1.2 Kommunikatsioon ühiskonnas. MINU LISA 2 Kommunikatsioon- suhtlemine; sotsiaalne protsess mis seob ühiskonna tervikuks. Massikommunikatsioon- massisuhtlus; informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumid- massikommunikatsioonivahendid. Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot Ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; (peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju
2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur? Sotsiaalne struktuur on rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. (haridus, elukoht jne) 5. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündidele, surmadele ja migratsioonile. 6. Mõisted! · Positiivne iive - rahvaarvu tõus, sunnib rohkem kui sureb · Negatiivne iive rahvaarvu vähenemine, sureb rohkem kui sünnib
Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta kuuleme enamasti halvustavaid arvamusi, ikka ja jälle kui hukas see on. Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale aga ülepaisutatult. Isiklikult arvan hoopis vastupidist noorus ei ole hukas. See halb imago ei ole meie endi loodud, see on meile loodud. Inimesed peaksid proovima meid mõista, nad ei tohiks tuua meist esile ainult halba. Me ju ei ole seda. Halvustamise asemel tuleks meile juba praegu anda võimalus õppida. Õppida vastutama ning mõtlema enne tegutsemist. Ainult siis
vaid ka kriitilist mõtlemist ja arutlusoskust, mis on vajalik selleks, et osata kasutada psühholoogia meetoteid ja osata kriitiliselt lugeda psühholoogia originaaltekste(Allik, 2013). Mõtlemisoskus on üks tähtsamaid oskuseid ja eriti kriitiline mõtlemisoskus, et psühholoog suudaks teha õigeid otsuseid ja mitte olla mõjutatud. Kriitiline mõtlemine peab olema piisav näiteks ka selleks, et suhtuda küllaldase skeptilisusega psühholoogiat riivavatesse seletustesse, mida pakuvad massimeediumid(Allik, 2013) Massimeediumid kajastavad vähesel määral tegelikku teadust ja suuremal määral pseudoteadust. Samuti jaguneb psühholoogia psühholoogiaks ja pseudopsühholoogiaks. Psühholoogia on teaduslik ja seda on võimalik teaduslikult tõestada, aga pseudoteadus on enamasti pettus ja seda pole võimalik teaduslikult tõestada. Psühholoog vajab mõtlemisoskust ja eriti kriitilist mõtlemisoskust, et erista neid kahte üksteisest
saamisele ega võimu teostamisele. Kodanikuohiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal moraalinormide kogum, üldtunnustatud põhimõtted. Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum, seaduses kirja pandud. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. Tema kodu, perekond, usk, sõprussidemed jne. Massimeediumid ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel. Tööleping sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel, lepingusse märgitakse töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Tööturu osapooled tääandja ja töövõtja. Tööjõud ühiskonna tööealised ja töövõimelised inimesed. Ülalpeetav laps, õensionär või puudega tööealine inimene, kes ise palka ei teeni.
- võimaluse ennast teostada - kujundada elu vahetus koduümbruses - tunda end täisväärtusliku ühiskonna liikmena Näited: korteriühistud, korporatsioonid, spordiklubid Kommunikatsioon 1) vahetu silmast silma rääkima 2) vahendatud - kirjad, käskjalad, mobiiltelefon Massikommunikatsioon 1) omadused: teabe kiire edastamine, avalikkus, kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, infotarbijate passiivsus 2) vahendid (massimeediumid mõeldud suurtele rahvahulkadele): ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, arvuti Interaktiivne kommunikatsioon 1) Iseloomulik: tarbija aktiivsus otsi, loo ja edasta teavet 2) Eelised: levik, kiirus, odavus, kättesaadavus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Vaba ajakirjandus Ajakirjandust kontrollib võimupartei
Meedia on kui vastupandamatu jõud, mis meelelahutuse ja infopakkumise abil taastoodab hoiakuid ning harjumusi, meelitab välja teatavaid intellektuaalseid ja emotsonaalseid reaktsioone, seob selle kaudu tarbijad meediatootjate (ja sotsiaalse süsteemi) külge, mainipuleerib, tootab valeteadvust, mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist. > keskklassi väärtuste ülevõtmine. Walter Benjamin (,,Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul" 1939): massimeediumid (fotograafia, film, raadio) hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura, soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. Müstikast vabanenuna ja paljundatavana (kergemini kättesaadavana) on kunst võimeline tootma rohkem kriitilisi indiviide, kes suudavad hinnata ja analüüsida oma kultuuri ja ka nende ümber kiiresti muutuvat, industrialiseerivat ja urbaniseeruvat ühiskonda. eesmärk edendada radikaalset kultuuri- ja meediapoliitikat, luua alternatiivseid kontrakultuure.
tööstuskojad), ametiühingud ja tööandjate ühendused, majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid (EL, IMF, WTO). 24. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvad parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud, turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus. 25. Majanduspoliitika faasid Esimeses faasis on harilikult komplekstoimingud, mis on nö ettevalmistava iseloomuga. Olukorra analüüs, mis kulgeb üldjuhul paralleelselt eesmärgi määratlemisega. Eesmärgi määramine, st eesmärgi püstitamine, selgitamine, diskussioonid, teatud küsimuste täpsustamine jms. Eesmärgid peavad olema konkreetsed, formaliseeritud ja mõõdetavad.
vabatahtlik, seaduse nõudmistest kaugemale ulatuv panus ühiskonna huvide täideviimiseks. The social responsibility concept urges the media to define the standards of ›proper conduct‹ in order to serve the ›common good Responsibility- vastutus- missuguste ühiskonnale oluliste funktsioonide täitmist me eeldame ajakirjanduselt. Milline peaks olema ajakirjanduse roll ja funktsioon demokraatlikus ühiskonnas? Mille ees? Accountability- aruandekohustus- kuidas massimeediumid täidavad neile esitatud nõudmisi. Kelle ees? Media accountability system- kuidas on korraldatud ajakirjanduse eneseregulatsioon praktiliselt, kuidas sunnitakse massimeediume teatud kriteeriume täitma Vastutusel on keskne osa mõlemas Seaduslikud kohustused (ka võlasuhted, VÕS) 9 Moraalsed kohustused Vastutuse peamised probleemid Moraal ja õigus on sageli põimunud- kõige olelusemad moraalinormid on
statistilist moonutamist. Lisaks sellele püüab fiktsiooniline meedia auditooriumi ligi tõmmata, kasutades oma lugudes ülemääraselt tegelasi, kes elavad huvitavat elu ja on rikkamad, nooremad, moodsamad ja ilusamad kui auditooriumi keskmine liige. Võtmesündmuste ja uudistele loodud konteksti uurimine teeb mõistetavaks, et reaalsust ei ole võimalik käsitleda nii, et kõik sündmused oleksid isegi sama kategooria raames võrdse tähtsusega. Lihtne fakt, et massimeediumid on üldiselt orienteeritud auditooriumi kui informatsiooni ja meelelahutuse tarbija huvidele, suudab kergesti selgitada kõrvalekaldeid reaalsusest. Auditooriumile meeldivad paljud reaalsusest hälbivad asjad nagu fiktsioon, fantaasia, ebatavaline ja veider, müüdid, nostalgia ja ajaviide. Sageli otsitaksegi just meediast alternatiivi reaalsusele ja võimalust sellest põgeneda. 43. Uudiste kallutatus Uudise sisuline kallutatus võib moonutada reaalsust
Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt (de jure) kui ka faktiliselt (de facto). Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga on õigustmõistev institutsioon, mis tegutseb oma funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrollinstants. 24. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus. Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. 25. Majanduspoliitika faasid Uued otsustused ja lahendused tekivad tavaliselt ideede maailma ja sündmuste maailma kokkupuutepunktis (joonis 8). Majanduspoliitika kavandamine ja elluviimine koosneb erinevatest faasidest (etappidest) ja
majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 22. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46). Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne. Poliitilise organisatsiooni aluseks on grupp, mida määratletakse kui indiviidide kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse
vabaduse mahasurumine, Kolmanda maailma väljakurnamine, Sõjaohu kasv, Toorainete raiskamine, Inimese ja maailma valitsemine. -) Kõigis kõrgelt industrialiseeritud maades on just ESTABLISHMENT selle totaalselt rõhuva süsteemi lahutamatu osa. -) See rõhumine on niivõrd kõikehaarav, et seda enam ei tajutagi. See rõhumine on allutanud ka inimteadvuse enda, ka see on muudetud rõhumise objektiks. -) Kuidas see rõhumine toimub? Esmalt hoolitsevad massimeediumid inimvaimu komplekse indoktrinatiooni eest. -) Ajalehed, kino ja televisioon aheldavad ja seovad moodsa inimese teadvuse. Kui inimene selle vastu üles tõuseb, siis hoolitseb juba tehnika selle eest, et valitseks üha suurem heaolu tunne. See heaolutunne hävitab igasuguse ülestõusu juba eos. -) Kui keegi veel püüab ühiskonda kritiseerida, siis on olemas kolmas vahend nn. REPRESSIIVNE TOLERANTSUS RÕHUV KANNATLIKKUS. *) See on ühiskondlik ventiil, rõhumise elastne vorm, s.o
Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8. 98 1.5.1.2. Mõjuinstitutsioonid Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46). Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstata- mine jne. Poliitilise organisatsiooni aluseks on grupp, mida määratletakse kui indiviidide kogumit, milles inimesed teatud viisil koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse
annaabi.ee 
