7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu
Hiljem moseede ehitamine ,,originaalses stiilis" levis üle riigi. Jami mosee on esinduslik näide India moseest. Siiski islami arhitektuuri mõjutas piirkondlik stiil ja kohalike inspiratsioon. Suurem osa islami stiilis ehitati maju Mughali perioodil. Islami ja hindu arhitektuuri mõju on hästi näha Taj Mahali arhitektuuris, kus on kasutusel suured mõõtmed, valge marmor, keerukad graveeringud ja minaretid(mosee tron.). Kõige levinum islami hoone Indias on mauseleum. Selle hoone muutus leidis aset Mughali perioodis, võeti kasutusele mitmekordsed kambrid, hauad viidi aedadesse, mida tunti char-bagh-ina. Hauakamber majad(cenotaph), mille alla olid hauad. Tuntumad näited on Gol Gumbaz, Bijapur ja Taj Mahal. India arhitektuuri omapära: Linnad olid reeglipärase planeeringuga, olemas olid kanalisatsioon ja kaevud. Arhitektuur ja skulptuur olid sulanud ühtseks tervikuks. Templid meenutavad pigem monumente
teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia keel, pühakiri Koraan (sunna), pühakoda mosee (müüriga ümbritestud nelinurkne õu, mida piiravad sammaskäigud, meka poolses seinas (kiblamüür) on palveniss (mihrab), õuel kaev, kõrge torn minarett), ehituskunst mosee Hagia Sophia mosee, ornamrntaalne dekoratsioon: taimemotiiv arabesk, kuppelmosee haudehitised Timuri haud, mauseleum Tadz Mahal, medrese muhameedlik ehiristüüp, nelinurkne piklik õu, ümbritsevad kahekorruselised ehitised, lossid Alhambria loss, linnused, Kaaba tempel, tarbekunst - peen tehniline töötlus, ornamentika, vaibakunst, Arabesk on keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament (erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiikidest, modelleeriti kipsist või stukist, värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest.
5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad
SEITSE MAAILMAIMET. Vana Maailm tundis seitset imet, näiteks Semiramise rippuvad aiad, Rhodose koloss, Aleksandria tuletorn, Artemise tempel, Zeusi kuju ja Halikarnassose mauseleum. Enamus neist on ammugi lagunenud, ainult Egiptuse püramiidid on säilinud. Iga uus sajand on lisanud uusi kultuuri-ja ehituskunsti pärle. Samuti on avastusretked toonud päevavalgele tõendeid muistsetest kultuuridest. Seoses keskkonna hävimisega on paljud objektid ohus ja 1972. aastal võttis UNESCO vastu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi objektide nimekirja, mis koosneb umbes kuuesajast arhitektuuri meistriteosest, sinna kuuluvad ka looduspargid.
- Propüleed väravaehitis all-linna ja Akropoli pühapaikade vahel - Pinakoteek ateenlaste maalikunsti kogu hoone - Võiduka Ateena tempel Athena Nike elegantne väike tempel(joonia stiilis) - Erechteioni tempel(5.saj lõpul): joonia stiilis,ühe eeskoja talastiku sammaste asemel naiste kujud karüatiidid 3.Hellenistlikust ajajärgust a) Halikarnassose mauseleum(haudehitis joonia stiilis) b) taastati Efesoses Artemise tempel c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis) d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele - komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks
Naiivne usk jumalatesse kadus, asendudes skepsisega Võimule pääses individualism Kunstis tuli rahutu, pateetiline( käsitlusviis Vormiline ilu on üha tähtsam (õrnus ja leebus) Nimetati Kauniks stiiliks Tuntumaid skulptorid olid: Skopas- halikarnassose mauseleum. Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi Praxiteles- Eelistatud materjal marmor. Hermes. On teinud mitmed Aphrodite kujud. Leohares- Teinud kuulsa Belvedere kuju. Lysippos- Oli produktiivne, tegi ainult pronksist kujusid. Võttis kasutule uudusliku laadi, muutis proportsioone(pea väiksem, jalad pikemad). Tuntuim teos Aleksander Suure portreepüst ja tema koolkonna töö on Kreeka plastika(skulptuur) hellenismi ajajärgul (3. -1. saj eKr)
5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 9. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad
märgatavat kultuurilangust. Kuigi muhameedlased kehtestasid Indias ajutiselt ülemvõimu ning esines vägivaldseid kokkupõrkeid ka religiooni tunnistajate vahel, suudeti omavahel ka rahumeelselt läbi käia, mis tõi enesega kaasa india ja islami kultuuri mõningase segunemise. Dehli sultanaadi ja Suurmogulite riigi aegadest pärinevad paljud tänapäevani India sümboliteks olevad ehituskunsti tippteosed nagu mošee – mauseleum Tadž Mahal, Punane kindlus Dehlis jne. Keskajal oli India olulisel kohal tolleaegses maailmakaubanduses. Läbi India läänerannikul asuva Calikuti (Kalkutta) sadama veeti india päritoluga vürtse, kalliskive ning käsitöötooteid araabia kaupmeeste vahendusel edasi Vahemere äärde, kust need liikusid edasi juba Euroopa suunal. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer
ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid. Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli andron, mis oli meestele mõeldu ruum, kuhu naisi ei oodatud. Seal asus sisse ehitatud mööbel. Hellenismiajal, mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini eKr., on Kreeka laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa, kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on Idamaade mõjud. Kui Kaaria kuningas Mauseleum ära sureb, lastakse ehitada suur mausoleum ehk üksikhaud, mis on mõnes mõttes astmikpüramiid, mille tipus ongi püramiid. Linn on väga korrapärane ja tänavad on välja kujunenud. Antiik Rooma Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam riik. Samas kasutati orjandust. Riigi nimi tuleb mehe nimest Romus, kaheksandal sajandil enne Kristust. Ajaloo jooksul saab Antiik Roomat jagada kolme ajajärku: Kuningate ajajärk 753-510 eKr, mil toimus sugukondlike suhete purunemine, klasside ja
Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie. 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis.PHILOXENOS't tunneme Pompeij mosaiikkoopia järgi, see kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võitmas. See polnud mütoloogia, vaid reaalne ajaloosündmus. 9. 7 maailmaime. o Halikarnassose mauseleum. Kõrgel seisev joonia stiilis templitaoline ja seda kattis püramiiditaoline katus. Selle järgi nimetati hiiglaslikke haudehitisi nimetama mauseleumideks. o Artemise tempel Hiiglaslik taastatud tempel o Aleksandrias asuv Pharose tuletorn Üle 100 m kõrgune tuletorn. o Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju. o Püramiidid o Babüloni rippaiad Kuningas lasi oma naisele ehitada katusele ''botaanikaaia'' vms
raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades. Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk, millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. · Tehti ka monumente: Lysikratese monument, Xaudios. Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument) Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber, mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne, tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn. Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn. Rajati esimene muuseum