kunagi nähtud. Vahetult Hengelsiga tutvumise järgnenud aastaail töötas Marx välja põhiliste ideede süsteemi, mis sai tuntuks MARKSISMINA ja millest kujunes kommunismi intelektuaalne vundament, seda on nimetatud ainsaks tõeliseks sotsialismiks, Engels osales ka selles kõiges Marxi kõlakatuse, kodukriitiku kaastöölisena ning näitas nendes rollides üles erakordset talenti kuid geniaalne säde oli ikkagi marxilt, kes kujutas endast selle vaimse partnerndluse vaieldamatult domineerivat osapoolt. Nimetades nende ideid marxi järgi ei ole järel maailm engelsile liiga teinud. Kuid sellegi poolest pole Engels kauglesti tähtsusetu isik. Preisi Valitsuse nõudmisel saadeti ta Pariisist välja ning ta suundus elama Brüsselisse kus ta kommunistide liidu ülesandel kirjutasid Marx ja Engels 1847 aastal ühise ,,Kommunistliku Partei Manifesti" mis ilmus 1848 aastal
antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus
Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia.
parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus
NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt. E. FROMM (1900-1980) 20. saj filosoof, sotsioloog, paühholoog ja ühiskonna kriitik. Pidas end ise markistiks. Oli ühiskonnakriitiline, kritiseeris kapitalismi. Laiendab Marxilt võõrandumise ideed: - Majanduslik (kaotab kontrolli töö rahulolu üle) - Sotsiaalpoliitiline (inimesed passiivsed, nt valimistulemustega ei olda rahul) - Psühholoogiline võõrandumine (inimsuhted, teist inim vaadeldakse, et kuidas temast kasu saada). Mõjutused: - Idapoolne kultuur - Eksistentsialism o Inimene on optimistlikum tema sõnul, on võime armastada, mis eritstab meid muudest liikidest.
domineeriv majanduskorraldus. Enamasti on need olnud põllumajanduslikud ühiskonnad. Tavamajanduses toimub kaubavahetus tagasihoidlikus mahus ning enamasti on need barter-tehingud, s.t kaup kauba vastu. 2) Käsumajandus- Kõige tuntum käsumajanduse liik on plaanimajandus ning plaanimajanduslikud riigid on reeglina totalitaarsed riigid. Kõik plaanimajanduse ja äsumajandusega seotud ideed on pärit Karl Marxilt, kellelt on pärit kogu kommunistlik ideoloogia. 3) Turumajandus, mis tänaseks päevaks on kasvanud segamajanduseks, s.t riik teatud määral sekkub majandusse. On olemas riiklik tootmine, kui riik organiseerib niisugust tootmist, mis ei too iialgi suurt kasumit sisse.(Friedemanni ja Caennes’i turumajanduspoliitika) Viimasel ajal on rääkima hakatud ka riigikapitalismist. S.o majanduskord, kus
olukorda, kuhu originaal iial ei suuda jõuda, sest koopial on võime saavutada maailmas midagi ainult talle omast. Romantilised arusaamad loomise jõust on baas, millest fassistid ammutavad oma kunsti ideaali. Benjamini huvitavad filmi ja fotograafia vormid. Kunsti oli võimalik reprodutseerida ka varem, aga mitte massiliselt. See tuli alles 20. Saj. Kunst muutub mobiilsemaks, ta on võimeline liikuma ajas ja ruumis. Aura mõiste - aura kadumine. B alustab Marxilt tulnud jaotusega. Tarvitus väärtus - nt labida puhul saab teda kasutada maa kaevamiseks. Kuidas me seda kasutada saame. Vahetus väärrus - nt saab labida vahetada raha vastu v mõne muu toote vastu. Hind turul. Kunstiteosel on tarvitusväärtus unikaalsus (Einmaligkeit). Kunstiteos on ainukordne, soetud rituaali v kultusega. Vahetusväärtus: Autentsus on seotud unikaalsusega ja viitab päritolule, ajaloole, allikale, originaali olemasolule - ehtsus. Unikaalsus on absoluutne
Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3). Nõukogude aegsed Vene ajaloo õpikud on tsitaatidega Marxilt, Engelsilt ja Leninilt need kohustuslikud. Marxi artikkel ,,Paljastusi Venemaa 18. sajandi diplomaatia kohta". 1950 esmakordselt vene keeles. Aga sellele viidati, paljastas ka teiste riikide diplomaatiat. ,,Lurjused olid lõplikult tagasipaisatud Vene piirilt" Marx Jäälahingu kohta. Kristlik germaani tõprakultuur ka Marxi väljend. Klutsevski rõhutab, et Venemaa ajaloos on olnud väga mitu erilist tegurit, mis on ajalugu mõjutanud. Looduslik klimaatilised olud
Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass o Tootmisvahendeid mitteomav klass. Kapitalistlikus ühiskonnas: o Kapitalistid (kodanlus): omavad (tootmisvahendeid) tööriistu, maad, kapitali o Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu. Marxi huvitas eelkõige kapitalistlik ühiskond. Olid ka talupojad, aga Marx ei pidanud neid tähtsateks klassideks.
Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt (proletariseeruvad). Kapitalismile järgneb sotsialism. Eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutuvad ühiseks (ladina k communis - `ühine' kommunism). Marx ei eitanud kapitalismi vajalikkust, sest kapitalismi tingimustes oli tema arvates võimalik toota piisavalt, et seda hiljem ümber jagada. Kommunismi mõiste pärinebki Marxilt ja Engelsilt, kuigi ideoloogia rajajaks peetakse Leninit. Vasakäärmuslus Kommunism peab töötavaid klasse kõigi ühiskondlike hüvede loojaks ja neid peab kaitsma vastav poliitiline partei. Kodanluse ja töölisklassi vastuolusid peetakse lepitamatuks. Ideoloogia nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Kommunism pole demokraatlik ideoloogia ja on ajaloos põhjustanud hulgaliselt massimõrvu. Kommunism on utoopiline ideoloogia,
annaabi.ee 
