Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal Meemega, peale seda läheb tuppa liha sööma 12. lk109 - lapsed saavad jâlle kokku & arutavad eilset leivasöömist, Pärtel&Leemet lähevad leiva pärast tülli, Leemet&Hiie&Ints lähevad Pirre ja Räägu juurde täid imetlema, joonistavad&laulavad, Pärtel kolib ära külla, 13. lk118 - aina rohkem kolib külasse, alles jäid üksikud, Vootele lohutab Leemetit ja räägib tulevikust, Leemet igatseb Pärtelit,
aastaks selgelt kujunenud üle-eestiliselt tuntud ja autoriteetseks väe- ning rahvajuhiks. Lembitu oli ilmselt mees, kes kasvas ja küpses oma isa ja teiste varasemate esivanemate autoriteedi toel ja varjus, kujunedes nii lapsest peale käskima ja juhtima harjunud isiksuseks. Lembitu suguvõsa polnud tõenäoliselt väga pika traditsiooniga ülikusugu. Lembitu paistis kroonikas ennekõike silma sõjaretkedel eestlaste malevate juhina. Esimest korda mainitakse teda koos teise üliku Meemega juhtimas 1211. aastal toimunud ühe sakalaste väe rüüsteretke Ümerale. Lembitu võimupiirkond asus maakonna põhjaosas Navesti jõe ääres, kus asus arvatavasti eraldi kihelkond ja Viljandi järel maakonna tähtsuselt teine keskus. Kroonika nimetab seal paiknenud Leole linnust Lembitu linnuseks, samuti üht sealset küla Lembitu külaks. 1215. aastal alistus Leola linnus pärast piiramist sakslastele. Kõik linnuses olnud ristiti. Lembitu ja teised vanemad viidi pantvangidega Riiga
Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida põhjakonn. Võtmeks olevat sõnajalaõis Pööriööl. Kohtuti Meemega. 6.Võti käis valvuri käest valvuri kätte ja oli hästi peidetud aare. Leemet päris onu Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas
muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi. Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata. Ta hävitas maale tunginud vaenlasi. Nüüd aga magab ja teda ei suudeta äratada, sest pole enam 10 000 meest, kes teda korraga kutsuks. Manivald valvas mererannas ja tegi tuld, et kuulutada- Põhja Konnal on aeg ärgata! Manivald põletati hiies tuleriidal. Leemet kohtus Meemega, kes ilmus alati ootamatult välja ja oli rohu sees pikali, juues alati raudmeestelt ja munkadelt varastatud veini. Ta kingib Leemetile väga õhukese nahkkoti sees sõrmuse. Lõpus tuleb välja, et sõrmus on väärtusetu, aga nahk on pärit Põhja Konna seljast. Meeme ongi Põhja Konna valvur, aga see selgub alles viimases peatükis. 2.peatükk Lugu sellest, kuidas L sündis tegelikult külas, sest isa kolis sinna elama. Ta arvas, et inimene
kasvatatud täid, kes raudmeestele juustesse ronisid ja neid merre ennast uputama sundisid minema. Leemetil polnud enam midagi alles. Talle meenus Salme, kes pidavat Mõmmiga veel oma koopas elama. Mõmmi oli halvatud ja täielikult ülerasvunud, ta ei jaksanud ennast liigutada, et isegi oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koobas haises ja Salmegi oli palju paksemaks muutunud. Leemet ei tahtnud sinna jääda ja läks metsa, kus kohtus Meemega. Meeme teatas talle, et kotike, mille ta kunagi Leemetile andis, on Põhja Konna nahk ja seda allaneelates saab Leemetist järgmine Põhja Konna valvaja. Leemet otsis kotikese üles ja neelas alla. Meeme juurde naastes oli too juba hinge heitnud. Leemet avastas, et Põhja Konn oli koguaeg olnud talle nii lähedal ja ta polnud sellest aru saanud. Ka Pirre ja Rääk olid puu otsas hinge heitnud. Leemet oli üksi koos Põhja Konnaga. Ta
Leemet ütles, et tahab kohe abielluda Hiiega. Külasköik vanaisa juures avas Leemetis nagu mingi uue ukse. Ta ei olnud enam vaikne, vaid oli juba sõjakas. Ptk.26. Järgmisel hommikul käidi Hiie ema juures. Kohtati Intsu. Leemet tapis ühe hundi, kes li kurt. Hiie ema oli vaikne, usub ikka veel haldjstesse. Leemet ja Hiiu ütlesid, et lõikavad kõik puud pühahiius maha ja teevad sellest oma pulmadel lõke. Hiie ema ehmus, ja palus, et nad seda ei teeks. Nad kohtusid Meemega, kes soovitas neil pulmadel veini juua. Leemet algul ei tahtnud, kuid siis ütles, et muretseb veini, tappes raudmeest ja saades talt seda jooki. Ptk27. Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet käks ja tappis raudmehe, sai temalt veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt
Raudmehed olid küla maha põletanud. Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele. Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta oli Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast
tapnud ja selles süüdistati küla. Raudmehed olid küla maha põletanud. Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele. Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta oli Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast
vastumata.“ Peale kastraatite kuulamist kõnniti Johannsoni juurde kes oma saksa tallipoisilt õpitud tarkustega otsustas hakkata oma lehma ravima, kuid tagajärjena ta vaid tappes ja siis seda jumala tahte peale süüd veeretades. „Need olid ussisõnad minu suus, mis lehkasid: uues maailmas kasutuks ja ülearuseks osutuvad teadmised, mis vaikselt pehkisid ning imalat lõhna eritasid.“(lk195) Lühike jutt kõdunemisest siin metsas koos Meemega millele järgnes meelheteline jooks. „Mul ei olnud metsas mitte midagi peale hakkata, mul puudus siin igasugune tulevik-kuid see oli minu kodu.“(lk196) Depressivsel mõterongil viibiv Leeme mõtleb oma tulevikule. „Ma pigem tapaks ta oma käega, kui annaks sinu pojale! Las ta siis pigem sureb üllalt, oma rahva parema tuelviku nimel...“(lk199) Tulles külast tagasi edastab ema kohutavad uudised, et Ülgas käsib kuulekal Tambetil oma tütat ohverdada, et taastuks muistne maailm
Raudmehed olid küla maha põletanud.Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele.Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast. Kord kümne tuhande aasta
Raudmehed olid küla maha põletanud.Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele.Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast
annaabi.ee 
