Samas puudub kindel järjekord, millist viisi, millises olukorras kasutada. Seega võib vabalt ilmneda ka olukord, et erinevates kohtutes on erinevad metoodikad kuidas menetlusdokumente kätte toimetatakse. 1. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 6. osa Mis üldse on menetlusdokumentide kättetoimetamise mõiste? (TsMS) § 306 lg 1 ütleb järgmist. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Dokumendid, mis on kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama on esitatud (TsMS) § 306 lg 5-s ja milleks on hagiavaldus, kaebus ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsus ja asjas menetlust
esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. 23. Menetlusdokumentide kätteandmise kord ja selle tähendus § 306. Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste (1) Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. (2) Menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. (3) Menetlusdokumentide kättetoimetamist korraldab kohus postiteenust majandustegevusena
minimaalse summa. - Õigussuhte esialgne reguleerime: ühisvara või kaasomandis kasutamise, lapsega suhtlemise korra jm küsimuste lahendamiseks võib kohus määrata esialgse korra. Hagi tagamise peale ja tagamise tühistamisele on igal juhul õigus kaevata olenemata sellest, kas maakohus tühistas hagi tagamise määruskaebuse läbivaatamisel ise või tegi seda ringkonnakohus . Menetlusdokumentide kättetoimetamine Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda ning üleandmine tuleb seaduses sätestatud viisil fikseerida. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud (TsMS § 306 lg 1, 2). Kohus peab menetlusosalisele kätte toimetama kõik selles kohtuastmes menetlust alustavad ja lõpetavad
ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Pankrotiasja menetlev kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks haldurile. Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Teate avaldamine ■ Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Vastuhagi vastuvõtmise ja selle vastavuse vastuhagile esitatavatele tingimustele otsustab kohus, kuulates ära teise poole arvamuse. Vastuhagi saab esitada kuni asja arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus. Hagist loobumine ja kompromissi õiguslikud tagajärjed 23. menetlusdokumendite kätteandmise kord ja selle tähendus Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Elokrooniline kättetoimetamine, kättetoimetamine menetlusosalise korraldamisel, menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine. 24. kompromissi sõlmimise kord ja selle eelised
tunnistaja vastutus, eksperdi arvamus). 6.Osa Menetlusdokumentide kättetoimetamine. ( käsitletakse menetlusdokumentide kättetoimetamise eri viise, sh kättetoimetamine lihtkirja, faksi teel või elektrooniliselt, kohtutäituri, kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel). 7.Osa Menetlusosaliste avaldused ja taotlused ( menetlusosaliste avalduste ja taotluste tegemise vormi regulatsioon ning ajastamine, elektrooniliselt dokumendi esitamine, menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kord). 8.Osa Kohtuistung ( sisaldab üldiseid sätteid kohtuistungi pidamise kohta). 9.Osa Menetluse peatumine ja peatamine ( menetluse peatumise ja peatamise alused ja kord). 10.Osa Hagimenetlus 11.Osa Hagita menetlus 12.Osa Menetlus ringkonnakohtus 13.Osa Menetlus Riigikohtus 14.Osa Vahekohus 15.Osa Seadustiku jõustumine -6- TSIVIILKOHTUMENETLUS TSIVIILKOHTUMENETLUSE PÕHIMÕTTED
Kui kohtutee pole igapäevane praktika, vajatakse selleks puhuks lisateadmisi. Käesolev raamat annab ülevaate põhjustest, mis võivad tsiviilvaidlusi tekitada ning saadab lugejat samm sammu järel mööda kohtukoridore õigest keelekasutusest Riigikohtu lahenditeni. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlustoimingute tegemisel. Samas aga on vajalik hoida käepärast seadustiku terviktekst, et enne hagi või muu menetlusdokumendi koostamist või menetlustoimingu tegemist juba täpsemini tutvuda vastavate seadusesätetega. Oluline on märkida, et raamatus ei käsitleta kassatsioonimenetlusega seotud küsimusi. Ära on toodud väljavõtted Riigikohtu lahenditest, millistel on ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguskindluse tagamisel põhimõtteline tähendus. 25
LOOGIKA JA JURIIDILINE ARGUMENTATSIOON Juriidiline argumentatsioon- millegi õiguslik argumenteerimine/põhjendamine Juriidiline- avatud süsteem → pole midagi juristidele omast. Juriidilise argumentatsiooni määrab ära üsna palju see, mis on väljaspool õigust. Poliitika- teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine Postmodernism eitab suuri narratiive ehk pole ühte suurt tõde, on mitu väikest narratiivi. VI LOENG - MENETLUSDOKUMENDI KOOSTAMINE/VORMISTAMINE Maa-,haldus ja ringkonnakohtu kantselei kodukord. KIRI Kõik dokumendid vormistame A4 formaadis. Pole vahet, kas vormistada kiri äriühingu või riigiasutuse nimel. Äriühingutel on logo, riigiasutustel pitsat. Logo on kuskil keskel üleval. § 13. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid (1) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse dokumendiliigist lähtudes järgmisi rekvisiite: 1) väikese riigivapi kujutis;
71. Hageja taotles kostja kohtusse kutsumist Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus kohustas hagejat tasuma ajalehes kutse avaldamise kulud ette. Hageja keeldus sellest ning palus jätta kohtukulud kostja kanda. Mida teeb kohus? TsMS § 317 lg 1 p 1 avalik kättetoimetamine TsMS § 146 lg 1 p 1: menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik TsMS § 148 lg 2: väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud tasub ette hageja või muu avaldaja lg 4: kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata TsMS § 423 lg 1 p 8: hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada
aadressil, naabrite teada võib olla kusagil välismaal". Seepeale avaldas kohus hagile vastamise nõude väljaandes Ametlikud Teadaanded ning tegi seejärel B kahjuks tagaseljaotsuse. B esitab seepeale kaja ja väidab, et A oli hagi esitamisel teadlik, et B elab ja töötab Iirimaal ning omas tema kontakte. Selle tõenduseks esitab ta ka rea meile, mis võla tasumise üle on vahetatud. Lisaks märgib ta, et Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale isikule menetlusdokumendi kättetoimetamisel ei kohaldu Eesti õigus, vaid EL õigus, mis ei lubagi avalikku kättetoimetamist. Kas kohus toimis õigesti? Kas ja mida saab heita ette A-le? §316 8. A nõuab B-lt võlakirja alusel 100 000 krooni tasumist. Kohtu eelistungil esitas kostja B hulga uusi tõendeid võla puudumise kohta, mille esitamise kavatsusest ta kohut ega vastaspoolt varem ei teavitanud. Hageja A selle kohta aga selgesõnalisi vastuväiteid ei
annaabi.ee 
