MITOOS - Päristuumsete rakkude ühinemisviis, mille käigus tekib kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. *Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. *Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil *Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA-molekulist INTERFAAS PROFAAS METAFAAS ANAFAAS 1)Tsentrioolid kahestuvad, toimub DNA replikatsioon, kromosoomid on lahti keerdunud. 2)Algab kääviniidistiku kujunemine, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad. Tsentrioolid liiguvad poolustele. 3)Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile. 4)Kromatiidid liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad TELOFAAS Toimub tsütokinees- tsütoplasma jagunemine, kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. MITOOSI TÄHTSUS *Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarr...
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, moodustuvad kääviniidid tsentrioolide vahele, homoloogilised kromosoomid liibuvad kahekaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, see on kromosoomide ristsiire ja sellega kaasneb geenivahetus b) metafaas kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele c) anafaas kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele d) te...
Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 13. Mis on mitoosi põhieesmärk ? Tagab organismi kasvamise hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamise. 14. Mis on rakutsükkel ? Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 15. Mis on kromosoomide ristsiire ja selle tulemus ? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad kromosoomid omavahel osi, mille tulemuseks on geenivahetus. 16. Mille poolest esineb mitoos meioosist ? Meioos on raku jagunemise viis, milles tütarrakkude arv väheneb 2x. Meioos tagab selle, et viljastumise käigus ei kahekordistuks kromosoomide arv. Mitoos tagab selle, et organismi areneks ja kasvaks. 17. Mille poolest erinevad ovogenees ja spermatogenees ? Ovogenees on munaraku areng, kuid spermatogenees on seemneraku areng. Mestel paljunevad spermatogeenid terve suguküpsuse perioodi, aga naistel lõppeb ovogeenide paljunemine lootes.
Seemnepurske faasid: emission ja ejakulatsioon emissiooni ajal saadavad seemnejuha, seemnepõiekeste ja eesnäärme silelihaste kokkutõmbed oma eritised kusitisse. Lihaste kontraktsiooni kutsuvad esile sümpaatilised refleksid, mis kulgevad piki närve, mis seljaaju nimmeosasse lähevad ja sealt tulevad. ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja. spermatogenees ja spermiogenees . spermiogenees algab 2. Meioosist. Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud
osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni. 33. gameet- e. sugurakk, nim. haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu. 34. sporofüüt- sporosaasis olev taim või taimeosa. 35. gametofüüt- sellega on esindatud taimedel gametofaas. 36. spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levikuks. 37. eos- e. spoor 38. sügoot- on viljastatud munarakk. 39. tolmtera- spoor, mis idaneb üksnes teisel taimel. 40
Kromosoomi ehitus:rakk-tuum-2 kromatiidiline kromosoom.Kumbki kromatiid koosneb 1-DNA-st,2-kromatiidiline kromosoom moodustab DNA kahekordistuva tulemusena.Rakkutsükkel on raku eluring,mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest (mitoos või meioosist).Interfaas-faas 2-metoosi vahel,rakk täidab oma tavalisi ülesandeid,interfaasi lõpus hakatakse tegema ettevalmistusi raku jagunemiseks.Interfaasis toimuvad protsessid:suureneb rakkude organellide arv;ATP süntees;rakumõõtmete suurenemine;DNA kahekordistumine e.eplinatsioon.;loomses rakkudes tsentrioolid kahestuvad.Mitoosraku jagunemis viis,kus tütarrakkude kromosoomide arv jab ellasrakkuga võrreldes samaks.Mitoos jaguneb:1.karüorinees-
tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel? 43. Kus moodustuvad emassugurakud inimesel? 44. Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel? Emassugurakud inimesel? 45. Mille poolest erinevad emas ja isassugurakud inimesel? 46. Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? II osa 1
Pro-,meta-,ana- ja telofaasi 41.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? · Kromosoomid kahekordistuvad · Kromosoomid põimuvad · Vahetavad võrdses koguses pärilikkusainet. 42.Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1.profaasis 43.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? Moodustuvad pärilikult erinevad rakud. 44.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Jagunemine toimub kaks korda. 45.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra. 46.Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 47.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud. 48.Kus moodustuvad isassugurakud inimesel ning kus emassugurakud
II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi (tagab tütarrakkude geneetilise erinevuse) 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 1. profaasis 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 4 haploidset tütarrakku 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosiga tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, meioosiga väheneb see arv kaks korda 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Munarakud ja seemnerakud h 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel? Munandite seemnetorukestes 43
28. Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid kahekordistuvad Kromosoomid põimuvad Vahetavad võrdses koguses pärilikkusainet. 29. Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1.profaasis 30. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? Moodustuvad pärilikult erinevad rakud. 31. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Jagunemine toimub kaks korda. 32. Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosi puhul toimub rakutsükkel ehk jagunemine igas faasis vaid ühe korra. 33. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, mitte nende koopia? Kuna sugulisel paljunemisel arenev järglane saab mõlemalt vanemalt võrdselt kromosoome, mis mõjutavad tema geneetilist muutlikkust. 34.Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Meessugurakud ehk spermid ning naissugurakud ehk munarakud. 35
Toimub tsütokinees. 28.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi 29.Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1. jagunemise profaasis 30.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? sugurakud 31.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Sest toimub kromosoomide ristsiire, millega kaasneb geenivahetus. 32.Mille poolest erineb mitoos meioosist? Meioosis kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x, meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega, tekib 4 tütarrakku, profaasis homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel osi, esimene faas kestab kauem, peale esimest jagunemist ei keerdu kromosoomid veel täielikult lahti, ristsiire, 2 järjestikust jagunemist, 1. anafaasis lahknevad kromosoomid poolustele, mitoosis kromotiidid, meioosis 2. profaasi ja interfaasi liitudes dna replikatsiooni ei toimu. 33
e) rakujagunemine 6.3. Kromatiidid lahknevad... a) mitoosi metafaasis b) mitoosi telofaasis c) meioosi I. profaasis d) meioosi I anafaasis e) meioosi II anafaasis 6.4. Crossing-over tähendab ... a) kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis b) kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis c) kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis d) kromosoomilõikude vahetamist geenide vahel mitoosis e) kromosoomilõikude vahetamist tütarrakkude vahel 6.5. Mitoos erineb meioosist (imetajates) selle poolest, et tekib... a) 2 geneetiliselt samast rakku b) 2 geneetiliselt erinevat rakku c) 4 geneetiliselt samast rakku d) 4 geneetiliselt erinevat rakku e) 2 haploidset tütarrakku Kommentaar Paljunemine 6. Vastus: 6.1. Mitoosile järgneb interfaas (b). Anafaas on mitoosi osa, selle III faas. Sügoot on viljastatud munarakk, mis alles hakkab mitoosi teel jagunema. Siiski, kui arvestada sugurakkude küpsemisel toimuvat mitoosi, võib tinglikult sügoodi "järgnemist" ka
/ Vegetatiivne Generatiivne (2 faasi) suguta klonaalne suguline seemnetega *põhineb mitootilisel paljunemisel 1. sporofaas faas viljastumisest meioosini *organism tekib kiiresti, kasutatak- (sugurakkude tekkeni) se sordiaretusel. rakud on diploidsed *meristeempaljundus 2. gametofaas meioosist viljastumiseni rakud on haploidsed Taimedel poolduvad mitootiliselt nii diploidsed kui haploidsed rakud! Gameet e sugurakk Eosed spoorid, mis idanevad mullas. Tolmuterad idanevad teisel taimel. Partenogenees neitsisigimine seeme valmib ilma viljastumata (võilill). Mitoos somaatilistes rakkudes (diploidsed) 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Meioos sugurakkudes (haploidsus), 2 jagunemist st 4+4 faasi.
Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad) Prokarüootsed rakud e eeltuumsed- rakud millel puudub tuum, ning muud topelt membraaniga ümbritsetud organellid ( bakterid) Rakutsükkel koosneb interfaasist ja meioosist Rakuring*- raku eluring ühest jagunemisest teiseni 10% Mitoosi käigus jaguneb kõigepealt tuum- karüokinees. Seejärel jagatakse tsütoplasma ja rakuorganellid kahe uue raku vahel- tsütokinees. 90% Interfaas on rakujagunemise vaheline aeg, kõige aktiivsem elutegevuse aeg. ( ainevahetuse protsessid , DNA kahekordistumine e replikatsioon, suureneb rakuorganellide arv, rakumõõtmete suurenemine) Replikatsioon e DNA kahekordistumine
Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. 3. Suguline paljunemine- Suguline paljunemise puhul saab uus organism alguse kahe suguraku ühinemisest. Järglased on geneetiliselt erinevad. Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng. Rakutsükkel- raku eluring, mis koosneb interfaasist ja raku jagunemisest ( mitoosist või meioosist). Interfaas- faas kahe mitoosi vahel DNA replikatsioon ATP süntees Kromosoomid on lahti keerdunud Tsentrioolid kahestuvad Suureneb raku organellide arv MITOOS mittesuguline paljunemine ehk tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia!, tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed.
Ekvatoriaalregioon on ühenduskoht skrosoomi sisemembraanil ja spermi plasmamembraani vahel, sealt algab membraanide ühenemine. Pärast membraanide liitumist: spermi tuum ja tsentrisool sisenevad munarakku (veel mõned mitokondrid, mis lagundatakse ja fosfolipaas PLC. Munaraku aktiveerimine (kiired kaltsiumlained käivitavad mitmeid protsesse, näiteks kortikaalreaktisoon, munaraku meioosi lõpetamine, spermi DNA dekompakteerumine, siirdumine meioosist mitoosi ja munarakus talletatud mRNA translasioon. Kaltsium käivitab tsütoplasmas väga paljusid signaalradasid. Spermist prinuv fosfolipaas PLCkäivitab viljastatud munarakus signaalkaskadi mis viib kaltsiumi siirdumisele ER tsütoplasmasse. Kortikaalreaktsioon: munaraku korteksi graanulite sisu paiskamine rakust välja (proteolüütilised ensüümid, mukopolüsahhariidid ja hüaliin takistavad spermi pääsu munarakku). Pärast viljastamistmunaraku kortikaalreaktsioonil vabanevad
3) Indikaatorliigid – Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 49. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks – juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund – arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund – anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid
2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid.
2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid.
annaabi.ee 
