- Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude kaudu (vahendatud tegelased). Nad on esitatud pigem naljanumbritena, mitte niivõrd eestlaste vaenlastena. · Hübriidsus: paljud tegelased suhtlevad tihedalt mõisaga ja samas ka varastavad sealt. Ühtaegu käiakse kirikus ja meisterdatakse kodus kratte. · Suhtumine töösse: tööst eriti palju juttu ei ole, selle asemel on sissetulekuallikaks varastamine. Eestlaste tööarmastuse müüt keeratakse pea peale kirjutatakse ümber eestlaste ajalugu. 19. sajandit on alati kujutatud Eesti ajaloos sünge perioodina, ,,Rehepapis" on esile tõstetud teised vaatepunktid.
Läheme veekogust savi otsima, et naised sellest nõusid saaksid valmistada. Jõe ääres märkasime metssiga, kes oli tulnud vett jooma. Ruttasime hüttide juurde et odad ja nooled tuua. Pärast mitut tabamust jalga, ei suutnud metssiga enam liigutada. Vedasime 4-kesi metssea hüttide juurde. Naised juba askeldasid ja olid hämmingus kui siga nägid. Peale metssea intsidenti läksime tagasi jõeäärde savi otsima. Õhtul enne matmistseremooniat meisterdatakse valmis savikausid ja neile tehakse peale kammi meenutava hambulise templiga lohukesi ja täkkeid. Peale savipottide valmistamist oli aeg õhtusöögiks. Söögilauas arutasime, kuhu vanake matta. Rituaali kohaselt kaevasime tema hüti põrandasse augu. Kaevamine oli suhteliselt vaevaline. Panime vanakesele kaasa luust valmistatud loomakujukese, noa ja tema enda valmistatud ehte, et ta tuleks toime teises elus.
Kahjuks on nende osakaal väga väike. Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega
parandada. Kahjuks on nende osakaal väga väike . Üks näide sellest, et inimene peab ennast tähtsamaks, kui ülejäänud loodus, on suur tarbimine. Loodus on ka maailma osa.Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusosa, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada.Kui inimene ainult mõtleks kui metsasid üldse enam ei oleks ,mis siis saaks ? Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada
Selmet rahu sõlmida, ajab iga riik ikka oma jonni edasi, purustades peagi oma kodu. Suur tarbimine on tänapäeva ühiskonna selge märksõna. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid. Väga palju meisterdatakse puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega
tikud, naaskel, puust alus Eesmärgid: Laps teab erinevaid puid. Laps erinevatest loodusmaterjalidest loomakesi. Eeltöö: Õpetaja on lastega tammepuud vaatamas, tutvustamas käinud ja puu alt on iga laps korjanud omale tammetõrusid. Töö käik: Pane kastan puust alusele ja torka naaskliga vajalikud augud, ole ettevaatlik! Kastanite ja tõrude ühendamiseks murda tikkudel väävliotsad ära, tiku pikkus sõltub sellest, keda meisterdatakse. Jalgade jaoks torgata augud pisut viltu, et loom püsti seisaks. Sõralistel väävlid alles jätta need on justkui kabjad. Jänestele sobivad kõrvadeksvahtraviljad. Rebase sabaks on kohev kõrreline, käbist ja tammetõrulüdist saab pea. Väikesed siilid saab kastanimunakoortest. Lõpliku meeleolu annab looduslikest materjalidest ümbrus (puukoored, samblikud, seened, lehed...) Näited · 6. Näide: Loovtöö "Käbiloomad"
selle kõrvale arvu 1. Ka õpilased asetavad oma lauale teise ruudu. 1 1 Punaseid ja siniseid ruute on sama palju. Nüüd pannakse sinise ruu- du kõrvale veel teine sinine ruut. Õpetaja kirjutab tahvlile arvu 2. 1 2 Nüüd on siniseid ruute ühe võrra rohkem kui punaseid. Siniseid ruute on kaks. Moodustatakse veel hulki, milles on 2 elementi. Leitakse kahest esemest koosnevaid hulki õpiku pildilt ja ümbrus- konnast. Meisterdatakse kahest kirjaklambrist kett. Kirjaklambrikettide meisterdamine võiks olla väikseks käeliseks harjutuseks enne kirjutamise juurde asumist. Kui õpitakse juurde uus arv, võib ketti ühe lüli juurde lisada. Edasi järgneb töö tööraamatuga. Tööraamatu pildil oleva sussipaari kirjeldamisel kasutatakse ka mõistet paar. Õpitakse kirjutama number 2. Mõistatusi Kaks venda vahivad vette, aga ei saa iial kokku? (Jõekaldad) 22 Kaks paati merel, üks tõuseb, teine vajub
workshopides (nt tarbekunst, tants, 11.-16. juuni Communicatio inglise, muusika, näitlemine) Läti, Liepaja regioon, 15-18 60 n Through Arts vene, läti ettevalmistatud ja koostatud kava. Vergale Lisaks kavale meisterdatakse ise ka lavakujundus. Iga päev on ka vaba aja tegevused: matkad, ühisüritused jne. Kultuuridevahelise õppimise kaudu omandatakse teadmisi
Äkki peaks mingi "parental advisory" kleepeka igaks juhuks kasutusele võtma? Kuigi, kui nüüd ääretult aus olla, siis mõnikord tundub mulle selline ohkimine mulle üsna silmakirjalik ka. No vaadake, on olemas näiteks raamatuid, kus koolilapsed terve oma klassi vastu taevast lasevad, aga sellistele antakse Bookeri auhindu ja värke. Mõnedes raamatututes kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas inimesi saega juppideks hakitakse ning nendest meisterdatakse Hollywoodi kassafilme. Siis on veel raamatuid, milles tõesti põhjalikult haiged tatikad tänavatel ringi käivad ja inimesi vägistavad või igavusest auguliseks teevad, kuid selliseid peetakse (õigustatult kusjuures) väärtkirjanduseks ja avaldatakse Päevalehe raamatusarjas. Aga siis, kui mõni kohalik autor paneb noore raamatutegelase maailmavalu ja ühiskonnaviha ühte roppu sõnasse kokku ja paiskab selle mustvalgel paberile trükituna rahva hulka, teevad mõned inimesed nägusid.
peaks uurima, mida on pildil kujutatud, sest see on tekkinud spontaanselt ning pealegi ei oksa väike laps oma tundeid ja mõtteid sõnastada. Meisterdamine ja käsitöö mäng, millegi matkimine, katsetamine ja loomine. Lapsed loovad mängides aias või looduses viibides, kasutades seejuures võtteid, mida nad on näinud täiskasvanuid tegevat sidumine, punumine, niidi-nõela kasutamine. Rohututtidest, lehtedest, okstest ja muust meisterdatakse nukke, loomi ja taimeseadeid. Villa vilditakse ja keeratakse pallid, millele lisatakse kõrvad, saba, tiivad, noka jm. Meisterdamisel kasutatakse looduslikke materjale, mida on ise võimalik korjata või vanematelt saada. Meisterdamise ajal aga lapsed arendavad silma ja käe koostööd ning omandavad erinevaid võtteid ja teadmisi materjalidest. Voolimine mesilasvahaga mäng kui ka kunstitegevus. Mesilasvaha on käesõbralik materjal,
laulmise vajalikkusest ning ka tervislikkusest. Seejärel arutletakse, millised toidud on tervislikud ning tehakse teemakohaseid mänge. Lauldakse erinevaid lastelaule, mis on seostatud tervisliku toitumise teemaga. Teisipäev- ,,Liigume terveks!'' Arutletakse lastega liikumise ja sportimise vajalikkusest ja tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid tegevusi, meisterdatakse medaleid. Kolmapäev- ,,Puhas on tervem!'' Arutletakse lastega, miks ja kuidas peab puhtust hoidma. Toimuvad erinevad lastelaulumängud ning puhtusega seotud tegevused. Neljapäev- ,,Õues on mõnus!'' Arutletakse lastega, miks peaks rohkem õues käima ja mida seal teha saab ning milline mõju on toas televiisori või arvuti taga logelemisel. Toimuvad erinevad mängud ja tegevused, mis on lõimitud lastelauludega. Reede- ,,Oleme terved
nukuteatrit, kõnnime erilistesse kohtadesse, süütame lõkketule, et küpsetada seal oma leiba, teeme pannkooke või putru või valmistame oma enda küünlaid mesilasvahast.” Rosma waldorflasteaias on olulisim ökoloogilise aspekti õpetaja keskkond: lasteaed asub vanas talumajas, süüakse kohalikku mahetoitu ning käiakse iga nädal metsas matkamas. Kõik laste mänguasjad on looduslikest materjalidest, ühiselt kraasitakse villa, meisterdatakse puutükkidest nukke. Lasteaia töö lähtub loodusrütmidest ning see väljendub lasteaias aastaringipühade tähistamises, aastaaegade lauas, näpumängudes, salmides ja lauludes, mis on konkreetse aastaajaga seotud. Lilleoru kogukonnas õpivad lapsed kogukondlikkust ja jätkusuutlikkust nädalavahetustel, kui lapsevanemad kogunevad kokku ühisteks töödeks ja vaimseteks praktikateks. Kuna lastehoidu kogukonnas veel pole, õpivad lapsed läbi õuekeskkonnas mängimise, vanemate
annaabi.ee 
