samasuguste vajadustega tarbijatele (nt. habapastad- Blndamed ja colgate) -kaudsed konkurendid- pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või fynktsioonilt sarnaseid tooteid (nt erinevad toidupoed- säästumarket ja kaubamaja) - üldised konkurendid- kõik samal turul tegutsevad ettevõtted -ei ole konkurente- (nt. rasketööstusele seadmete valmsiatmine ja ettevõtted, kes toodavad õpilastele töövihikuid) 11. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline) sisendava iseloomuga teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaamikanalid: - televisioon-kiire,sõnum jõuab laia tarbijaskonnani reaalajas koos pildi ja heliefektiga. -raadio-samuti laia tarbijaskonnaga meediakanal, kuid pildiefektide edastamis võimalus puudub -ajakirjandus-tarbijaskond sõltub väljaandest,puudub heliefekti edastamie võimalus
samasuguste vajadustega tarbijatele (nt. hambapastad- Blendamed ja colgate) -kaudsed konkurendid- pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid (nt erinevad toidupoed- säästumarket ja kaubamaja) -üldised konkurendid- kõik samal turul tegutsevad ettevõtted -ei ole konkurente- (nt. rasketööstusele seadmete valmsiatmine ja ettevõtted, kes toodavad õpilastele töövihikuid) 11. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaamikanalid: - televisioon-kiire,sõnum jõuab laia tarbijaskonnani reaalajas koos pildi ja heliefektiga. -raadio-samuti laia tarbijaskonnaga meediakanal, kuid pildiefektide edastamis võimalus puudub -ajakirjandus-tarbijaskond sõltub väljaandest,puudub heliefekti edastamie võimalus -internet- pidevalt leviv, kuid siisk kitsam meediakanal, kui tv või raadio. 12
peamiseks eesmärgiks on tänapäeval efektiivse suhte loomine brändi ja tarbija vahel. (Arvola 2002:37) 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste Selleks, et mõista reklaamipsühholoogiat ning strateegiaid tuleb esmalt välja selgitada üldine reklaami kontseptsioon. Gerald de Groot määratleb reklaami kui tegevust , mille eesmärgiks on sisendada inimestele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes (Gerald de Groot 1980, Bachmann 1994, kaudu). Seega reklaam kui massiteabelevi nähtus on suunatud anonüümselt, on tasuline, inimesi psühholoogiliselt mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile (Bachmann 1994:5). Reklaam on turunduse tõhusaim vahend informeerimaks ostjat mõnest firmast, tootest, teenindusest või ideest. Reklaamiseadus käsitleb reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituste või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu
AIDAS mudelist. Kommunikatsiooni organiseerija ülesanded: selgitada sihtauditoorium määratleda soovitud vastureaktsioon valida pöördumisvorm valida infolevikanal tagada tagasiside Müügitoetuse kompleks sisaldab ettevõtte poolt turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat meetmete kombinatsiooni, kuhu kuuluvad: reklaam isiklik müük müügi stimuleerimine e. soodustamine avalikkussuhete arendamine Reklaam - mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav (tavaliselt tasuline) sisendava iseloomuga teave, mille eesmärk on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaami erisus: sõnumi koostab spetsialist sõnum edastatakse reklaamikanalite kaudu sõnumi kulud tasub tellija peab olema selge, mis tootega tegemist ja kellele see mõeldud Reklaami kuldreeglid: tarbija veenmine reklaam algab sobivast firmanimest halvim on igav reklaam lühike ja lööv
Organisatsioonisisesed allikaid ja vahendeid; · Organisatsiooniväliseid allikaid ja vahendeid. 106. Kommunikatsiooni sisu Kommunikatsiooni põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav suhtlemine. 107. Kommunikatsiooni tasandid. Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. · Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. · Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esinda iseennast. 108. Teate edastamise mudelid · Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. · Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on
propageerimine e avalikkussuhete avalikusta-mine- info levitamine EV ja tema toodete kohta võimalikult mitte tasustavas vormis (usaldatav lai haaratud ja silmatorkav) 40. müügitoetuste eelarve kujundamine: võimaluste piires, % käibest, konkurentsi pariteedi alusel, ülesannetest lähtudes. 41.Reklaam: definitsioon, eesmärgid, nõuded reklaamiteatele. Reklaamikulude ja müügikäibe seos. Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav sisendava iseloomuga teave, mille eesmark on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid Reklaami eripära seisneb järgmises: l)sõnumi koostab spetsialist 2)sõnum edastatakse reklaamikanali kaudu 3)sõnumi edastamise kulud maksab tellija kinni 4)sõnum edastatakse sihtturu paljudele inimestele 5)sõnumi saajatega ei kontakteeruta vahetult 6)sõnum on
Kõike reklaamipsühholoogiasse puutuvat ammendavalt esitada pole võimalik. Kui mitte muud, siis teadmist sellest, kuidas meid kõiki mõjutada saab ja mõjutada on püütud, ning kuidas suured firmad mujal maailmas vee peal püsivad, andis see kirjatükk mingil määral ikka. On vähemalt kuus põhjust, miks reklaamipsühholoogia teoreetilises plaanis on huvipakkuv: 1. Mõista psühholoogiliste mehhanismide töö mõjusid majandusele. 2. Mõista massiteabelevi vahendatud mõjustuse toimet ühiskondlikele protsessidele. 3. Näha seda, kuidas reklaamivõtted leiavad oma koha ettevõtete töös ja turustuspoliitikas. 40 4. Leida võrdlusi reklaamipsühholoogiliste võtete ja ajakirjanduses kasutatavate nippide vahel. 5. Avastada reklaami mõjumehhanismide peitumist kunstis ja disainis. 6
hinnad, sooduskupongid, talongid, mis annavad õiguse allahindlusele) 2)Pakkumine naturaalses vormis (toote-näidised, preemiad) 3)Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid) 4)Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamkirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekaikude otstes ja eraldi püstvitriinides, kuvarid, siseraadiod, näitused jne) . 44.Reklaam – olemus, eesmärgid, sõnumi ja kanali valik Reklaam on mitteisiklik massiteabelevi kanalite kaudu edastatav sisendava iseloomuga teave, mille eesmark on propageerida teatud tooteid, teenuseid, organisatsioone või ideid. Reklaam on igasugune makstud, mitteisiklik ideede, toodete või teenuste esitlus, mida tehakse Eesmärgiks - brändi tuntuse suurendamine, esmaostjate arvu suurendamine ( %), kordusostjate arvu suurendamine (%), kordusostjateks viimine esmaostjatest (%), brändi või ettevõtte maine parandamine, uue hinna,
Protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 524. 525. 107. Kommunikatsiooni tasandid. 526. · Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. 527. · Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. 528. · Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. 529. · Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi 530. 531. 108. Teate edastamise mudelid 532. · Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. 533. ·Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile. 534
vastatakse või antakse tagasisidet. • Mitmesuunalise kommunikatsiooniga on tegemist, kui informatsiooni andja ootab tagasisidet. Sel juhul peavad informatsiooni saajad mõistma seda, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada. 107. Kommunikatsiooni tasandid. • Intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga. • Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. • Grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine. • Massikommunikatsioon ehk massiteabelevi hõlmab korraga väga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi, mille poole pöördub kommunikaator, kes tavaliselt ei esindaiseennast. 108. Teate edastamise mudelid • Järjestikuses suhtlemisvõrgus antakse teavet edasi järgemööda, rahulolu on halb, juhi roll kerkib tugevasti esile, info muundub. • Kiirjas võrgus antakse teavet ühe poolt mitmele teisele –võimaldab teavet kiiresti ja täpselt edasi anda,
annaabi.ee 
