Melanhoolik on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Uutes olukordades satuvad segadusse. Melanhoolikud on mõnevõrra endasse sulgunud, taludes kergesti üksindust.
Flegmaatikud on rahulikud, püsivad ja väsimatud tööinimesed Tänu oma närviprotsesside tasakaalukusele ja teatud inertsusele jäävad nad rahulikuks õppetegevuse erinevates olukordades. Koleerik Koleerikud on püsimatud, kärsitud, enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Temperamendi omaduse tüübid: Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu
Sinise tooni mõjul väheneb alaväärsustunne ja hingelised mured tunduvad kergemana. Sinine aitab rahuneda, kui ollakse üliärritunud seisundis võ isegi hüsteeria piiril, teda tunnetatakse jahendavana ja rahustavana, isegi pidurdavana. Sinine värv on isegi nii rahustav, et tema mõju tasakaalustamiseks soovitatakse kasutada punast ja oranzi. Sinakate, sinakasroheliste ja violettsiniste toonide mõju on olenevalt temperamenditüübist siiski erinev. Melanhoolikud tõmbuvad sinise värvuse mõjul endasse, sangviinikutele mõjub tasakaalustavalt, koleerikuid summutab alandab nende üliaktiivsust ja flegmaatikutele tekitab ükskõiksust ning unisust. Sinist kiirgust kasutatakse põletikuliste haiguste raviks, eriti selliste, millega kaasneb kehatemperatuuri tõus. Sinise tähtsaim omadus on kindlasti antiseptilisus ehk mädanemisvastasus. Sinine kiirgus leevendab ka kurguvalu, leetreid, mumpsi, palavikku, põletikke, krampe, kipitusi ja peavalu
asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Humoraalpatoloogia ütleb, et haigused on nö tasakaaluhäire. Platon on idealismi kuulsaim tegelane. Tal oli suur soov luua ideaalset ühiskonda. Vastavad ideed avalduvad kõige selgemini töödes Riik ja Seadused, kus ta käsitleb ühiskonda stratifitseeritult. On neli klassi valitsejad, filosoofid, sõdurid ja rahvas. Süsteemi kindlustamiseks kasutati nn ,,õilist valet", mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti inimesi kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid
kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Nende õpitegevuses esineb sageli tsüklilisus: kord õpivad suure õhinaga, teinekord löövad aga õppetööle käega. Alustatud tööd ei vii sageli lõpule. Suhtlemisel püüavad teistest üle rääkida, vaieldes ägestuvad ja lähevad endast kergesti välja, on tasakaalutud ja kohati agressiivsed (Kõverjalg 1996). 4 Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Nad kahtlevad oma võimetes, ei usu oma jõusse, mistõttu ei püüagi sageli õppetöös raskusi ületada, lüües kergesti käega. Nad on kinnised, vähe seltsivad ja ei jaga kellegagi oma mõtteid ning neil esineb raskusi kontaktide loomisel võõraste inimestega
Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul ei tunnegi hirmu, kohe ei rõõmustagi). On ka elamusi, mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on enamasti meeleolud. Emotsionaalsetes seisundites avanevad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud, temale mitteomased psüühilised ilmingud. Tüüpilistes emotsionaalsetes seisundites väljenduvad isiksuse individuaalsed iseärasused. Näiteks melanhoolikud kalduvad pikaajalistele minoorsetele meeleoludele, sangviinikuid iseloomustab elurõõmus, ergas emotsionaalne seisund. Juhuslikud emotsionaalsed seisundid ei peegelda isiksuse olulisi iseärasusi: näiteks ka kõige tasakaalukam inimene võib mõnikord sattuda afektiivsesse seisundisse. Kõik emotsionaalsed seisundid on mööduva iseloomuga, kuid tüüpilisi seisundeid esineb üsna sageli ja nendega kaasnevad iseloomulikud käitumisilmingud. Emotsionaalsed
võimalus harmooniat ja kokkulepet saavutada. Ka läbirääkimiste puhul ei saa kuidagi üle ega ümber kuulamis- ning eneseväljendusoskuse vajalikkusest, et võimalikult head tulemust saavutada. 17 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid maitseid, seisukohti, mõtteid, tundeid ja küllap ka suhtlusstiile. Inimesi võib liigitada kuidas tahes: optimistid, pessimistid, melanhoolikud, flegmaatikud, armukadedad, agressiivsed, allaheitlikud jne. Tüüpe on palju ning nende kõigi suhtlemispõhimõtetest aru saamine ja neisse süvenemine ei ole lihtne. Kõiki tüüpe ühendab ühes ühiskonnas koos eksisteerimine ja omavaheline suhtlemine. (Adler.A, 1995, al. lk. 95) Suhtlemises on tähtis roll inimesetundmisel. Teades, kuidas üks või teine tüüp tavaliselt käitub, on võimalik end tema “lainele häälestada” ning võimalikke probleeme vältida.
liigseid sisemõjutusi ja nad lasevad end kaasa kiskuda, olles seega välismõjudele väga vastuvõtlikud. Mõned vahetud unenäod on heade tuttavate kohta: kõige rohkem ettenägemist esineb just tuttavate puhul, sest tuttavad hoolivad üksteisest kõige rohkem. Nii nagu nad juba eemaltki märkavad teist ja tunnevad ta kohe ära, samuti on see ka mõjutuste puhul. Headelt tuttavatelt saadakse ju kõige tuttavamaid mõjutusi. Melanhoolikud on oma vastuvõtlikkuses heaks märklauaks, justkui kaugviskajatele tabamiseks. Nende heitlikkuse tõttu vahelduvadki neil ridamisi kujutluspildid, justkui oleks Philaigidese luuleteosed hullude käes, kes neid omamoodi loevad ja uurivad, nagu näiteks Aphroditet, ja seostavad seal suvalisi asju. Vastuvõtlikkuse tõttu ei taandu neil üks mõjutus teise mõjutuse toimel.1 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes Iga inimene on eraldi isiksus
Nõiaprotsesside levikule aitas, nagu nägime, teatud määral kaasa omaaegne teadus. Üha sagedamini hakati kohtuliku juurdluse käigus kasutama arstide abi ja selgus, et tihti olid süüdistused nõidumises seletatavad vaimsete häirete ning hallutsinatsioonidega. Rootsi kirikupoliitika juht Hermann Samson arvas, et pole vaja erilist muret tunda inimeste pärast, keda hakatakse kahtlustama nõidumises ainult sellepärast, et nad on melanhoolikud või vaimult nõdrad. Saatan on väga kaval ja niisugused on ka tema käsilased, kes vajaduse korral melanhooliat ja muid haigusi teeselda oskavad. Tallinna pastor Ludwig Dante arvas, et karudeks ja huntideks saatan inimesi muuta ei saa, küll võib ta sisendada inimestele kujutlust, et nad moondunud on. Dante arvas, et melanhoolikuid karistama ei pea, vaid veenmise teel nad väärettekujutlustest vabastada.
Galenos. Vana-Rooma arst ja anatoom. Arendas edasi Hippokratese vaateid. Tema teadmised pärinesid suuresti gladiaatoritega töötamisest ja loomade lahkamisest. Hiljem oli lahkamine keelatud nii et kuni 15.sajandini jäid tema ideed ületamatuteks. Inimesi ta ei lahanud. Tema arvates põhineb nii kehaline kui ka psüühiline haigus kehalisel baasil. Usus, et need neli kehavedelikku ei määra ainult need temperamendi tüübid vaid need tüübid toetavad ka teatavate haiguste teket. Nt melanhoolikud põevad sagedamini rinnavähki.Psüühika ei oma rolli haiguse tekkes. Sest nt see melanhoolia on esilekutsutud mustast sapist. Keha kutsub esile. Ta oli esimene, kes rõhutas,e t haigus ei pea haarama inimest tervikuna vaid võib olla kuskil lokaliseerunud. Toob haiguse tekitajana sisse mikroobi. 1315 sooritati esimene avalik lahkamine üliõpilaste jaoks. Keskaeg. Galenose teooria kaotas oma mõju. Seostati üha enam usu ja vaimsusega. Keha ja
suurendamisele. ("Peahaavadest", "Iidsest meditsiinist" jne...) Maailma neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid Hippokratese järgi neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp (ühtivad alkeemia nelja põhi/püha värviga punase, kollase, valge ja mustaga). Õpetus mahladest domineeris (teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Eelnev omakorda piiritles 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Hippokratese meetod haigussümptomite jälgimine ja nende süstematiseerimine. Kogemus on arsti õpetaja. Vaja läheneda igale haigele individuaalselt. Kosi koolkonnast saavad alguse ka nii mõnedki eluteadusi aastasadu iseloomustama jäävad lähenemised küsimus nt hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest nt taimne hing (kasvamist korraldab) ja asub nabas, loomne hing, mis annab elu, asub südames ning siis veel see (mõistuslik) hing, mis ajus, see ainult inimesel.
Empedokles. · Knidose koolkond. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Arenes õpetus diagnostikast (kuulatlemine nt). · Kosi koolkond (algab 6. sajandil e.m.a.) 4 kehaehituse tüüpi, mis põhineksid eelpoolmainitud kehamahladel (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud) Hippokrates (u. 460-370 e.m.a.). · Aleksandria koolkond (3. sajand e.m.a.) kiire areng anatoomia ja füsioloogia (vereringe ja närvisüsteem) mõistmisel. Põlistasid Aleksandria raamatukogu! Hippokratese traditsiooni, olid eelmänguks Galenosele. Herophilus ja Erasistratus. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides
perforatsioon / trepanatsioon (kas psühhiaatria / neuroloogiaga seotud!?). Juurtega Egiptusse ulatub hüsteeria termin naispatsientidel täheldatavat rahutust hakati seostama nende sooga ning eeskätt arvatava emaka nihkumisega valesse asendisse. Emakas kr. k hystera sai ajaloos palju jutuks olnud haigusele nime andjaks. Vana Kreekasse ulatub kaasajani emotsionaalse seisundiga seostatavate kehatüüpide (inimtüüpide) õpetus sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud ja melanhoolikud. Hippokrates väidetavalt oli esimene, kes väitis, et psüühika on ajutegevuse ,,produkt" ning psüühikahäired omakorda ajutegevuse häired. Hippokrateselt pärinevad mitmete psüühikahäirete kirjeldused (sünnitusjärgne psühhoos, palavikust tingitud deliirium, alkoholideliirium, melanhoolia, aga ka hüpohondria). Hippokrates tegi samuti tähelepanekuid psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired).
annaabi.ee 
