talle andma kõike, mida ta vajab. Naiste majanduslik positisioon oli nõrgem kui meestel. Nende tööjõudu väärtustati vähem kui meeste oma, sest tavaliselt sama tööd tehes said naised meestest vähem palka. Naiste majanduslikku positsiooni nõrgestas seegi, et poisslapsi eelistati tüdrukutele. Näiteks kui peres ei olnud poega, päris naine väga harva suure varanduse. Majapidamistöödes olid mees ja naine võrdsed. Olid kindlad naiste ja meestetööd. Vahel abistasid naised mehi ka nende töödes. Majapidamistöödele kulutasid naised vaid osa ajast: nad kasvatasid lapsi, hoidsid majapidamist korras, tegelesid toiduainete tootmisega ja tõid vett tuppa. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Naiste majanduslikku positsiooni nõrgestas seegi, et poisslapsi eelistati tüdrukutele. Näiteks kui peres ei olnud poega, päris naine väga harva suure varanduse. Vallalised peretütred said
Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos
esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres pidas iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult olid need ikkagi jõudunõudvad meestetööd. Tõsi, Krõõdale pandud ülesannete seas olid ka ,,tüüpilised" naistetööd, näiteks pesupesemine, söögitegemine, laste eest hoolitsemine ja käsitöö. Andrese suhtumist oma naisesse iseloomustas hästi seik, kus ta käskis oma rasedal naisel vett tuppa tuua, kuid sealjuures oli veel takistuseks kõrge lävepakk, mis oli ehitatud takistamaks loomade tuppa pääsu. Teine suur mõõn nende abielus seisnes lastes. Nimelt olid nende kolm esimest last tütred Liisi, Maret ja Anni
(N: haamer, höövel, saal, kangid). · Käsitöö tegemiselt arvestati põllumajandustsüklilisusega. Mardipäevast jüripäevani. · Suveperioodil parandati tööriistu ja tehti ehitustöid. · Põlvest põlve kandud uskumuste,tavade,kogemuste arvestamine. · Villa ketramine pidi lõppenud olema küünlapäevaks. · Noorel kuul ketrati linu ja vanal kuul villla. · Tarbekuu langetus oli talveperioodil. · Sooline tööjaotus:meestetööd ja naistetööd. MEESTETÖÖD · Koduses käsitööd tähtsal kohal puutöö, mida viljeleti juba kunda kultuuri ajal. · Eesti rahvuskultuuri on nimetatud ka puukultuuri. · Töövahenditek lihtsalt kasutatavad erinevad kirved (lõuaga kirves, labaga kirves, ristkirves), noad (kiilnuga, sirgeseljaline nuga, lusikanuga), naaskel, peitel, puurid (vibupuur, oherpihv), saeg, höövlid, mõõteriistad (vinkel, sirkel tuli 19. saj).
emadele kui isadele. Olgu see siis tööajast lapsega arstilkäik või muud pakilised toimetused, mille puhul tööandja paindlik suhtumine ja usaldus annavad töötajale olulisel määral kindlustunnet ning suurendavad tema motivatsiooni ja töövõimekust. Euroopa Liidus oleme ka selles osa “esirinnas”, et Eesti naised ja mehed töötavad väga erinevatel ametikohtadel või teisisõnu, meil on väga selgelt eristunud naiste- ja meestetööd. Huvitav on aga see, et eristumine erinevatele ametikohtadele ei alga haridusvalikutest – erialavalikus ei tee Eesti naised ja mehed niivõrd erinevaid valikuid kuivõrd seda tehakse töökoha puhul. Sooline ebavõrdsus ilmneb Eestis erinevates võimalustes töö leidmisel ja karjääri tegemisel, hariduses ja tööturu soolises segregatsioonis. Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe. Sooline ebavõrdsus on probleem, mis puudutab igaüht, tuues nii naistele, meestele kui ka
on paljudel kõrgetel ametikohtadel töötavatel naistel põhjendamatult esil. Seda eriti siis, kui arvatakse, et naine on naisele traditsiooniliselt sobimatus positsioonis (,,naine meeste maailmas"). Mitteametialased omadused on liialdatud tähelepanu all (välimus, lapsed, pere, tiksuv bioloogiline kell). Naiste ja meeste ajakasutus. Väga suur erinevus vaba aja omamisel. Tekib küsimus, kelle vaba aeg on tähtsam? Traditsioonilised meeste- ja naistetööd (erinev ajaline maht, paljud meestetööd võimalik sisse osta). Keskmiselt kulutavad töölkäivad naised kodutöödele päevas kahe tunni võrra enam aega kui mehed. Mees kui isa. Kodused väikelastega isad harv nähtus (vanemahüvitist kasutab ca 2,5% isadest). Isade vähest huvi vanemahüvitise kasutamise vastu võib ühest küljest kindlasti seletada traditsiooniliste soorollide püsimisega, mis konstrueerib ,,hea isa" eeskätt tubli leivateenijana. Isade ajalist panust lastekasvatusse ei
meestest kõrgematelt kohtadelt. 24 Joonis 11. Rase naine tööl. Autor: Holger Winkler (pro.corbis.WWW) Käesoleval ajal saame tõdeda, et naisliikumine Eestis 1980. lõpus, mis propageeris naisi koju tagasi pöörduma ja taastama üksnes mehe sissetulekul põhineva perekonna mudeli, oma eesmärki ei saavutanud. Jäikade soorollide pooldamine ning "naistele naistetööd ja meestele meestetööd" ideoloogia on nõrgenenud pea kõigis arenenud maades kaasa arvatud ka Eestis. (Hansson 2001: 18) 25 KOKKUVÕTE Töö lõpuks avardus minu kujutluspilt nii 19. sajandi naise olemusest kui ka üldisemalt korraldusest sealses ühiskonnas. Mis puutub tänapäeva, sain oma senistele teadmistele hulgaliselt täiendust. Jõudsin järeldusele, kui tähtis on tegelikult teada, kus oli naissugu enne
Konstantin. Eesti talupojakultuur Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa ja veotööd. 2. Naistetööd kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat. Abiellumist peeti 196070 a
Peeter ja Konstantin. Eesti talupojakultuur Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud. Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Võrgutamine ja erootika naiselikkusega seonduvad. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada. Sugudevaheline tööjaotus Agraarkultuuri tööd olid jaotunud: 1. Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd. 2. Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd. XX sajand Eestis Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal, aastal 1992 oli keskmine vanus esmaabiellumisel oli naistel 22,3 ja meestel 24,5 eluaastat.
eemalejäämisega taanduvad ka senised vajalikud suhted. Mõlemal juhul on aasta- paari-kolme pärast tööle naasmine problemaatiline. Meeste-naiste erinev aktiivsus kodustes töödes ning lastehoius. Selle valdkonna erinevus tuleneb kõige enam kehtivatest stereotüüpidest. Mõttemallide muutumine 8 võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus "meestetööd" ja "naistetööd" ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal. Arvatakse, et tüdrukud on verbaalselt võimekamad, samuti, et nendega on
annaabi.ee 
