Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://www.youtube.com/watch?v=XMgzZ9WR8Z4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Miina_H%C3%A4rma
ka II "Sealpool Jorjanit", kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper, ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) "Julius Lavasar". Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga. Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli"
Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule · Muusika Muusika päritolu oli kahesugune: · laenviisid saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised · tantsuviisid sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants. Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega. Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus
I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas).
Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene".
Kamoon, noh! 10. Nii hea on olla noor 11. Haige apostel 12. Las ma vaatan Sind veidi 13. Harilikud pliiatsid 14. Põleta! (koos Questiga) 15. Värsiarhitektuur (koos Metsakutsaga) 16. Oksendan 17. Lewis Carrol 18. Noad ja Kahvlid The Real Kuhnja Homophobes Wix Records, 1997 SINGLID Eksperiment MFM Records, 2009 1. Eksperiment Palju õnne, inimesed! MFM Records, 2008 1. Palju õnne, inimesed! Noad ja kahvlid MFM Records, 2006 1. Noad ja kahvlid (Veitset ja Haarukat versioo 2006) 2. Meestelaul Pankrot MFM Records, 2005 1. Pankrot (Albumi versioon) 2. Pankrot (Raadio versioon) 3. Pankrot (Loop Pirates Remix) 4. Pankrot (Ajukaja Madhouse Remix) 5. Pankrot (Sugar Creek Remix) 6. Pankrot (Pedigree "Nu pagadi S*******!" Remix) 7. Pankrot (Deep'n'dark Remix) 8. Pankrot (DJ Quest Remix) 9. Pankrot (Wiz One Remix) 10. Pankrot (The Movie O.S.T. Remix) 11. Pankrot (Gee & Mista Mobile Riddim Remix) 12. Pankrot (Instrumentaal) 13. Pankrot (A Capella) 14. Pankrot (Video) Deja Vu
Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak? Rahvaviisidel (2l rahvalaulul) 44. Mis laulule tegi Anna Raudkats 1955. A tänapäevani ülipopulaarse tantsuseade? (helil, pealk) M. Härma „Tuljak“ 45. Kes kirjutas ühe mehelikumatest eesti koorilauludest „Meestelaul“? Miina Härma 46. Kes oli Niguliste kiriku orelimängija, sega- ja meeskoori dirigent? K. Türnapu 47. Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent? K. Türnpu 48. Üldlaulupidude korraldaja 20. Saj alguses, praeguse Eesti Kooriühingu eelkäija? Eesti Lauljate Liit 49. Kes heliloojaist lõpetas 1897. A koorihelikoojana Dresdeni konservatooriumi? Aleksander Läte 50. Köster ja organist Nõos 19. Saj lõpus? Aleksander Läte 51
d) regilaulu olemus heietav laul muutus väheütlevaks, tundus igav. e) uues vaba aja veetmise viisid ühislaulmine, ringmängud, ühistantsud. 2) lõppriimiline e srtoofiline e uuem rahvalaul hakkas levima 19. saj, mõjutusi on saanud, kirikulauludest ja luulest. Tantsulaulud, ringmängulaulud. Teemadeks sugupoolte vahelised suhted,, eluolu, reisilaulud. Enamasti meestelaul. Võeti kiiresti omaks, tundus lihtne ja vaheldusrikas. Lihtsakoeline, arusaadava rütmiga, mõistetavate sõnadega ja aktuaalsete teemadega. Sai saata viiuliga, pasunatega. Enamasti olid laulud pärit saksa keelest. Tõlgiti eesti keelde ja pandi siinsetesse oludesse. Vähesel määral laene idanaabritelt. Kajastatakse inimese eluolu ja sellega seonduvat. Humoristlik pilge oli ük enimesinenud laad. Kohati ka labane ja kahemõtteline meeste ja naiste suhted
mägedele” 9. Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed, Konstantin Türnpu(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed. Nende tähtsus muusikaajaloos Härma ja Türnpu olid esimesed kaks Eesti muusikut, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Härma oli Eesti esimene naishelilooja. Isamaalised ja lüürilised koorilaulud, rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'') Türnpu vastasutas Tallinna Meestelaulu Seltsi, oli dirigent ja muusikajuht seal. Eesti esimene professionaalne kontsertkoor kujunes sellest. T oli ka üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest. Vokaalmuusika, isamaaline temaatika. (,,Kevade tunne'', ,,Lauluke, sõua”) Miina Härma Eluaastad: 1864 - 1941 Õpingud: esimesed muusikatunnid sai Tartu saksakeelsest tütarlastekoolist Hermannilt; 1890
1941) Eesti esimene naishelilooja, kes tegutses aktiivselt organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema loomingu põhiosa moodustavad u 150 koorilaulu. Koorilaulud liigituvad temaatika poolest kolme suuremasse valdkonda Isamaalised koorilaulud (kõige arendatumad ja nõudlikud esitamise osas) ,,Meestelaul" meeskoorile. Lüürilised koorilaulud (enamik kirjutatud Anna Haava sõnadele) ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull' lilli" soololaulude tsükkel. Rahvalauluseaded ,,Tuljak", ,,Lauliku lapsepõli (rahvaviisi motiivid läbivad erinevaid hääli, samuti temaatiliselt arendatumad kui varem loodud). Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi
auprofessoriks. Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak")
Härma loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud (üle 200). Erilise tähenduse sai kahe suure naiskunstniku Miina Härma ja poetess Anna Haava koostöö, mille tulemusel on mitmed Härma loodud laulud muutunud rahvalauludeks. Esimesel loominguperioodil (sajandivahetuseni) lõi ta oma parimad lüürilised ("Ei saa mitte vaiki olla", "Kui sa tuled, too mull´ lilli", "Ööbiku surm") ja heroilised laulud ("Isamaa, õitse sa!", "Meestelaul", "Enne ja nüüd", Lõpukoor kanataadist "Kalev ja Linda"). Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak")
8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda". Koorilaulud · "Enne ja nüüd" · "Meestelaul" · "Kojuigatsus" · "Kui sa tuled, too mull' lilli · "Pühendan kõik kallile" Rahvalaulutöötlused · "Tuljak" · "Lauliku lapsepõli" · "Tule koju" · "Ehi, veli, opi veli" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas: Aleksander Läte oli helilooja ja dirigent. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses
Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene"
annaabi.ee 
