Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted,
või hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks. Toomas ei paista hoolivat teistest üldse, ainult ta enda heaolu on talle tähtis ja seetõttu ilmselt jätabki ta kõik oma valede ohvrid lahkudes abitult hingepiinade küüsi. Toomasele ei ole tõde mingi väärtus, ta elab valede najal
rõõmsad noodid olid teoses segamini üksteise taustal. Teose lõpunoodid tundusid olevat rahulolevad. Kolmas lugu oli Bachi ,,Von himmel hoch da komm ich her" (BWV 700) . Teos hakkas madalate nootidega, kurvalt, masendavalt, nördinult, pettunult. Siis tulid kõrgemad noodid, justkui keegi halaks ja oigaks ja jutustaks oma kurba lugu. Teose keskel tulid vahepeal rõõmsad noodid. Kogu see teos maalis mulle silme ette pildi noorest mehest, kes on vihma käes oma armastatu haual ning masendunult ja tühja vaadates ei suuda hoomata kogu seda valu, mis ta sees on. Peale vaikust hakkab mees rääkima, mis juhtus ning jutustab armastatu traagilisest lõpust. Kõrged ja rõõmsad noodid tõid minu ette edasise pildi, kus mees meenutab aegu, mil ta armastatu oli veel elus ja neil pidi koos pikk ja õnnelik tulevik tulema. Peale neid rõõmsaid noote jõuab mees tagasi olevikku ja reaalsusesse ning tulevad taaskord tühjusetunne, meeleheitlikud mõtted koos nutu, halamise ja oigamisega
Rotivastane relv (Kõik rotid liiguvad vastavalt sellele, mida jutustaja räägib) Jutustaja: ,,Kõige suurematest rottidest koosnev eriüksus, mis oli jagatud kahte ossa, lähenes aeglaselt, kuid järjekindlalt. Nende vurrud liikusid närviliselt, sõõrmed vedasid õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles.
Ma pidin südmused veel korralikult läbi käima. Järgmisel hommikul otsisin üles Triinu vanemad. Nad olid alguses pisut tõrksad ja ei tahtnud midagi rääkida, kuid lõpuks murdusid ning jutustasid, mida teadsid. Nende ainus laps Triin oli vanemate silme alt plehku pannud ja arvatavasti jõe äärde sillale mängima läinud. Koju ta aga tagasi ei naasnud. Murest murtud vanemad otsisid teda kõikjalt, kuid kahjuks tulutult. Tüdrukutirts oli kadunud kui vits vette. Tema ema nendib masendunult, et nende kallil lapsel pole isegi hauda, kuhu lilli viia. Minu jaoks oli kõik selge. Olin enam kui kindel, et isa teab sellest, kuid ei taha rääkida, sest ta on Triinu kadumisega mingil viisil seotud. Oma kasuisa ma võimude kätte anda ei tahtnud. Ta pidi mulle ise kõik ära rääkima. Seega läksin õhtul tema juurde ja pakkusin välja, et võiksime minna vanaema juurde. Ta oli nõus. Tegelikult aga viisin ma kasuisa Selja jõe äärde. Jõudes kohale taipas ta kohe milles asi ning
kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu, millest arvasid endi puudust tundvat. Järjest suurenev nõue luksuskaupade järele tõstis nende hindu ning oli vaid aja küsimus millal see imeline süsteem kokku kukub, sest majandus, nagu looduski, viib ennast tasakaalu poole
Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees vlglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda nhti koos sellise pttiga nagu seda on Kaarel , eriti tundis ta hbi Anni ees . Aga mis tehtud see tehtud . Ta lks masendunult koju . sel saabus talle klaline - Anni . Jaan rkis , kuidas lood on . Anni palus ,et sa saadaks kellegi teise neljapeval raha viima , aga Jaani arust pole see ige . Lepiti kokku , et Jaan viib neljapeval raha tagasi ja ei kohtu enam Kaarli ega Jukuga , kuna neil halb kuulsus on . Neljapeval vttis Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla , jttes lejnud tulevikuks . Jaan pdis asjatult . Koos joodi jlle krakat ja peagi oli tagajrg kes . Tormisel l tulid Jaani juurde Kohi - Kaarel ja Hans Mutsu
Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Püüdis Jaani mis püüdis, aga asjatult. Koos visati jälle kõva kärakat ja peagi oli tagajärg käes
''Mis...mis juhtus?'' ''Rahune maha Isabell.'' Samaväärse vahetuse põhimõte ütleb, et midagi saada, pead sa pakkuma vastu midagi sama väärtusega. Võibolla see on õppetund...Et inimesed ei saa kasu millestki midagi ohverdamata. Vennad Maja oli suitsu täis ja midagi polnud näha. ''Sikk, Sikk!'', kuid Sten nägi ainult Siku riideid. ''Pagan, see ei saa juhtuda. Nii ei tohtinud kõik lõppeda.''. Sten oli põrandal masendunult. See transformeerumine oli talt käe võtnud. ''Ema?'' Sten nägi tema ema kätt tõusmas suitsust, kuid kui suits haihtuma hakkas nägi ta, et see polnud ta ema vaid mingi koletis, kes oli suremas. See oli midagi nii ebainimlikku ja jubedat, et ta ei julgenud seda vaadatagi. Rännakud ''Mul on kõht tühi.'' Kaebleb Sten.'' Kui oleks vähemalt natuke rohtu, ma võiksin selle saiaks muuta ja süüa...Sikk, Sikk, kus sa oled?''
Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus Jaani muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Kui nad kodu poole kõndisid, tulid neile vastu Virgu Mari tema peigmees Luige Mölder ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Anni andis jaanile lihtsalt kätt, ka Jaan ei julgenud Annit kaisutada ega suudelda, nii nad jätsid jumalaga nagu sõber ja seltsimees.
Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Püüdis Jaani mis püüdis, aga asjatult. Koos visati jälle kõva kärakat ja peagi oli tagajärg käes
Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka endale saada, kõnnib ta masendunult, kuid näiliselt uhkelt minema. aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust Nipernaadi külaskäik võib küll muuta naiste elu huvitavamaks ja endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes tõsta ajutiselt nende enesehinnangut, tundes, et keegi neid tahab, minema. kuid Toomase lahkumine taandab kõik need emotsioonid sootuks.
annaabi.ee 
