Tõesti: kuis lisab veetlust, kuis ärritab mind teadmine teistest naistest Teie ümber." (Lk 76.) Adson Tuglast imetleb jutuvestja ja kirjanikuna, organisaatorina, sõbrana, ütleb ta "Siuru raamatus" üsna otse (ju on see mõeldud peamiselt selle kohta, miks Tuglas Underile meheks ei passinud): "Tuglas oli kõigiti kena mees, kes armastas lugeda mõtelda ja kõnelda. Ainult tal oli üks suur viga juures: ta oli sots ja ta ei tunnustanud hinge olemasolu. Ka armastusele vaatas ta materialistlikult. Ise nii viisakas mees ja suur esteet aga sots! Sellest nooruse haigusest ei olnud ta suutnud end vabastada. Kahju!" (Lk 93.)
Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast.
KLASSITSISM *valm-õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt,mille tegelasteks on enamasti lomad, esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine,olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de Bergerac'ile,et väljendada dogmavabu ideid religiooni, looduse ja poliitikaelu kohta ning seletada maailma ehitust teaduslik-materialistlikult *aforism-mõttetera,efektselt sõnastatud elutarkus,mis ei tõesta ega argumenteeri *miniatuur-lühike,täpse sõnastusega proosa-väikevorm,mida iseloom rõhutatult lüüriline meeleolu *maksiim e sentents-lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel 5.MIDA UUT TÕI JA JÄTTIS MAAILMAKIRJANDUSSE? BAROKK *kujundipeenus,ornamentaalsus KLASSITSISM * ,,madal" komöödia-moraalne üldistus *"kõrge" tragöödia-ei tohtinud olla labane, pidi puhastama ja õilistama
kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata; · Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees; · Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele; · Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll... 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Ivan Setsenov · Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult); · Pidurduse mõiste; · Oletab, et rakus keemilised protsessid. Ivan Pavlov · Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale). · Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga
kui eestlastel. Selle tulemusena olid erinevused haridusväärtustes 1992 aasta koolilõpetajate sees tunduvalt väiksemad kui 1983 aastal. •Eestis toimuvad protsessid ei ole unikaalsed. •Analoogilisi tendentse võib täheldada ka endistes Nõukogude Liiduvabariikides ja postkommunistlikes KeskEuroopa maades. •Lääneriikides on muutuste üldsuund vastupidine – seal toimub üleminek materialistlikult väärtussüsteemilt postmaterialistlikule. •Eesti inimareng on üks edenenumaid traditsioonilise- sekulaarse autoriteedi teljel. Religiooniga, autoriteediga, patriotismiga jms seotud väärtused on Eesti inimese jaoks suhteliselt vähemolulised, grupikuuluvus ei ole võrreldes enamiku teiste rahvastega Eesti inimese valikuid oluliselt piirav/suunav tegur. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on Eesti koos Rootsi ja Saksamaaga selles osas üks kaugelejõudnumaid.
tootmisettevõte või vabrik. Kogu aadelkond ei olnud ühtlaselt kõrgest klassist, kuigi endast arvati väga hästi. Seetõttu tekkisid kokkupõrked kaupmeeste ja aadlite vahel, kellest esimene oli taibukas ja oskas oma tootmisega raha teenida ning teine pidas end rikkaks, kuid puudus raha ja sissetulek. Pärast seda läks riigivõim mitteaadlike kätte. ¤ Hoiakute poolest jaguneb sajand kaheks. Esimesel poolel domineerib mõistus, soov võtta kõike võimalikult materialistlikult ja ratsionaalselt. Sajandi teisel poolel süvenemine, tunded, mis viib välja romantismi ilminguteni. Preromantismi algust ei saa täpselt paika panna, aga 18. sajandi 50ndad aastad võib välja tuua kuna sel perioodil tekib autoreid, kelle loomingus hakkab esinema sentimentalism e liialdatud tundlikkus. Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu.
tähtsamatel positsioonidel. Kommunistliku Akadeemia eesotsas, juhatas Punase Professuuri Instituuti. Seal ka mitmeid eestlasest partei tegelasi (Ivan Käbin, Rästas). Mihhail Pokrowski kui ajaloolane saanud väga hea ettevalmistuse, Vassili Krutsevski käe all. Krutsevski majanduslikku tähelepanu, oli prularist. Prokovski materjalistliku ajalookäsituse teed, suundudes marksismi. Mitmes köites ,,Vene ajalugu kõige kitsamas ülevaates" I-III. Andis selge skeemi, kuidas ajalugu materialistlikult, klassivõitluse skeemis vaadata. Oli näidis teoseks. See leidis edasi arendamist. Valitsejad kui teatud ajajärgu kapitalivormi esindajateks. Tsaarid feodaalse kapitali kaitsjad, töösturite ja pankurite huvide väljendajad. Terav ka vene tsaaride ehk tsaarivõimu vastu, 19. sajand kui rahvavaenulike suurriikide vallutuspoliitika juhid. 1930. aastate Venemaa poliitikaga see ei sobinud, 1930. aastate alguses kritiseeris Pokrovski vene kommunistliku reziimi.
tingimusi (k.a looja päritolu, klassikuuluvust, sotsiaalset suhteid jm.) · Marx arutleb nt selle üle Hegeli põhjal, et kreeklaste kunsti ideaalse klassikalise kunsti tekkimise tingimusteks on olnud sõbralik looduskeskkond, hea kliima, kreeka mütoloogia ja soodsad ühiskondlikud-poliitilised tingimused. Küsib: Kas Achiellus oleks võimalik ka püssirphu ja tinakuuli ajastul. Vormib selle Hegeli idee kunstiajaloolisest arengust materialistlikult ümber. Hakkab seletama mateeriast lähtudes. · Marksism lähtub sellest, et esmane on mateeria ehk aine ja meie objektiivne reaalsus tuleneb sellest, ka teadvus on mõjutatud mateeriast. Materialistid ei usu ideaalsetesse abstraktsetesse asjadesse nagu jumal või ideede riik vaid seletavad ühiskonna arengut ja ümbritsevat teaduslikult. Marksistide järgi juhivad maailma lakkamatud võitused, konfliktid majanduslike huvide pärast
kirjeldamisel terve mõistusega ega sellega, mida on võimalik tuletada aprioorselt. Probleem: võib ikkagi olla šovinistlik. Nendel olenditel, kelle siseseisundite põhjuslikud seosed erinevad meie seostest, mida kirjeldab meie parim psühholoogiateooria, ei saa olla samad vaimuseisundid, mis meil. Põhjuslik vaimuteooria. Samasusväite “Vaimuseisund x on ajuseisund y” kumbki pool tuleb tuvastada teineteisest sõltumatult. Kuidas kirjeldada vaimu materialistlikult, ent ajust sõltumatult? Smart pakkus välja teemalt neutraalse kirjelduse. David Armstrong kirjeldab vaimuseisundit põhjuslikult: “see on inimese seisund, mis on vallandatud teatud stiimulite poolt ja valmis ise vallandama teatud laadi käitumist”. Samastab vaimu käitumist põhjustava sisemise printsiibiga. Armstrong analüüsib lauset “Mul on oranž järelkujutis” neutraalsel viisil: “Ma olen seisundis, mis toob esile oranži-eristuskäitumise”.
(I.Tammelo mõiste olm samastub hüpoteesi mõistega). Selgitame: kui hüpotees hõlmaks peale teo, tagajärje, juriidiliste faktide, objekti ning spetsiifiliste asjaolude (n.t vastutust kergendavad või raskendavad ehk kvalifitseerivad asjaolud kriminaalõiguse normides) veel ka kohustatud ja õigustatud subjektide määratluse, siis oleks iga õigusnorm alati konstrueeritav hüpoteetilise normina. Miks? Sest ilma selliste subjektideta kaotab õigusnorm igasuguse mõtte. Ta ei saa ju materialistlikult lähtealuselt olla n.ö norm iseeneses, adressaadile sihitlemata norm normi pärast. Veel: kui iga õigusnormi sisuks on õigussuhe, siis tekib kohe küsimus - kelle vahel? Kohustused ja õigused kelle jaoks? Koolkonna käsitused lahknevad ka sanktsiooni osas: väidetakse, et selgelt ilmneb sanktsioon n.t kriminaalõiguse haru õigusnormidel. I.Tammelo märgib järgnevalt: "Kuidas on 2
seletustena, kirjeldustena, üldistustena, prognoosidena või soovitustena. Teaduse diferentseerimise aluseks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad (so teaduse objekt) ja konkreetsed ning erilised seaduspärasused, mis toimivad antud objektis ning mille tunnetamine on konkreetse teaduse eesmärk (so teaduse aine). NB!Seejuures teaduse objekt ei võrdu teaduse aine! Aine sisaldab endas uurimise objekti. Materialistlikult lähtealuselt on objektiivne maailm tervikuna teaduse objektiks, kusjuures teadus ise on ühtne oma objektiga, leides - objekti ja subjekti ühtsuse tõttu inimtunnetuses (inimene kui tunnetuse subjekt on samas ka objektiivse maailma substants ehk osa). 13 Objekti alusel jaotatakse teadused kahte suurde rühma: 1) reaalteadused (loodus-, tehnilised, matemaatilised);
annaabi.ee 
