On leitud, et kõrge meelekindluse määr soodustab tööga rahulolu, samuti on kõrge meelekindlusega inimesed mõnede seniste uurimuste kohaselt tööalaselt edukamad kui väikese meelekindluse määraga inimesed. Juhid hindavad kõrgelt suure meelekindluse määraga inimesi nende mõistlikkuse ja eesmärgile orienteerituse pärast. Kõrge meelekindluse määr soodustab grupitöö efektiivsust. Meelekindluse olemasolu on ka väga tähtis olenemata ametist. Meelekindlad inimesed eelistavad siiski ametid, mis nõuavad suurt iseseisvat jõudlust. Neurootilisi inimesi peetakse sageli depressiivseteks ja stressi halvasti taluvateks. Arvatakse, et neil on ülekaalus negatiivsed emotsioonid nagu murelikkus ja vaenulikkus. Nad on haavatavad, raskesti kohanduvad ja ebakindad. Neil on raske otsuseid vastu võtta. Nad ei armasta muutusi ja tunnevad tihti seetõttu psüühilist kurnatust. Kõrge neurootilisus ei soodusta tööalast edukust
inimese toimetulekut, nagu näiteks internaalne versus eksternaalne kontrollilookus ning perfektsionism. Praegune majanduslik mõõn, tekitab palju stressi. Pikaajaline stress tekitab depresiooni ning depresiooni üheks tagajärjeks on ka suitsiid. Isiksuse olemus ei ole lihtne, kuid paremad väljavaated raskes majanduslikus olukorras toime tulla ja mitte depresiooni langeda on optimistlikel, kõrge ekstravertsusega inimestel kes on meelekindlad ja avatud. Kasutatud kirjandus: Costa. , Mc Crae 1992. Revised NEO Personality Inventory (NEO PI-R) and NEO Five FactornInventory (NEO-FFI) professional manual, Odess, FL: Psychological Assessment Resources (viidatud Kallasmaa, T.2003. Isiksus ja kohanemine. Isiksuse psühholoogia. Toim J. Allik, A. Reola, K. Konstabel. Tartu Ülikooli Kirjastus ik 139-168 kaudu). McCrae, R. R., Costa, P.T. 1986. Personality, Coping and Coping Effectiveness in a Adul Sample
tunnetele, tegudele, ideedele, väärtustele. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalse seadumusega inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. Alamskaalad:usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Alamskaalad: asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kaalutlemine. Juhile vajalikud isiksuseomadused kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus
Vastandiks introvertsus: need inimesed eelistavad seltskonnale sagedamini üksinda olemist, kuid üksiolemine ei tee neid tingimata õnnetuks. Kogemusele avatud inimene huvitub uutest ideedest ja kogemustest, iseendast ja ümbritsevast maailmast. Vastandiks suletud inimesed on konservatiivsed ja eelistavad järeleproovitut uuele ja tundatule. Sotsiaalne inimesene usaldab teisi, on omakasupüüdmatu, leplik, koostöövalmis. Aitavad teisi, veendumusega, et teised vastavad samaga. Meelekindlad inimesed kontrollivad enda soove ja impulsse, planeerivad oma tegevusi ette, on kohusetundlikud ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt suurt pingutust. Isiksuseteooria vaatenurk või käsitlusviis, kuidas inimest kirjeldada. Psühhodünaamiline käsitlus isiksuse kujundab alateadvus (S. Freud, C. G. Jung, A. Adler jt) Humanistlik käsitlus isiksuse kujundab peamiselt tema vaba tahe (C. Rogers, A. Maslow jt)
Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga. • Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. • Väga sotsiaalset inimest iseloomustab siirus, leplikkus, lahkus, abivalmidus. Ta on kaastundlik, salliv ja usaldusväärne. Meelekindlus • Meelekindlus - kontroll oma soovide ja impulsside üle. • Meelekindlus tähendab, et inimene suudab endale seada eesmärke ja nende saavutamise nimel tegutseda. • Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Neid inimesi isloomustab tugev tahtejõud, motiveeritus, töökus, täpsus ja kohusetundlikus. • Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahtekindlus. Ekstravert • on aktiivne, tegutsemishimuline, meeldib mitmekesisus;
kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. 5. SOTSIAALSUS -kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. 6. MEELEKINDLUS -kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahe. ISELOOMU AVALDUMINE SUHTLEMISEL Suhtlemine peegeldub paljuski inimeste suhtumist teistesse inimestesse. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimese iseloomuomadused. Iseloom peegeldub nii selleks, millest inimene räägib, kui ka tema rääkimisviisist
Näiteks foolhape on terve ja hästi toimiva kesknärvisüsteemi arenguks hädavajalik ja seda just raseduse esimesel kuul. Mitmed uurimused on välja toonud seose ema rasedusaegse suitsetamise ja lapse hüperaktiivsuse vahel. Tulles tagasi mind intrigeeriva isiksuse seadumuste teema juurde, võib siin välja tuua seose iseloomu ja keskkonna vahel: neurootilised ja pessimistlikud inimesed kipuvad rohkem stressi küüsis vaevlema kui emotsionaalselt stabiilsed, sotsiaalsed ja meelekindlad, kes ilmselt pööravad suuremat tähelepanu oma psühhohügieenile ja seetõttu on nende lastel ka väiksem risk saada keskondlikest teguritest põhjustatud tervisehäireid. Suurema osa käitumisest õpime tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka käitumismustrite ja väärtushinnangute omandamine. Psühholoog Riina Türkeli sõnul käitub laps kellest kodus hoolitakse ja kelle vajadustega on arvestatud üldjoontes paremini kui laps keda ei mõisteta ja keda ignoreeritakse
Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone; Ekstravertsus: seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Avatus kogemusele: huvi õmbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Võtavad kergemini omaks uusi ideid. Sotsiaalsus: kalduvus usaldada teisi inesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sosiaalsed inimesed on valmis teisi aitama. Meelekindlus : Kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis kui see nõuab neilt pingutusi ja enesedistsipliini. On viis suurt omaduste rühma, mis võivad kirjeldada inimest kõige üldisemal tasandil piisavalt ülevaatlikult ja ammendavalt. 32.Millega tegeleb kliiniline psühholoogia? Defineeri psüühiline häire? Kliiniline psühholoogia tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise,
kurbus, süü) 2) Ekstravertsus seltskondlikus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed on ebakonventsionaalsemad ehk mitte kinni tavapärases. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette ja organiseerivad oma elu. Selline klassifikatsioon on kasulik isiksuse kirjeldamiseks, kuid ei seleta, miks mõned inimesed on ekstravertsemad või meelekindlamad kui teised. 12.3. Ekstravertsuse bioloogilised teooriad Hans Jürgens Eysenck seletab introvertide ja ekstravertide erinevust ühe ajuosa (ARAS) töö erinevusega. Tema sõnul on introvertidel ARASi aktiivsus suurem, seetõttu mõjutavad igasugused keskkonnaärritused introverte
tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. 4.Sotsiaalsus- kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. 5.Meelekindlus- kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahtekindlus. Kõik viis dimensiooni koosnevad omakorda mitmest alapunktist. Sellist isiksuseomaduste liigitamist kasutatakse ka enamustes psühholoogilistes uurimustes isiksuse teemal ning kasutatakse Eestis ka tööle värbamisel. 129
positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust ning see ei tee neid tingimata õnnetuks. 3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Võtavad kergemini omaks uusi ideid. 4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama. Mittesotsiaalsed on egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes. 5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. · Millised on emotsiooni komponendid? Millised on põhiemotsioonid? Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavad tegevuses. Emotsionaalses käitumises järgmised koostisosad: 1
annaabi.ee 
