iseendast ja oma tõelisest loomusest. Vaimu rahustamise ja mõtete peatamise kaudu rahustab ja peatab mediteerimine ka emotsioonid. Mõtted ja emotsioonid on inimese igapäevaelus tihedalt seotud. Mõtteis keerlevad valusad mälestused, olevikumured ja tulevikuhirmud ning mõtted päästavad omakorda valla kahetsuse, viha- ja hirmutunded. Kui vaim asub mediteerima, muutub ka tundeelu rahulikuks. Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu. 3 Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad meelerahuga, mis saavutatakse vaid endaga rahujalal olles. Meditatsiooni ei
Meditatsioon Triin Pajanen Meditatsioon on üks teadvuse vorme. Meditatsioon on erinevate tehnikate rakendamine meie meelte vaigistamiseks ning neutraalsele kanalile lülitumiseks, kus teadvus keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju
Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik
kogemuses avalduvale avatud, kohalolevad selles, mis meeles hetkest hetkesse esile kerkib. Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: 1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine. 2. Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. Paljud inimesed on hakanud ka tänapäeval meditatsiooniga tegelema ja selleks on mitmeid põhjuseid
MEDITATSIOON Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis, sikhismis jm). Viiakse läbi isiklikult. Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid). Rohkelt meditatsioonitehnikaid. Tegeletud juba antiikajast saati. Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi. arenenumate tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. MEDITATSIOON EESTIS Eestis muutus 1990ndatel aastatel EELISED populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega
Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele
kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud
.. · Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne · Esineb kahte liiki meditatsioone... 1) Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund 2) Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest. · Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni
Skeptikute väitel on selgeltnägemise puhul tegu teadliku pettuse, autosugestiooni, hallutsinatsiooni vms-ga. Sõna selgeltnägemine kasutatakse vahel üldistavalt eri liiki paranormaalse tajumise kohta: selgelttajumine, selgeltkuulmine, selgelthaistmine ja selgeltmaitsmine. Selgelttajumise korral ammutab isik väidetavalt teadmist läbi tajumise. Selgelttajumine on üks budismis mainitud kuuest inimese eriomadusest; oskus, mida saab omandada edasihjõudnud mediteerija. Selgelttundja võib väidetavalt tunda näiteks teiste inimeste mõtteid, tundeid, haigusi, "vibratsioone" vms. Selgeltkuulmise puhul ammutatakse informatsiooni läbi paranormaalse kuulmise. Parapsühholoogide väitel selgeltkuulmine ei pruugi tähendada mitte ainult helide vastuvõttu, vaid "sisemise mentaalse kõrva" taju, umbes nagu mõttes lausutud sõnad. Selgelthaistmise puhul on tegu lõhnade ning selgeltmaitsmise puhul maitsete tundmisega ilma
inimese sisemaailma (1). Joonis 4. Mediteerimine Eksisteerib kaht liiki meditatsioone: · Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale e pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii , et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine (1). · Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist (1). Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1).
meditatsioonitehnikatest palju olulisem. Kui küsida mõnelt mediteerialt otse: "Miks te mediteerite?", siis oleks minu vastuküsimus: miks te sööte oma toitu, miks joote vett? Teie valmis vastus küsimusele oleks, et peate elus püsima, et keha on vaja toita seepärast peate sööma ja vett jooma, sest muidu sureksite. Seepeale ütleksin, et pean mediteerima, sest mu meel ja teadvus on vaja tervena hoida ning need vajavad toitu (7.). joonis 1 mediteerija Teadvus on ainus, mis saab areneda ja kasvada piiramatult. Miski muu ei saa piiramatult areneda. Meie kehal on piirangud see kasvab, küpseb, vananeb ja laguneb. Kogu meie maine ja materiaalne vara võib suureneda, aga piiratult. Ainult meel, ainult teadvus saab areneda täiuslikkuse, budasuse, kõiketeadmise ja -tundmise seisundisse. Meil on võimalik areneda sellele tasemele. Kui arengupotentsiaal on olemas, miks siis mitte seda kasutada? Miks mitte lihtsalt seda päev-päevalt paremini
Meditatsioon - Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne - Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1. Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund. 2. Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest. - Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni ja
aitavad neil mõelda Buddha õpetusele. Tseremooniate ajal helistatakse kellasid, mis sümboliseerivad tarkust. Palverändur Sakja kloostris. MEDITATSIOON Kuigi maailmas on palju asju, mis ei allu inimese kontrollile, on siiski võimalik vastutada meeltes toimuva eest. Oma meelte puhastamine ja soovide kontrollimine on kõigile raske. Budistid on välja Mediteerija. Ü. Suursaar arendanud meetodeid, mis aitavad seda teha. Üheks enam levinuks neist on meditatsioon, mis aitab mõistusel saavutada rahulik selguse ja avatuse seisund. Tavaliselt inimese pea kubiseb mõtetest. Mõistus toimib kommentaatorina see on halb, see hea. Meditatsioon on viis sellise hinnangulisuse kaotamiseks ja rahu ning vaikuse saavutamiseks. Buddha ütles: ,,Nägemises peaks olema vaid nägemine, kuulmises vaid kuulmine ja mõtlemises vaid mõte
mõtetele, tardununa, pigem objektina. Proovige kujutleda vastupidiselt?! 3 4 Rodini lääneliku mõtleja arhetüüpi reflekteerib Korea päritolu, Euroopas Fluxus- liikumise kandvaks jõuks saanud Nam June Paik installatsioonis Triangel: Video- Buddha ja Video-Mõtleja (4 monitori, 2 videokaamerat, 2 skulptuuri, 2 statiivi; 1976 (1991)) ida mõtleja kui mediteerija kaudu, asetades mõlemad enesekaemusse ekraani ette (repro 3). Video-Buddhast lõi ta erinevaid versioone (repro 4), sh ka performance'i vormis, mediteerides ise vastamisi ekraanipildiga. Kooskõlas kõiksusega väljendub mediteerijas sügav rahu ja tundeharmoonia, seevastu läänelikus mõtlejas pinge, tasakaalutus, mõtte ja tunde konflikt. 5 (ülal) 6 (all) Albrecht Düreri meistergravüür Melanhoolia kujutab renessaanslikku versiooni
annaabi.ee 
