Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona Vivaldi – Itaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega Bach - saksa helilooja, Fuuga Händel - saksa helilooja , Messias 8. Kuulmise järgi kohustulik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Ave Maria – kurb, vaimulik, Schubert, väga kurb Gregoriuse koraal – kurb, vaimulik, paavst Gregorius suur, tekitab pigem masendavat
Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat: Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast" Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas Hiljem keskendus kirikumuusikale "Missa Papae Marcelli" Helikeel: impulsiivne, värvirohke, piltlik. Helikeel: ideaaliks rahulik lihtsas rütmikas Tihti rikub "reegleid", et muusika oleks kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud Meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad dünaamikakontrastid jms
populaarsed alaliigid olid Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.
· ilmalik laul · missa · missa · motett · motett · hümn Zanrid · villanella · magnificat · sansonett · ilmalik ja vaimulik madrigal. · ,,Matona, mia cara" (,,Mu · Paavst Marcellus teisele armas preili") pühendatud missa (,,Missa Tähtsamad · ,,O la o che bon eccho" papae Marcelli"), kus ta (,,Kaja") sarnaselt Machaut'le teosed kasutab rohke ja vähese tekstiga osades kahte
16. Sajandi teisel poole muusikapildis tõusid esiplaanile itaallaased Madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes mitu uut koolkonda Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt Phillip De Monte (1521-1603) Orlandus Lassus (1532-1594) Link loole ,,Matona, mia cara" (,,Mu armas preili")- http://youtu.be/44NYeyO9W18 Orlandus Lassus Kasutatud allikad: TÄNAME KUULAMAST !
Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie' Veneetsia koolkond
homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille:
religioose ning erootilise alltekstiga. Kasvab välja barokkaaria ja kammerkantaat 2 Kuulsat autorit Orlandus Lassus Giovanni pierluigi da palestrina 1532-1594 1525-1594 Looming: üle 70 missa, 3 reekunemi, 4 100 magiutiaati Looming: mimatsiiklid(104) hümnid, 4 passioni, motette u 400, magniflaate 35 Teos: Matona Mia Cara Teosed: Missa Papae Meralli Kuulus madalmoode koolkonna viiendasse põlvkond kuulus Rooma koolkonda Prantsusmaa Prantsusmaa on Lääne-Euroopa suurim riik. Mille muusikaltraditsioonid on säilinud kõige ehedamalt. Prantsusmaa rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on
A capella- renessansiajastul ja tänapäeval esitlus ilma pilli saateta. Orlandus Lassus:(1532-1594) Madalmaade helilooj, kauni lauluhäälega, 12 aastaselt võeti sitsiilia kuninga teenistusse, 21.a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste. Giovanni Pierluigi da Palestrina : (1525-1594) Pärit roomast, itaaliast. Organisti koht Palestria katedraalis, rooma peetri kiriku kapell-meister, rooma paavsti isiklik laulja. Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid
Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16.saj peetakse inglise muusika kuldajaks. • Heliloojad O. di Lasso ja G. P. da Palestrina O. di Lasso: (Orlando di Lasso) „muusikute vürst“ helikeel impulsiivne, värvirohke, piltlik rikub tihti nö reegleid, et muusika oleks üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud, dünaamika kontrastid jne homofoonia ja polüfoonia on osavalt nö kokku sulatatud „Matona, mia cara“ G. P. da Palestrina: (Giovanni Pierluigi da Palestrina) akadeemiline eeskuju „kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast“ rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad olema hoolikalt ette valmistatud „Missa Papae Marcelli“
Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. · Orlando di Lasso Lauda anima mea Dominum -http://www.youtube.com/watch? v=KTiUfaKjmyQ · Orlando di Lasso- Matona, mia cara - http://www.youtube.com/watch?v=lmf2H7IxNDY · Orlando di Lasso- Madrigalis - http://www.youtube.com/watch?v=FUSeiOaTnsQ Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui ,,puhta ja väärika" kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu looming on vaimulik (üle 100 missa, üle 400 madrigali). Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.
Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Kunst oli varem olnud kriitiliselt piiritletud, oli kas õige või vale, nüüd aga hakati pakkuma meelteelamust. Kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris juhtfiguuriks Itaalia. Muusikas tomineeris Holland. Uues muusikazanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia) Agnus Dei, Sicut Cervus Orlando di Lasso(sündinud Belgias) Matona mi cara, Ahi Lucia Guillaume Dufay(sündis Belgias) L'homme armé Kunstnikud Leonardo da Vinci(Itaalia) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg Michelangelo(Itaalia) Viimane kohtupäev Raffael(Itaalia) Sixtuse madonna Eestis 1558- 1583 Liivi sõda peale mida läks Eesti Poola, Rootsi ja Taani võimu alla. Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. aastal ilmus Russowi ,,Liivimaa kroonika Välismaal Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi
annaabi.ee 
