18. See ülesan____e tõi kaasa uusi ras__keid ülesan____deid, 19. Lin____laste lin____ on moodne ja lin____lik, 20. kup____el seisis teiste kup____lite juures, Põhjenda, miks kirjutatakse nii. KINDAD - ....................... PIKLIK - ....................... KESKKOOL- ....................... VÄRSS - ....................... LINNGI - ...................... NÜANSS - ....................... KINKKI - ....................... ÕHKKOND - ....................... MATTKLAAS-....................... ÜMBRUS - ....................... Kas -gi või -ki? kann...., salk...., laud...., varn...., saag...., harv...., parkett..., pill...., kamm...., kaup...., kurb...., lapp...., kiirus...., kolm...., pilt...., silp...., tark...., tants...., sõna...., hammas...., kumb...., mitmed...., töö...., poiss...., garaaz...., kõrs...., vask...., keskpäev...., kala...., Mikk...., linn...., kägu...., kass...., kuum...., aktus...., hommik...., tuli...., värv...., pood...
Nt. vesi, klaas ja kvarts. Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jm. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti aga hambavaabas. Klaasi mateerimiseks kasutatakse tema söövitamist HF sisaldava seguga, taoliselt on töödeldud mattklaasist kolvi sisepind. Mattklaas – elektripirni kolb Kloor Kloor on lihtainena mürgine gaas, elemendina aga keedu-soola koostiselement ja inimeste normaalseks elutegevuseks vajalik. HCl-iga puhastatakse metall-pindu jootmis- ja tinutamis-töödel. Kloorlubi Ca(ClO)2 (kaltsiumhüpoklorit) on desinfitseeriv ja oksüdeeriv aine (pleegiti). Kloori vesilahust nim. klooriveeks Cl2+H2O=HCl+HClO, mis on tugev oksüdeerija.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Klaasi mateerimiseks kasutatakse tema söövitamist HF sisaldava seguga, taoliselt · on töödeldud mattklaasist kolvi sisepind. Mattklaas elektripirni kolb Kloor · Kloor on lihtainena mürgine Click to edit Master text styl gaas, elemendina aga keedu Second level Third level soola koostiselement ja Fourth level inimeste normaalseks Fifth level
Dekoratiivklaasid ühele küljele on pressitud vastav ornament kuuma klaasi juhtimisel vastavate rullikute vahelt läbi Lamineeritud klaas Dekoratiivklaas Klaasitüübid Matt klaas matt klaasi pind hajutab valgust sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast muudab klaasid kas siis osaliselt või täielikult läbipaistmatuks Võivad väga kergesti määrduda ja neid on suhteliselt raske puhastada Mattklaas Klaasitüübid Armeeritud klaas ehk sardklaas klaasi ees on metallvõrk omadused sõltuvad eelkõige traadi läbimõõdust ja võrgu silma suurusest loetakse ohututeks klaasideks tänu metallvõrgule jäävad klaasitükid klaaside purunemisel suure tõenäosusega oma esialgsele kohale Armeeritud klaas ehk sardklaas Klaas kui pakendimaterjal Osa toorainetest saadakse Eestis klaasipuru näol, mis moodustab hetkel klaastaara
ainekogusid mingi teise aine koostises. 16. Milline on spetraalaparaadi ehitus, osade nimetused ja ülesanded, spektraalaparaadi liigid? Kollimaator on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises otsas koondav lääts.Vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Prismas toimub valguse dispersioon, st erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Fokaaltasand on tasand, kuhu läätsega koondatakse prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks. Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil. 17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused? Soojuskiirgus-hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel. Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel. Katoodluminestsents-teleri kineskoop.Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid.
mustal taustal. Neid jooni nim. kiirgusjoonteks (allikad: kõik ained gaasilises atomaarses olekus madalal rõhul) 3) Neeldumisspekter- tumedad jooned värvilise pidevspektri taustal. (külm gaas)Spektraalaparaadi ehitus : * kollimaator toru, mille abil saadakse paralleelne valgusvihk. * prisma toimub valguse dispersioon * koondav lääts prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud koondatakse ühte tasandisse. * mattklaas asub koondava läätse fokaaltasandis, kasutatakse spektri vaatlemiseks) Spektraal analüüs- aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Plancki hüpotees: Valgus ei kiirga aatomitest lainena vaid kvantide kaupa. Kvandi energia : E=hf ( E- kvandi energia(J), f- valguse sagedus (Hz), h- 6,6*10 -34J*s (Plancki konstant)) Footoni mass: m=hf/c2 (c- valguse kiirus( 3*108m/s)) Footoni impulss: p(vektor)=mc
Prismas toimub valguse dispersioon, see tähendab, et erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Kuna prismale langesid kõik valguslained ühesuguse nurga all (paralleelne valgusvihk), siis väljuvad prismast erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Need koondatakse läätsega ühte tasandisse, mis asub läätsest fookuskaugusel. Seda tasandit nimetatakse fokaaltasandiks. Fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks on seal mattklaas. Spektri jäädvustamiseks võib mattklaasi asemele panna fotoplaadi või filmi. Sellist spektraalaparaati nimetatakse spektrograafiks. Kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil (näiteks elektriliselt), siis nimetatakse aparaati spektromeetriks. Kui teise läätse asemel kasutatakse pikksilma, kutsutakse aparaati spektroskoobiks. Sprektite liigid. Erinevad ained kiirgavad erineva koostisega valgust, kusjuures
Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Pilved tekivad kõrgusevahemikus 35 km. Pilvekihi paksus on tavaliselt 1 km, harvem kuni 2 km. Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad, on nende asukohal nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad. 4 Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks. Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust. Sademeid tavaliselt ei anna ja optikisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada nõrka vihma või lund.
1.4.Musterklaasid Dekoratiiv- ehk musterklaasi kasutatakse uste, akende, vaheseinte ja kapiuste valmistamisel ning privaatsust nõudvates kohtades. Dekoratiivklaase on erinevates toonides ja paksustes. Musterklaase on võimalik lõigata, lihvida, puurida ning olenevalt mustri sügavusest on enamus ka karastatavad ja lamineeritavad. [6] 1.5.Matsistatud klaas Matistatud klaasi põhiline eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust. Mattklaas on töödeldav nagu tavaline klaas, st. seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. [6] Matistatud klaasid jagunevad. [6] 1. Keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasi puhul töödeldakse klaasi pinda spetsiaalse happega, mille tulemusena muutub klaas matiks. Klaasi pind on siidjas ja pinda on kerge puhastada. Kasutuskohtadeks on vaheseinad, uksed, piirded mööblidetailid, dušinurgad ja muud kohad, kus vajatakse privaatsust, kuid ei soovita loobuda valgusest. 2
Tekib sest valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 77. Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel? Tegemist on dispersiooniga, et erineva lainepikkusega valguslained väljuvad vihmapiisast erisuundades. 78. Mis on spektraalaparaat? Aparaat, millega saab kindlaks teha valguse spektri. 79. Milline on spektraalaparaadi ehitus? Joonis 1.Spektraalriista ehitus 2.Kollimaatori lääts 3.Prisma 4.Koondav lääts 5.Mattklaas 80. Mis on spekter? Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 81. Millised optilised seadmed võimaldavad saada spektrit? Prisma ja difraktsioonivõre. 82. Mis on kiirgusspekter ja millised on tema liigid? Spekter, mis iseloomustab aine kiirgust ja jaguneb kaheks: joon- ja pidevspekter. 83. Mis on neeldumisspekter? Neeldumisspekter on spekter, mis näitab millise lainepikkusega valguslaineid antud keha neelab. 84
Jaotus: · aperatuurdiafragma piirab kujutist tekitavat valgusvoogu · pinddiafragma piirab kujutise mõõtmeid, pinda 10. Fotoobjektiivi karakteristikud · fookuskaugus määrab kindlaks kujutise suuruse ja aerofoto mõõtkava · objektiivi valgusjõud e. suhteline ava kujutise valgustus sõltub objektiivi avast ja fookuse kaugusest · kujutise väljanurk Kui suunata lühikese fookusega objektiiv lõpmatusse ja asetada fokaaltasandile mattklaas P, saame sellel erineva valgustusega ringi. Ringi, mille äärtel on valguse heledus minimaalne, nim vaateväljaks. Keskmine osa, mille äärtel kujutise teravus ja heledus on rahuldav, on kujutise väli. Nurk CSD= 2, mille tipp asub objektiivi keskpunktis, on kujutise välja nurk. · teravussügavus kaugus lähima ja kaugeima teravuspiiri vahel objektiruumis · hüperfokaalkaugus lõpmatusele teravustatud objektiivi ja lähima teravalt joonistuva
8 4 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 22.11.2013 5 LISA 1 -13.02.2014 6 http://metshein.com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 1.12.2013 7 LISA 2 -14.03.2014 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 1.12.2013 3. FOTOGRAAFIA ARENG 3.1. Fotoaparaadid Esimesed fotoaparaadid kujutasid endast lihtsat puukasti,9 mille esiosas paiknes objektiiv, kujutise tekkimise tasapinnal aga mattklaas, mis võimaldas tulemust enne pildistamist kontrollida. Kui kasutusele võeti valgusjõulised objektiivid ja klaasnegatiivid, siis lisandusid konstruktsioonile teravustamist võimaldav jooksupõhi ja kassetid. Aparaadid olid suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga ja tavaliselt valmistasid neid peentislerid, vaid metallosad ja objektiivid telliti mõnest tehasest. Tõsi, ega pilditegemine lihtne polnud,
tavaline kirgas ehk float klaas: seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida jne. Toonitud 9 klaase kasutatakse aknaklaaside, mööbli, vaheseinte, uste, dusinurkade, klaaspiirete jms valmistamisel. [4] 3.3 Matistatud klaas Matistatud klaasi kasutatakse juhul, kui eesmärk on lasta läbi valgust, kuid samal ajal takistada läbipaistvust. Mattklaas hajutab valgust ning on vastavalt töötluse viisile kas osaliselt või täielikult läbipaistmatu. Seetõttu kasutatakse matistatud klaasi peamiselt privaatsuse tagamiseks. Tema kasutusvaldkonnad on laialdased, sobides pea kõikjale. Eriti populaarne on mattklaasi kasutamine vaheseintes ja dusinurkades. Siidmatid klaasid sobivad eelkõige akendele ja ustele. Klaasid, mille paksus on vähemalt 8mm ning mida on karastatud, sobivad riiuliteks, lauaklaasideks, vaheseinteks ja usteks
Valguse läbilaskvus vähemalt 87 %. Kõvadus 57 Mohsi skaalal. Äärmisel habras. Tõmbetugevus 1020 korda väiksem. Tõmbetugevus 6001200 N/mm2. Painde, surve, 3570 N/mm2. KLAASTOOTED: transportida vertikaalasendis, et niiskus vahele ei satuks. · Lehtede paksus, tav. Aknaklaas 2 mm (2,5;3;4;5;6), vitriinklaas 6 mm12mm. Vooderdusklaasvälisfassaadidel, tagumine pind võib olla kaetud kile või värviga. Peegliklaas, oluline tsasapinnalisus Mattklaas, 1 klaasi pinna matistamisel, karedaks muutmine lihvimiskäiaga, söövitava ainega või kova(?)pritsiga. Jääklaas kaetakse klaasi 1 pind liimikihiga ja kuumutatakse kõrgel temp. liim kuivab, praguneb ja tõmbab kaasa klaasiosakesi >muster. Reljeefklaasid saadaksa valtsimise käigus. Armeeritud klaas, 2 klaasilehte poolsulasolekus surutakse kokku, keskele jäetakse armeeritud võrk. Lamineeritud klaas koosneb kahest klaasilehest, mille vahel on laminaadikiht (PVBkiht)
Floatprotsessi leiutas Sir Alkastair Pilkington 1952. Aastal Praegu toodetakse maailmas klaasi paksuses 0,4mm kuni 25mmm Floatklaasi tootvates tehastes on katkematu tööprotsess 11-15 aastat Aasta jooksul toodab selline tehas keskmiselt 6000 km klaasi laiusega kuni 3 m. Floatprotsessi kasutuslitsents on müüdud rohkem kui 40-le tootjale Klaasist valmistatud erinevad tooted : Toonitud klaas Musterklaas Mattklaas Lamineeritud klaas Peegel Karastatud klaas Toonitud klaasid Toonitud klaaside tootmisprotsess on samasugune nagu kirkal Float – klaasil Soovitud tooni andmaks lisatakse klaasimassile täiendavalt metallioksiide Musterklaas Musterklaaside ehk dekoratiivklaaside valmistamise tehnoloogia on sarnane floatklaasi tootmisele Ühe etapina pressitakse mehhaaniliselt klaasi pinnale muster
Valdavaks sai abstraheeritud, äärmiselt napp geomeetriline vorm ja materjalide efektsed pinnad. Ruumikujundus. Asjadevabad ruumid, lagedad pinnad, aktsente andvad detailid, rahulikud värvid. Lage põrand, puhtad seinad, lakoonilised valgustid lihtsad aknakatted.. Värvid. Valge kui minimalismi klassika, lisaks silmi rahustavad toonid – pruunid, sinised, rohelised. Mööbel.Kandiline ja lakooniline lihtsate vormidega mööbel, kõige kaasaegsemad materjalid: teras, mattklaas, naturaalne puit, alumiiniumprofiilid. . POSTMODERNISM. Modernismile järgnenud kunsti, kirjandust ja arhitektuuri iseloomustav mõiste. P-st hakati massiliselt kirjutama ja rääkima 1970. a-te lõpus seoses minevikku tsiteerivate kultuurivormide esilekerkimisega. Selle eriti arhitektuuris levinud suuna märksõnadeks on pastišš e. teise ajastu v. meistri stiililaadi ja motiive teadlikult jäljendav kunstiteos, tsitaat,eklektika. Püüti
Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel pannakse klaastahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja tuleb klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi. Tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Jääklaasi kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Reljeefklaas. Selle saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed reljeefseks. Kasutatakse uste ja vaheseinte klaasimisel. Mattklaas. Selle saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib matiks muuta (mateerida) ka osaliselt. Klaasile võib kanda ornamente, tekste jne. Sardklaas. Seda saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Sardklaas on väga tugev 233
annaabi.ee 
