetlus Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest,
12 http://www.riik.ee/dhp/publ/FNoue_rk1.PDF ja http://www.riik.ee/dhp/publ/Juhend_rk1.PDF. 26 Dokumendi- ja arhiivihaldus 6 Asjaajamiskord 6.1 Üldist Asutuse juht kehtestab dokumendihalduse korraldamiseks asjaajamiskorra, mis sõnastab asutuse dokumendihalduse eesmärgi ja ülesanded; määrab töötajate ülesanded ja vastutusalad dokumentide loomisel ja haldamise protsessides; sätestab õigusaktide nõuetele vastavad menetlusreeglid asutuse tegevuste (sh dokumendihaldusega seotud tegevuste) ja otsuste vastuvõtmise dokumenteerimiseks. Asjaajamiskorra järgimine on kohustuslik kõigile dokumenditöös osale vatele töötajatele. Asjaajamiskorras kirjeldatud nõuete ja menetlusreeglite järgimine tagab dokumen- dihalduse vastavuse õigusaktidele ning aitab kaasa asutuse tegevuse läbipaistvuse- le. Asjaajamiskord võimaldab asutuse töötajatel mõista oma rolli asutuse tegevuse
pakendi märgistus vastama kauba müügipakendile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. (4) Vabariigi Valitsuse volitatud minister võib kehtestada kauba märgistamise nõuded ja märgistuses nõutava kauba koostise või omaduste määramise meetodid. Riiklik järelvalve ja vastutus seaduse rikkumise korral (asutuse tegevus, mis o suunatud haldusmenetlusele.) Mis on riiklik järelvalve? Mis liiki menetlus see on, menetlusreeglid on sätestatud kus, mis on põhiprintsiibid? Sanktsioonide määramise kord. § 21. Järelevalve teostajad Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Tervisekaitseinspektsioon; 3) politseiprefektuur; 4) valla- või linnavalitsus. Riigivõimu teostamise menetlus e haldusmenetlus. § 22. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused
18 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Kohtulik menetlus Kohtulik menetlus on sarnane vahekohtule, sest annab kolmanda osapoole tehtud õiguslikult siduva otsuse Erinevused nt: -‐ rahvusvahelised kohtud on alalised -‐ kohtunikud on varem ära valitud -‐ menetlusreeglid ja rakendatav õigus on paika pandud -‐ rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerinud Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kõik osapooled nõustuvad jurisdiktsiooniga. NB! Kohtusse saab minna ainult siis, kuid mõlemad pooled on nõus ja tunnistavad seda jurisdiktsiooni.
- tuleb kasutada meetmeid, millest me rääkisime esimeses loengus. Kohtulik menetlus (erinevas vahekohtust on see, et kohtulikku menetlust viivad läbi alalised rahvusvahelised kohtud): ❏ Kohtulik menetlus on sarnane vahekohtule, sest annab kolmandale osapoolele tehtud õiguslikult siduva otsuse ❏ Erinevused, nt: - Rahvusvahelised kohtud on alalised - Kohtunikud on varem ära valitud - Menetlusreeglid ja rakendatav õigus on paika pandud - Rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerunud ❏ Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kõik osapooled nõustuvad jurisdiktsiooniga Rahvusvaheline Kohus(International Court og Justice) : ❏ Üks ÜRO peaorganitest (ÜRO-l on 6 peaorganit: peaassamblee- ja julgeolekunõukogu,
Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete
HMS §88 Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Haldusorgan peab määratlema, kas see on piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks, kuid lõpliku otsuse teeb Kohus (100%- liselt ei saa kindel olla, et tegu on määrusega, enne kui Kohus pole nii öelnud) Pädevusmenetlusvorm: - Pädevusreeglid tulenevad eriseadusest (valdkonnaseadusest) + VVS-st - Menetlusreeglid HMS-st, VVS-st; §96 - Vormireeglid §96 (3), HMS, VVS Määruse materiaalse kontrolli puhul peab olemas olema volitusnorm ning seadus peab volitusnormi eeldustest kinni pidama ning normiga kooskõlas olema. Vabariigi President: Põhiseaduse 5. peatükk! Presidendikandidaadi nõuded on mitmes kohas EV Põhiseaduses: - Sünnilt Eesti kodanik + vähemalt 40 aastat vana (§79 (3)) - Ei tohi olla olnud President viimased kaks ametiaega (§80 (1) 2))
(3) Tööandja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetest ärakirja Eesti Töötukassale samal ajal andmete esitamisega usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele. (4) Konsulteerimisel on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus koh- tuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid käesoleva seaduse § 113 lõi- kes 3 ettenähtud korras ja tähtajal. 1. TLS §-d 101–103 näevad ette menetlusreeglid, mida tööandja peab järgima, kui ta ka- vandab TLS §-s 90 toodud kollektiivset koondamist. Viidatud sätete eesmärk on kaitsta töötajaid olukorras, kus lühikese aja jooksul koondatakse ettevõttes suur hulk töötajaid. 2. Paragrahv 101 reguleerib töötajate informeerimist ja nendega konsulteerimist töölepin- gute kollektiivsel ülesütlemisel. Kui tööandjal tekib vajadus töötajaid kollektiivselt koondada,
annaabi.ee 
