HMS seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. 4 Haldusmenetlus ja põhiõigused Põhiõigustega puutub haldusmenetlus kokku erineval viisil. See kehtib nii materiaalsete kui ka menetluslike põhiõiguste kohta. Põhiõiguste ja vabaduste kaitse haldusmenetluses on küllaltki reljeefselt sätestatud haldusmenetluse seaduses. Haldusmenetluse seaduse §3 lõige 2 sätestab haldusakti ja toimingu proportsionaalsuse nõude halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning seatud eesmärgiga proportsionaalne. See haldusmenetluse seaduse säte näeb proportsionaalsuse printsiibi rakendamisel ette kolmeosalise testi.
õigused suhetes ametiasutustega vajavad rohkem kaitset. • Resolutsiooni eesmärk on parandada isiku positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses. • Õiglane otsus kui ülim eesmärk. Tutvu resolutsiooni tekstiga Resolutsiooni 77(31) põhimõtted: 1. Õigus ärakuulamisele 2. Õigus tutvuda enda kohta käiva informatsiooniga 3. Selgituste saamine ja esindus 4. Otsuste põhjendamine 5. Õigus kahju hüvitamisele Euroopa Kohtu praktika • EK on rõhutanud menetluslike garantiide tähtsust, eeskätt: • Halduse seotus seadusega • Diskrimineerimise keeld • Proportsionaalsuse põhimõte • Õiguskindlus • Õiguspärase ootuse (usalduse) kaitse • Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse langetamist Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika • Erapooletu menetlus • Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks • Loetelu on mitteammendav, võib täieneda. Euroopa põhiõiguste harta 2000
andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, siis eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna. Kuna kohtupraktika tunnistab veel ka nii otsusena vormistatud haldusmenetluse toimingut ja menetlustoimingu raames tehtud haldusotsustusi, mida saab tühistada tühistamiskaebusega, siis on variatsioone palju. Käesolevas analüüsis on püütud näidata, et teatud valdkondades on menetluslike sammude õiguslikus olemuses juba kokkulepe saavutatud ja nende vaidlustamisvõimalus selge, kuid niisuguste vahevariantide puhul, kus kindlakskujunenud praktikat pole, sõltub konkreetsest olukorrast, kas tegemist on pigem menetlustoimingu või millegi muuga. Eesti kohtupraktikas on näiteks uuringuloa andmisel loetletud, et loa andjal tuleb läbi viia järgmised menetlustoimingud: 1) avaldada viivitamatult menetluse algatamise teate
tegelemise aega. Kohtute seaduses sätestamata küsimustes võiks lähtuda haldusmenetluse seaduses*35 (HMS) sätestatud põhimõtetest. Näiteks uurimispõhimõtte kohaselt on menetluse läbiviijal õigus koguda asjas tähtsust omavaid tõendeid ning hea halduse põhimõtte kohaselt on ametnikul õigus tutvuda tema kohta kogutud materjaliga ja esitada oma arvamus enne otsuse tegemist. Siinkohal olen valmis tegema järeleandmise kohtunike menetluslike garantiide kahjuks ning pean võimalikuks distsiplinaarjärelevalve teostamist enne menetluse formaalset algatamist (süüdistuse esi- tamist). Menetluse formaalsel algatamisel ja hilisemal tõendite puudumise tõttu eeluurimise lõpeta- misel oleks kohtuniku jaoks samavõrd häbimärgistav mõju kui asjaolude uurimisel ja kohtuniku sele- tuse küsimisel ilma nende formaalsete otsustusteta. Kui probleemiks on väljaspool formaalset eel-
inimõigusteks, sest on rohkem seotud religioossete rituaalidega. · Magna Carta (1215) iseenesest väga vastuoluline ja pole parim näide inimõigustest. Tegemist on poliitilise kokkuleppega kõrgaadli ja kuninga vahel. Miks peetakse seda inimõiguste dokumendiks, sest seal on kirjas säte, et kedagi ei tohi arreteerida, saata asumisele, kui teda pole süüdi mõistetud kehtiva õiguse alusel ja kohtu taolises instantsis. Tegemist esimeste menetluslike õigustega. Miks pole klassikaline inimsäte, sest selle kohaldamine oli piiratud. Esiteks seda kohaldati ainult meestele suhtes. Teiseks kohaldati üksnes rikaste meeste suhtes. Tegu väga kitsa seltskonna kaitsega. Lisaks oli eraldi punkt, et ühtegi meest ei või vangistada kui süüdistajaks on pelgalt naine, va kui tegu oli abikaasaga. · Inglismaal sarnane dokument, ,,English Bill of Rights" (1689). Selles on säte, et ainult protestantidele on
vabadus, eraelu puutumatus, kutsevaliku vabadus ja omandi õigus Põ, millel on suhteliselt nõrk (keskmine) kolmikmõju- nt südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, kogunemisvabadus, sõnumi saladus, õigus vabalt liikuda, kodu vabadus Erand korras kolmikmõju- sund võõrandamine, väljasaatmise keelt, varjupaiga õigus, menetluslike põ puhul. Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline) § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust nt §31 2. lause 2. piir põhiõiguse õigustatud riive, riive võib olla õigusvastane või õiguspärane II Õigus ja õiguse piir 1
Kolmikmõju viib selleni, et on vaja õigusi balansseerida. § 13 lg 1, 25 Neli põhiõiguste rühma: 1) Tugev kolmikmõju (nt inimväärikus; õigus elule, kehalisele puutumatusele; väljendusvabadus, kutsevabadus jne) 2) Keskmine kolmikmõju (südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, koosolekuvabadus, sõnumisaladus, õigus vabalt liikuda, kodu puutumatus) 3) Erandkorras kolmikmõju (nt sundvõõrandamine, väljasaatmise keelu puhul, menetluslike põhiõiguste puhul) 4) Kolmikmõju puudub (poliitiliste õiguste puhul) 31 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon – põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir – põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1
võimalik ka nõude vabatahtlik täitmine ning hagejal puudub üldse õigus oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduda Kohtule vastamine on kohustuslik, kui kohus kohustab kostjat vastuväiteid esitama. Menetluslik taandus Menetlusliku taanduse korral ei vaidlusta kostja mitte nõude sisu ja asjaolusid vaid hageja võimalust asja kohtus vaidlustada. Kostja saab nõuda asja üleandmist vahekohtule, mõnele kohtueelsele või -välisele vaidluse lahendamise instantsile. Menetluslike taanduste olemasolu peab kohus kontrollima ka kostja vastuväidetest sõltumatult. Vastuhagi Kostjal on võimalik lisaks vastuväidetele esitada ka hageja vastu nõue. Kostja poolset nõuet, mida menetletakse samas menetluses nimetatakse vastuhagiks. Igasuguseid kostja nõudeid hageja vastu ei saa siiski pidada vastuhagiks. Selleks, et kostja nõuet saaks menetleda samas menetluse hageja nõudega, peab kostja nõudel olema tihe soes hagiga. Vastuhagi menetlusse
·Kaitse tõendite uurimine ·Vastutõendamine ·Prokuröri süüdistuskõne ·Kaitsja lõpukõne ·(Repliigid) Süüdistatava viimane sõna Kohtuistung on kriminaalmenetluses keskseks sündmuseks. Kogu kohtueelne menetlus toimubki selleks, et kohtuistungil oleks midagi teha (või selleks, et nentida - istungit pole vaja üldse pidada). Ajalooliselt kriminaalmenetlus pikka aega vaid kohtuistungiga piirduski. Kaasajal on kohtuistung oluline paljude põhiliste menetluslike garantiide ja põhiõiguste tagamiseks. Nüüd oleks ehk hea aeg lugeda mõnd neist põhiõigusi puudutavatest kirjatükkidest, mille õppeinfosüsteemi riputasin. Sealt selgub muuhulgas, et ka kohtuistung ise on üheks põhiõiguseks. Võistleva menetluse loogika kohaselt tuleb poolte ja kohtu rollid lahus hoida, et kohus saaks erapooletult asja otsustada. Rollide eraldi pidamist näeb ette KrMS § 14 Kohtumenetluse võistlevus
sarnases süsteemses seoses kriminaalõiguse ja kriminaalkohtumenetluse ning tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluse õigusharudega. Vanema põlvkonna juristid võib-olla mäletavad veel nõukogude õiguse süsteemis palju aastaid väldanud käsituste lahknevust selles, mis on haldusprotsess - see teoreetiline vaidlus võib evida sotsiaalse mälu kaudu mõningast järelmõju praegugi. Oli kaks erinevat käsitlust: 1) haldusprotsessi laiemas mõttes käsitati kõigi võimalike menetluslike toimingutega haldusõiguse valdkonnas üldse - haldusõiguslike normide promulgeerimisest kuni nende realiseerimiseni, sh ka haldusvastutus materiaalõiguse normistikuna ning vastav lahendamise kord haldusprotsessina selle kitsamas tähenduses; 2) haldusprotsessi kitsamas mõttes käsitati vaid kui haldusvastutuse materiaalõiguse normistiku realiseerimise korda menetlusnormistiku (haldusprotsessi) alusel ja korras.
annaabi.ee 
