Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia
Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga . Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa, läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus domineerivad põllud,
ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimisel. Millised alad said selle jagamise alusel Venemaa, Preisimaa ja Austria? Venemaa sai endale kogu Valgevene, Leedu ja Kuramaa. Preisimaa sai lisaks varasemale ida- bomorsele ka masoovia ja Austria sai varasemale kaliitsiale ka krakovi linna. 4) Millised olid Prantsuse revolutsiooni 4 vahetus põhjust? Esiteks: Prantsusmaad kui Euroopa rikkamat riiki iseloomustasid samal ajal arvukad igandid. Teiseks: Valgustusaja käigus hakkas Prantsusmaa ühiskond senist korda tajuma ebaratsionaalsena ja ebaõiglasena. Kolmandaks: Prantsuse riik oli rahandus kriisis, kuid rahandusreformi ei suudetud valitsuse poolt edukalt läbiviia.
Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks on Chopini loomingus tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, mille Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oligi masurka. Seda tantsiti nii aristokraatsetes lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolemaosalise takti mõõduga rahvatantust: masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha välejndusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks.
Saksa ordu laienemine Ida – Euroopasse. Saksa ordu ei olnud Pühal Maal võrreldes johanniitide ja templivendadega oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. 1211. aastal kutsus Ungari kuningas András II ordu Transilvaaniassse. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290
rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid. Need on Poola rahvatantsudest tulenenud zanrid, millised Chopin arendas täiusele. Poolakate kõige levinumaks tantsuks oli masurka. Seda tantsiti nii Aristokraaseis lossides kui ka talupoegade koosviibimistel. Masurka nimetus on tulenenud Masoovia maakonna kolmeosalise taktimõõduga rahvatantsust- masuurist. Muusika kapriissete rütmidega harmoneerisid ka tantsijate jalapõrutused, kandade kokkulöömised, näo ja keha väljendusrikas miimika. Polonees oli poola aadli üks peamisi tantse, iseloomult esinduslik, suursugune ja rahulikult pidulik. Kunagi vanasti tantsisid poloneesi ainult mehed, kusjuures eelistati vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks
laiuskraadidel. Idapikkus: 14° - 24°, suurem osa Rootsist, kogu Kreeka, Slovakkia ja Ungari ja Eesti saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on mägine, idas Karpaadid, maailma väikseima kõrgmäestiku Tatrate põhjaosa (lõunaosa asub Slovakkias), läänes Põhja-Sudeedid. Paljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk. Poola maastikus
rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu. 1446-1447 andis välja Poola
venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit (~pool ungari elanikkonnast suri). Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. Saksa ordu asumine Preisimaale Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur kuningas 1333-1370. Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu
Seejärel ühendas vürst Wladislav I (1296-1300ja 1306-1333) Poola vürtsiriigid oma kontrolli alla ja rajas tugeva tsentraliseeritud riigi. 1320 kuulutas ta end kuningaks. Oma pojale andis ta üle tsentraliseeritud riigi mis suutis välisinvasioonile vastu panna. 9saj13vürstiriiki-MilezkoIühendas-PiastidedünastiaKrakovis-11sajsaksamõju,sis evõitlus-SaksaOrduriikPoolaaladel-Premysliidid-alles14sajtagasi-tsentraliseeritu d Saksa Ordu asumine Preisimaale. Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis Saksa Ordule Chelmno (Kulm) linna.1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. Kasimir III Suur (kuningas 1333-1370) Püüdis riiki tsentraliseerida, suurendas linnade õigusi. Kehtestas riigis Saksa õiguse, moodustas kõrgema kohtu
olnud rahvaste, sh venelaste suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega. Põhjapoolne armee lõi poolakaid ja ordu vägesid, mida juhtis Henri II, Sileesia krahv. Teine armee tuli üle Karpaatide ja kolmas mööda Doonaud. Armeed regrupeerusid ja ründasid kohutavate tagajärgedega Ungarit. Kimbutati ka Austriat, Dalmaatsiat ja Moraaviat. SAKSA ORDU ASUMINE PREISIMAALE: Masoovia (Poolas) vürst kutsus Saksa Ordu appi võitlema paganatest preislaste vastu ja andis SO-le Chelmno (Kulm) linna. 1226 Rimini kuldbullaga saab ordu valduseks Preisimaa ning on Saksa-Rooma vasall. 1234 allutati Saksa Ordu otse paavstile. 1231-1283 vallutati Visla ja Nemunase jõe alamjooksul elanud preislased. POOLA VÕITLUSED SAKSA ORDUGA 15. SAJANDIL: 1234 rajati osaliselt Poola aladele Saksa Orduriik. 1308-09 hõivas SO Poolalt Ida-Pommeri. 14. sajandi algul
Ülestõus algas Krakowis ja levis Varsssavisse ja Vilniusesse. Viidi läbi arvukalt reforme jne, suudeti mõnda aega ka preislaste Varssavi blokaadile vastu pidada, kuid saadi venelastelt lüüa. Katarina II ettepanekul jagati Poola lõplikult. 53 Venemaa sai 120 000 km2: Kogu Valgevene ja Leedu ning Kuramaa. Preisi sai 48 000 km2: Masoovia ja Varssavi. Austria sai 47 000 km2: sealhulgas Krakowi. Novembris 1795 loobus Satnaislaw August Poniatowski Poola kuninga tiitlist. 1795 kaotati Petereburi konventsiooniga Poola iseseisvuse formaalsed riismed. Napoleon moodustas pärast Tilsiti rahu 1807 Varssavi hertsogkonna, kuid see likvideeriti pärast Napoleoni lüüasaamist ja Poola jagati Viinis ümber – tuumikalast moodustati Venemaaga alul personaalunioonis olev Poola kuningriik.
elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal. Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid. Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525. aastal
annaabi.ee 
