Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel. Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib. Kollektiivse töötüli lahendamine Olukorras, kus kõiki menetluslikke reegleid on järgitud, kuid töötajad ja tööandjad ei jõua kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste osas, on tegemist kollektiivse töötüliga. Kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda riikliku lepitaja poole. Riiklik lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle ülesandeks on aidata leida töötüli pooltel kompromiss. Kui lepitaja jõuab järeldusele, et poolte leppimine ei ole võimalik, lõpetab lepitaja lepitusmenetluse. Streik ja töösulg
Nt. Kui neil on puutumatus (see pole absoluutne, riigikogu liikmed saavad hääletada, et puutumatus ära võtta). 7.Informeerituse printsiip- Igaühel on õigus teada, milles teda süüdistatakse.õiguskaitse süsteemis püütakse asjaosaliste suhtes tagada maksimaalne informeeritus. Õiguskaitse süsteemi tegevus peab tagama isikutele maksimaalse informeerituse ühe või teise toimingu õiguslikust alusest ja vajalikkusest. Õigus teada, milliseid menetluslikke võtteid tema suhtes kohaldatakse. Nt . Kohtueelse uurimise lõpus on süüdistataval õigus tutvuda tema kohta kogutud kriminaaltoimiku materjaliga; õigus telefonikõnele jne. 8.Kaitse õiguse printsiip- Õigus kaitsele. Ennekõike kriminaalmenetluse küsimus, aga põhimõtteliselt on igal isikul õigus kaitsele. Profesionaalsed kaitsmise spetsailistid on advokaadid, kes raha eest osutavad õigusabi. Kaitse teostatakse kokkuleppel kliendiga või on riigi poolt määratud kaitse
neli päeva ja kuus tundi kinnipidamist politseis ... Omistada käesoleva asja erisustele nii suurt tähtsust selleks, et õigustada nii pikka kinnipidamisaega ilma kahtlusaluse toimetamiseta kohtuniku või mõne muu pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette, tähendaks sõna "viivitamata" otsese tähenduse lubamatult laiendavat tõlgendamist. Artikli 5 lõike 3 puhul nõrgendaks selline tõlgendamine tõsiselt üksikisiku huvide menetluslikke kaitseabinõusid ja põhjustaks tagajärgi, mis kahjustavad selle sättega kaitstud vabaduse olemust. Seega on Kohus sunnitud järeldama, et mitte ühtegi kaebajaist ei toodud "viivitamata" pädeva õigusvõimuga ametiisiku ette ega vabastatud "viivitamata" pärast vahistamist. Kaheldamatu asjaolu, et kaebajate vahistamise ja kinnipidamise põhjuseks oli õiguspärane eesmärk kaitsta ühiskonda tervikuna terrorismi eest, ei ole iseenesest piisav tagamaks vastavust artikli 5 lõike 3 nõuetele
mudelina (kasuliku mudeli seadus). Otsustamisel ühe või teise kaitseviisi kasuks põhirõhk on kaitsevormi kestvusel ja maksumusel ning õiguskaitse taotlemise keerukusel, sealhulgas menetlustähtaegadel. Esmalt tuleks otsustada, kui pikaks ajaks soovitakse õiguskaitset saada ning kui suuri summasid ollakse valmis kulutama õiguskaitse taotlemisele ja jõushoidmisele. Teiseks, valiku tegemisel tuleb arvesse võtta menetluslikke küsimusi. Juhul kui tegemist on siseriiklikule turule suunatud tootega ja selle autoril puuduvad toote välisturgudele pakkumise ambitsioonid ning tegemist on tootega, mille nõudlus jääb väikeseks, siis võiks kaaluda leiutise kasuliku mudelina registreerimist. Kui aga tegemist on leiutisega, mis on välja töötatud teadusasutuste ühisprojektina, mille arendustöösse on kaasatud hulgaliselt
jäänud kasutamata EIKist tulenev õigus tõendit kontrollida. Isikuline ja esemeline tõend - § 63. Isikulisi tõendeid reguleeritakse ristküsitluse regulatsiooni, esemelisi tõendeid reguleeritakse läbi dokumentide?? regulatsiooni. - Tõendi asjakohasus – tõend ei ole asjaga puutumuses, siis ei ole mõtet tõendit kohtule esitada. - Tõendi lubatavus – kirjeldab tõendi kogumise protsessi. Kui kogumisel on tehtud menetluslikke vigu, on tegemist õiguspoliitilise lubamatusega. - Tõendi usaldusväärsus – Usaldusväärsus on tõendi võime kajastada uuritava kuriteo tunnust ja seda kriminaalmenetluses taasesitada (3-1-1-89-12). Madal usaldusväärsus tähendab mitte-töökindlat lüli konkreetse tõendi andmetöötlustsüklis ja väljendab eri tõendiliikide puhul erinevalt. Tuletatud tõendi puhul sõltub tõendi usaldusväärsus iga tuletusahela lüli usaldusväärsusest.
nistada mõni Euroopa Liidu õiguse (või sellega seotud Eesti õiguse) säte aluspõhimõtetega vastuolus olevaks, ilma seda ähvardust tegelikult teoks tegemata. Ei ole vaja kinnitada Tšehhi Konstitutsioonikohtu eeskujul otsesõnu, et kontrolli võimalus „on pigem potentsiaalse ähvarduse iseloomuga, mida ei pruugita praktikas kunagi rakendada“*65. Samas pole ka mingit vajadust luua uusi menetluslikke võimalusi niisu- guseks kontrolliks, sest see tekitaks täiesti tarbetu surve nende võimaluste kasutamiseks. Õiguskantsler Indrek Tederil on igati õigus märkides, et „[k]ui põhiseadus ära unustada, sellest mitte rääkida ja mitte rõhutada, et on olemas põhiväärtused, siis need võidaksegi reaalsuses ära unustada“*66. Kuid mõnikord rõhutamisest piisabki. Aluspõhimõtete kaitsmise problemaatikat peaks käsitlema Euroopa Liidu õigus-
jaanuar 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/01/t02011601-07.html. 108 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine, 13. märts 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/t02031307-04.html. 109 Küll aga ei tohi Riigikogu õiguskantslerile seada täiendavaid menetluslikke barjääre, mida põhiseaduse § 142 ette ei näe. 110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste
haldusõigusliku abinõuga (analoogiliselt nt Alaealise mõjutusvahendite seaduse /AlMVS/ §-ga 3 lg 1, mis näeb ette vestlusele suunamise, sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse jms). a) Veapunkt iseenesest (selle kindlaksmääramine vastavalt rikkumise raskusele) ja lisamine punktikontole ei ole karistus materiaalõiguslikus mõttes. See toiming ei ole kriminaalmenetluslik ega nõua vastavaid menetluslikke garantiisid; seega on tegemist haldustoiminguga. Topeltkaristamine on välistatud; ne bis in idem (ühte tegu ei saa kaks korda kriminaal- või väärteomenetluse korras lahendada) põhimõte ei ole rikutud. Järelikult ei ole välistatud ka isiku karistamine väärteo eest ning samaaegne veapunkti lisamine kontole. b) Nõustamisele suunamine vabatahtlikkuse alusel. Selle õigusjärelmi materiaalõiguslik loomus on vaieldav
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide
1 1 126 lg 2 teist lauset tõlgendama nii, et oleks tagatud kõnealuse sätte kooskõla põhiseadusega. KrMS § 126 lg 2 teise lause põhiseaduskonformne tõlgendus tähendab eeskätt, et arestitud vara võõrandamise eeldusi tuleb käsitada kitsendavalt, võõrandamise otsustamise korda aga isiku menetluslikke õigusi laiendavalt. 12. Arestitud eseme sundkorras võõrandamise lubatavus tuleb välja selgitada vastandlike huvide kaalumise teel, kusjuures võõrandamist saab pidada lubatavaks vaid juhul, kui vara väärtuse eeldatav vähenemine kaalub selgelt üles omaniku huvi mitte vahetada konkreetse eseme omandit selle müügisumma vastu. 13. Hindamaks, millises ulatuses võib vara väärtus eseme võõrandamata jätmisel väheneda, on muu hulgas vaja prognoosida ka kriminaalmenetluse kestust, s
annaabi.ee 
